1-11-10973/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatednovember 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-10973 (kohtueelses menetluses nr 11284000232) riik xxxxx xxx-xx xxxxxxxxx ; omab ; töötab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom
Legislator headnote
AI generated1-11-10973/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõel iste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokur -le 2. Kohus atuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
30. november 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-10973 (kohtueelses menetluses nr 11284000232) riik
versus J.U kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav
J.U (isikukood xxx; elukoht
xxxxx xxx-xx xxxxxxxxx ; omab ; töötab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Pille Toom
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada
(KarS)
J.U süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS 65 lg 2 alusel suurendada § käesoleva kohtu Tartu Maakohtu poolt otsusega mõistetud karistust
12. oktoobril 2010 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ja mõista J.U
4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend le liit
karistusena vangistus
kaheksa) päeva; KarS § vangistuse aeg mõistetud vangistuse aja
68 alusel arvata eel
hulka ja lugeda kandmata karistuseks 4 (neli) kuud ja 26 J.U-le (kakskümmend kuus) päeva; KarS § 69 alusel asendada J.U-le mõistetud vangistus ka
4 (neli) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva üld suliku tööga 292 (
kakssada üheksakümmend kaks) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
01. detsember 2012
; üldkasuliku töö tegemisel allutada J.U KarS § lg ; -s kontrollile alalise elukohaga -xx xxxxxxxxxxx
1 sätestatud käitumis xxxxxx xxx
KarS
lisakaristus § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.U-lt ena ära mootorsõiduki
juhtimisõigus ; tühistada J.U-le tõkendina kohal
6 (kuueks) kuuks datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja krim
inaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1 sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi välja mõista J.Ult
õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 53 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 € (postikulu) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477 (nelisada seitsekümmend seitse) € ja 26 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) € ja 77 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -
2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € 18 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomi ; le
2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § testatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet -s 127 keh
isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);
3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;
3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-
11305“);
3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383
– 392);
3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille
koha - lustel selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud a
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
1.
Süüdistus
Sü rsõiduki üdistusest nähtuvalt J.U
on toime pannud kuriteona mooto juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 16.09.2011 KarS § 424 järgi, mis seisnes
kella 23.20 paiku Viljandi linnas Vana-Vaksali 9 juures mootorsõidukit Volvo 440 registreerimismärgiga 612 joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga tuvast XXX ati alkoholijoove 0,77 mg/l).
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega
kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust 12.10.2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 4 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva s.o 16.09.2011 – 17.09.2011 karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 4 kuud ja 26 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (4 kuud ja 26 päeva vangistust = 2 tundi x 146 päeva), s.o üldkasuliku tööga 292 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt - võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 6 kuuks.
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k
süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik - kuriteos,
mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõel iste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokur -le 2. Kohus atuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1
kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse
uur ohtuimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt k menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sund p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 raha, mis KrMS § 179 lg 1 palgamäära, s. € o 417.03 . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.
detsembri 2009 otsusega on kinnitatud osutamisega
(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
Süüdistatava J.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 35 senti. Süüdistatava J.U kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19 (üheksateist) € 18 senti
Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2 (kaks) ja 70 senti. – €
Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -
kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha ,
417 (nelisada seitseteist) € 03 senti riigi õigusabi tasu 57.53 € (s.o 38.35 € + 19.18 €)
2.70 € senti ja muu kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5.
Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. J.U ja tõkendina on kahtlustatavana kinni peetud 16. september 2011 vahistamine on talle kohaldatud 16.09.2011-17.09.2011, seega on
J.U
viibinud eelvangistuses
vangistus
2 (kaks) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. vangistus
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest a - lates kolme päeva jooksul.
Toomas Lillsaar
Kohtunik