2-24-137572/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.03.2023 Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 470 eurot ning
Legislator headnote
AI generated2-24-137572/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.03.2023 Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 470 eurot ning
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.05.2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-137572
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1490,14 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood: 10069659, asukoht:
Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress:
xxx
Kostja: X, isikukood: XXX, elu – ja viibimiskoht teadmata
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.03.2023
liitumislepingu nr 14754406 ja 12.01.2023 vara osamaksetega müügilepingu nr 14377011 alusel
tekkinud põhivõlgnevus 931.93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 330,90 eurot,
sissenõudmiskulud 5 eurot ning edasiulatuv viivis alates 31.01.2025 põhinõudelt 931.93 eurolt
0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3. Jätta menetluskulud X kanda.
4. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 470 eurot ning
menetluskuludelt 470 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning
kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-137572 Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse
nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud
26.04.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so
12.05.2025 hagile vastust esitanud.
Pärnu Maakohus on 20.01.2025 kohtumäärusest tulenevalt edastanud kostjale menetlusdokumendid
järgnevalt:
-21.10.2024, 24.10.2024, 29.10.2024, 01.11.2024, 19.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;
-19.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;
-14.11.2024, 19.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;
-19.11.2024 postiaadressile xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel;
-kostja kinnitas 14.11.2024 kohtule, et ei viibi Soomes ja et elab aadressil xxx. Kostja isa kinnitas
15.01.2025, et kostja ei ela eelviidatud aadressil, kostja viibib välisriigis, täpsemad andmed
puuduvad.
Viru Maakohus on kostjale edastanud menetlusdokumendid järgmiselt:
-11.02.2025, 04.03.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;
-11.02.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;
-11.02.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;
-14.02.2025 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ela vastaval aadressil.
11.03.2025 on Politsei- ja Piirivalveamet kohtule teatanud, et neil puuduvad kostja elu- ja
viibimiskoha kohta (sh kontakt) andmed. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet,
mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada.
Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt
tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda
kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),
arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui
lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks
lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada
hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest
kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla
summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 113² lg 1
sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda
tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta
saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud
sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra.
Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud
tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 931.93 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivisevõlgnevus 330,90 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot, edasiulatuv viivis alates
31.10.2025 põhinõudelt 931.93 eurolt 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi
tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud
21.03.2023 liitumislepingu nr 14754406 ja 12.01.2023 vara osamaksetega müügilepingu nr
14377011 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 931.93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse
330,90 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ning edasiulatuva viivise alates 31.01.2025 põhinõudelt
931.93 eurolt 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub
kostjalt välja mõista menetluskulud 470 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluses
kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 170 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast:
tõendite kogumine, korrastamine, hagiavalduse koostamine 2 h x 85= 170 eurot. Kohus on
seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks
menetluskulud 470 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik