2-24-132028/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-132028

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

344,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood: 11919806,

asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress: xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elu- ja viibimiskoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt AS PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud

21.10.2023 liitumislepingu nr 855585712 alusel tekkinud põhivõlgnevus 135,62 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 23 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning

edasiulatuv viivis alates 06.12.2024 põhinõudelt 135,62 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista Xlt AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 364 eurot ning

menetluskuludelt 364 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-132028 AS PlusPlus Capital hagi X vastu

võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

toimetatud 22.02.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so

10.03.2025 hagile vastust esitanud.

Pärnu Maakohus on 20.11.2024 kohtumäärusest tulenevalt edastanud kostjale menetlusdokumendid

järgnevalt:

-09.09.2024, 12.09.2024, 17.09.2024, 20.09.2024, 04.10.2024 e-posti aadressile: xxx, puudub vastus;

-04.10.2024 postiaadressile: xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel;

-varasemas menetluses on korteriomanik (xxx) kinnitanud, et kostja ei ela eelmärgitud aadressil;

-tööandja VVV ei nõustunud menetlusdokumente kostjale edastama.

Viru Maakohus on kostjale edastanud menetlusdokumendid järgmiselt:

- 20.12.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

-07.01.2025 ja 13.01.2025 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ei viibinud kohal;

-24.01.2025 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ela antud aadressil.

29.01.2025 helistas kohtuistungi sekretär kostja rahvastikuregistris näidatud mob tel numbritele:

xxxx (ei ole kasutusel); xxx (vale number). Seega ei õnnestunud kohtul kostjaga kontakti saada.

Kostja töötab 13.05.2025 seisuga VVV, kuid tööandja ei ole nõustunud kostjale menetlusdokumente

edastama, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale tööandja vahendusel menetlusdokumente kätte

toimetada. Rahvastikuregistri andmed seisuga 13.05.2025 muutunud ei ole, endiselt on kostja

registrijärgseks elukoha aadressiks xxx, kuhu pole kohtul õnnestunud menetlusdokumente kostjale

kätte toimetada.

Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 113² lg 2 p

1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 135,62 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 23 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, edasiulatuv viivis alates

06.12.2024 põhinõudelt 135,62 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Tele2 Eesti AS vahel

sõlmitud 21.10.2023 liitumislepingu nr 855585712 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 135,62 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 23 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning edasiulatuva

viivise alates 06.12.2024 põhinõudelt 135,62 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 547 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud

menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5 h x 100=350 eurot, millele

lisandub käibemaks 77 eurot, kokku 427 eurot.

Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivud kokku 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud

menetluskulu. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei

toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole õigusabikulude nõue esitatud ulatuses

põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud menetluskulude suuruseks 364 eurot

(riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulud 244 eurot, so

2 x 100=200+ 44 eurot käibemaks 22%, kokku 244 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik