2-25-1217/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-1217

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-1217

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi P.U vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

21437,49 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757)

Hageja lepinguline esindaja Aap Kulik

Kostja P.U (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigbank AS hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista P.U-lt välja Bigbank AS-i kasuks 21 437,49 eurot, millest 5 eurot

sissenõudekulu, 1662,30 eurot intress, 12,46 eurot lepingu haldustasu, 19 757,73

eurot tagastamata krediidisumma.

3. Jätta menetluskulud P.U kanda.

4. Mõista P.U-lt välja Bigbank AS-i kasuks menetluskulud 1260 eurot.

5. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

6. Kui kohtuotsuse kätte toimetamine kostjale kohtule teadaolevatel kontaktidel ei

õnnestu, toimetada käesolev kohtuotsus P.U-le kätte avaliku teavitamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid P.U-le avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

1 / 4

2-25-1217

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Hageja esitas 23.01.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes,

mille kohus võttis menetlusse 28.01.2025 määrusega.

Hagiavalduse kohaselt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 14.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr

XX. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 20 000 eurot. Lepingu järgi

oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummalt ühe

aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute

üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud

tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu

allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse

rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele,

vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest

ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.

Lepingus on väljendatud krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli

28,52%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 20 000 eurot,

krediidileping kehtib 72 kuud, intress on 23,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on

400 eurot, lepingu haldustasu on 2,99 eurot kuus ning samuti, et krediit võetakse kasutusele

viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 38 392,54 eurot. Lepingus on väljendatud

intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja

põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär tagastamata

2 / 4

2-25-1217

krediidisummalt aastas 23,90% (s.o 0,0664% päevas). Viivisemäär moodustus 23,90% (s.o

0,0664% päevas).

Krediidisumma väljastatu lepingu põhitingimuste alusel kostja lepingute lõpetamiseks

järgnevalt: M B Plc summas 4776,03 eurot, B F OÜ summas 3070,84 eurot ja B AS

summas 2963,17 eurot. Krediidisumma 8789,96 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu

400 eurot, maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 14.05.2024.

Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid,

millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja

hoiatas 17.10.2024. a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale

võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei

reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja

tasus viimase maksegraafikujärgse osamakse juulis 2024. Seega oli kostja alates augustist

2024 viivituses vähemalt osaliselt ja vähemalt kolme, august 2024, september 2024,

oktoober 2024, osamaksete tasumisega. Hageja ütles 21.11.2024. a ülesütlemisavaldusega

lepingu üles ning nõudis kostjalt 21 466,93 euro tasumist, millest 19 757,73 eurot moodustas

tagastamata krediidisumma, 1662,30 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 29,44 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis, 5 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Krediidiandja on

lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil

elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga.

Alates 14.05.2024.a. (s.o lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 21.11.2024. a on

kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 1470

eurot, millest arvestati intressi katteks 821,75 eurot, krediidisumma katteks 242,27 eurot,

lepingu haldustasuks 5,98 eurot, ja lepingutasuks 400 eurot.

Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 19 757,73 (20 000-242,27) eurot,

lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1662,30 eurot, võla

sissenõudmisega seotud kulud 5 eurot, lepingu haldustasu 10,50 eurot.

Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja tarbija varalist seisundit ja regulaarse

sissetuleku suurust; tarbija varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurust; tarbija varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmist; tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks

sissetulekuks kokku 1500 eurot - töötasu ettevõttest M E OÜ. Pank tuvastas kostja

kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on

olnud 1525 (veebruar 2024 – aprill 2024) eurot kuus (veebruaris arvestati ka Tervisekassa

töövõimetushüvitist). Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas

287 eurot. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid

krediidikohustusi summas 289 eurot. Samuti oli kostjal kohustusi püsivaid finantskohustusi

497 eurot, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid

krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Krediidilepingust nr XX tuleneva

tulevikukohustuse suuruseks moodustus 533.23 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute

keskmist suurust summas 1525 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal

sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o väikseim tuvastatud sissetulek ja

maksimaalsed kohustused) ca 53,92((533.23+289)/1525*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja

majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest.

Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 46,08% sissetulekutest ehk siis 702,77

eurot. Arvelduskontolt nähtus, et kostja kulutas kolme kuu keskmiselt (veebruar 2024-aprill

2024) regulaarsetele majapidamiskuludele (elekter, gaas, vesi, internet jms) ja

3 / 4

2-25-1217

eluasemekuludele järgnevalt: kindlustusmaksetele 43,96 eurot keskmiselt kuus;

üürimaksetele 166 eurot keskmiselt kuus; telekommunikatsioonile 176,41 eurot keskmiselt

kuus. Seega jäi Kostja kasutusse piisavalt vahendeid, et kanda majapidamiskulusid. Lisaks

arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid ning kostja elab

isiklikus korteris. Krediidiandja omandas ka infot tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise kohta

kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo

andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega

maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Krediidiandja leidis, et krediidisaaja on

võimeline võetud krediidikohustusi kandma.

Viru Maakohus 28.01.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi

toimetati kostjale kätte 05.04.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 28 päeva hagi kättetoimetamisest arvates.

Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi

üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus ei tuvastanud hagi

rahuldamist takistavaid asjaolusid.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagi on

tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76, § 94

lg 1, § 100, § 101, 108, § 1132 lg 2.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv)

1260 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4