Legislator Case Law & Legislation
2-24-137572/15 AI generated

2-24-137572/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-137572/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.03.2023 Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 470 eurot ning

Legislator headnote

AI generated

2-24-137572/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.03.2023 Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 470 eurot ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-137572

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1490,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood: 10069659, asukoht:

Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elu – ja viibimiskoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.03.2023

liitumislepingu nr 14754406 ja 12.01.2023 vara osamaksetega müügilepingu nr 14377011 alusel

tekkinud põhivõlgnevus 931.93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 330,90 eurot,

sissenõudmiskulud 5 eurot ning edasiulatuv viivis alates 31.01.2025 põhinõudelt 931.93 eurolt

0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 470 eurot ning

menetluskuludelt 470 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-137572 Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse

nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud

26.04.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so

12.05.2025 hagile vastust esitanud.

Pärnu Maakohus on 20.01.2025 kohtumäärusest tulenevalt edastanud kostjale menetlusdokumendid

järgnevalt:

-21.10.2024, 24.10.2024, 29.10.2024, 01.11.2024, 19.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

-19.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

-14.11.2024, 19.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

-19.11.2024 postiaadressile xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel;

-kostja kinnitas 14.11.2024 kohtule, et ei viibi Soomes ja et elab aadressil xxx. Kostja isa kinnitas

15.01.2025, et kostja ei ela eelviidatud aadressil, kostja viibib välisriigis, täpsemad andmed

puuduvad.

Viru Maakohus on kostjale edastanud menetlusdokumendid järgmiselt:

-11.02.2025, 04.03.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

-11.02.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

-11.02.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

-14.02.2025 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ela vastaval aadressil.

11.03.2025 on Politsei- ja Piirivalveamet kohtule teatanud, et neil puuduvad kostja elu- ja

viibimiskoha kohta (sh kontakt) andmed. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet,

mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada.

Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 113² lg 1

sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta

saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud

sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra.

Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud

tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 931.93 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 330,90 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot, edasiulatuv viivis alates

31.10.2025 põhinõudelt 931.93 eurolt 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud

21.03.2023 liitumislepingu nr 14754406 ja 12.01.2023 vara osamaksetega müügilepingu nr

14377011 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 931.93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse

330,90 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ning edasiulatuva viivise alates 31.01.2025 põhinõudelt

931.93 eurolt 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 470 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluses

kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 170 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast:

tõendite kogumine, korrastamine, hagiavalduse koostamine 2 h x 85= 170 eurot. Kohus on

seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

menetluskulud 470 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik