2-24-135383/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-135383

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi OÜ Abilux vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

226,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja R S

Kostja: OÜ Abilux (registrikood 12062957),

seaduslik esindaja T A)

Menetlustoimingu tegemise viis

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Elektrilevi OÜ ja kostja vahel sõlmitud

võrgulepingutest nr xxx ja xxx ning Eesti Energia AS ja kostja vahel sõlmitud

elektrienergia lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus kokku 183,42 eurot, 05.11.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 20,51 eurot, viivis ajavahemiku 06.11.2024-

13.05.2025 eest 10,89 eurot ja viivis põhinõudelt (183,42 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 14.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulu hageja kanda ja kõik muud poolte

menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 100 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: Swedbank – nr EE062200221059223099; SEB

Pank – nr EE571010220229377229; Luminor Bank – nr EE221700017003510302; LHV

Pank – nr EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.11.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Elektrilevi ja kostja vahel sõlmitud võrgulepingutest nr

xxx ja xxx ning elektrienergialepingust tulenev põhivõlgnevus 183,42 eurot ja 05.11.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 20,51 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt (183,42 eurot) alates

06.11.2024 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ sõlmis 12.08.2021 OÜ-ga Abilux (ostja/kostja) e-teeninduses

võrgulepingu nr xxx, tarbimiskoht „korter“, tarbimiskoha aadress xxx, mõõtepunkti kood

xxxx (lisa 1). Kliendi ID xxx. Lepingu lahutamatuks osaks on Elektrilevi OÜ võrgulepingu

tüüptingimused madalpingel kuni 63A.

Pooled leppisid lepingus kokku, et võrguettevõtja osutab kostjale võrguteenust „Võrk 1“.

Ostja (kostja) kohustus tasuma kord kuus arve alusel. Lepingu punktis 8 lepiti kokku, et

võrguettevõtja esindaja on Eesti Energia AS.

Elektrilevi OÜ saatis kostjale kinnituskirja (lisa 3), kus muu hulgas teatati, et leping hakkab

kehtima alates 17.08.2021 ning teatati, et on võimalik valida sobiv elektrimüüja. Samas

teatati, et elektrilepingu puudumisel müüb elektrit Eesti Energia üldteenuse alusel.

Algul ostis kostja elektrit üldteenuse alusel, kuid 25.01.2023 sõlmis kostja Eesti Energia AS-

ga elektrienergia lepingu nr XXX (lisa 4).

Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ sõlmis 12.08.2021 kostjaga (ostja) e-teeninduses võrgulepingu

nr xxx, tarbimiskoht „korter“, tarbimiskoha aadress avaldusel xxx (lepingus aadress xxx),

mõõtepunkti kood xxx (lisa 5). Kliendi ID xxx. Lepingu üldsätete punktis 1 lepiti kokku, et

lepingu lahutamatuks osaks on Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni

63A.

Pooled leppisid lepingus kokku, et võrguettevõtja osutab kostjale võrguteenust „Võrk 1“.

Ostja (kostja) kohustus tasuma kord kuus arve alusel. Lepingu punktis 8 lepiti kokku, et

võrguettevõtja esindaja on Eesti Energia AS. Elektrilepingu puudumisel müüb elektrit Eesti

Energia üldteenuse alusel (kinnituskiri, lisa 6).

Elektrilevi OÜ saatis kostjale kinnituskirja (lisa 6), kus muu hulgas teatati, et leping hakkab

kehtima alates 17.08.2021 ning teatati, et on võimalik valida sobiv elektrimüüja. Samas

teatati, et elektrilepingu puudumisel müüb elektrit Eesti Energia üldteenuse alusel.

Kuna kostja oli jätnud täitmata lepinguga endal võetud kohustused ja jättis teenuste eest

tasumata, teatas võrguettevõtja Elektrilevi OÜ kostjale, et võrguleping nr xxx tarbimiskohal

xxx (mõõtepunkti EIC xxx) ja võrguleping nr xxx tarbimiskohal - xxx (mõõtepunkti EIC xxx)

lõpeb 08.11.2023 (lisa 7).

Hageja esitab nõude 11 tasumata arve alusel (lisa 10), kus põhinõude kogusumma 183,42

eurot:

-arve 31.01.2023: elektrienergia 7,31 eurot, võrguteenus 6,0 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,77 eurot + käibemaks 2,82 eurot, kokku 16,9 eurot;

-arve 28.02.2023: elektrienergia 9,54 eurot, võrguteenus 6,14 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,80 eurot + käibemaks 3,30 eurot, kokku 19,78 eurot;

-arve 31.03.2023: elektrienergia 9,79 eurot, võrguteenus 7,45 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 1,05 eurot + käibemaks 3,66 eurot, kokku 21,95 eurot;

-arve 30.04.2023: elektrienergia 6,19 eurot, võrguteenus 6,26 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,82 eurot + käibemaks 2,66 eurot, kokku 15,93 eurot;

-arve 31.05.2023: elektrienergia 6,33 eurot, võrguteenus 6,22 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,81 eurot + käibemaks 2,66 eurot, kokku 16,02 eurot;

-arve 30.06.2023: elektrienergia 7,58 eurot, võrguteenus 6,21 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,81 eurot + käibemaks 2,93 eurot, kokku 17,53 eurot;

-arve 31.07.2023: elektrienergia 7,27 eurot, võrguteenus 6,24 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,75 eurot + käibemaks 2,85 eurot, kokku 17,11 eurot;

-arve 31.08.2023: elektrienergia 9,63 eurot, võrguteenus 7,13 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,90 eurot + käibemaks 3,53 eurot, kokku 21,19 eurot;

-arve 30.09.2023: elektrienergia 8,30 eurot, võrguteenus 5,48 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,62 eurot + käibemaks 2,88 eurot, kokku 17,28 eurot;

-arve 31.10.2023: elektrienergia 6,89 eurot, võrguteenus 5,80 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,67 eurot + käibemaks 2,67 eurot, kokku 16,03 eurot;

-arve 30.11.2023: elektrienergia 1,64 eurot, võrguteenus 1,30 eurot, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis 0,14 eurot + käibemaks 0,62 eurot, kokku 3,7 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 183,42 eurot

ning lisanduv viivis.

Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 183,42 eurot võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras alates 30.11.2023 esitatud arve maksetähtajale 19.12.2023

järgnevast päevast, s.o alates 20.12.2023. Hagiavalduse esitamise seisuga (05.11.2024) on

sissenõutava viivise suurus 20,51 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt

183,42 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 06.11.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Hageja on 19.11.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et käesoleval ajal on nõude omanik

OÜ GS Core. Elektrilevi OÜ on loovutanud nõuded Eesti Energia AS-le. Eesti Energia AS on

loovutanud nõuded Enefit AS-le. Enefit AS kinnituskirja kohaselt on Enefit AS loovutanud

19.09.2024 OÜ Abilux viitenumbri xxx nõude summas 283,49 eurot OÜ-le GS Core.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi kirjalikus menetluses. Kohus võttis hagi 02.12.2024 menetlusse ning

andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus toimetas määruse ja hagi kostjale

kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314¹ lõikest 2 tulenevalt saatmisega

äriühingu e-posti aadressile, mille kostja juhatuse liige avaldas kohtule maksekäsu

kiirmenetluses makseettepanekule esitatud vastuväites. Kohus luges menetlusdokumendid

äriühingule kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel kohtudokumendi saatmisest, s.o

17.12.2024. Kostja pidi määruse kohaselt esitama oma kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole.

Hageja taotles juhul, kui kostja hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude

kostja kanda jätmist.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuivõrd TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata,

siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Siiski märgib kohus, et kuivõrd õigust kohaldab

kohus ka tagaseljaotsuse korral ise, kontrollis kohus nõude rahuldamise eeldusi.

4. Hageja nõude aluseks on võrguettevõtja Elektrilevi OÜ ja kostja vahel 12.08.2021 sõlmitud

võrguleping nr xxx, võrguettevõtja Elektrilevi OÜ ja kostja vahel 12.08.2021 sõlmitud

võrguleping nr xxx ning kostja ja Eesti Energia AS vahel 25.01.2023 sõlmitud elektrienergia

leping nr XXX. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja on 19.11.2024 menetlusdokumendis

selgitanud nõuete loovutamiste käiku. Kinnituskirja järgi Enefit AS loovutas nõude kostja

vastu suuremas summas kui on haginõue, loovutatud nõude viitenumber on sama, mis Eesti

Energia AS arvetel, mis on esitatud ka elektrienergia eest.

Lepingust tuleneva nõude rahuldamise eeldusteks on a) kehtiv leping; b) lepingust tulenes

kohustus; c) kohustust rikuti; d) kohustus on sissenõutav.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on nõude aluseks olevad lepingud sõlminud,

et lepingupooled on kokku leppinud osutatavas teenuses, teenuse eest tasumise aluses ja

korras. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited selle kohta, et kostjale on

osutatud teenust, et kostjale on esitatud tasumiseks arved ja et kostja ei ole temale esitatud

arveid tasunud.

5. Kohus märgib, et nõudis hagejalt selgitusi selle kohta, miks hagimenetlusele eelnenud

maksekäsuavalduses esitati nõue suuremana kui hagis. Maksekäsu kiirmenetluses esitati

põhinõue 193,42 eurot. Hagis on põhinõue täpselt 10 eurot vähem. Maksekäsu kiirmenetluses

nõudis hageja viivist 90,82 eurot, perioodi 23.11.2021-02.10.2024 eest 8% aastas. Hagis

nõuab hageja viivist 20.12.2023 - 05.11.2024 eest viivisemäära 12% ja 12,5% alusel kokku

20,51 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses nõuti võla sissenõudekulusid 40 eurot, hagist ei nähtu,

et neid üldse oleks tekkinud.

Hageja vastas et Enefit AS-i poolt loovutatud nõuete korral läheb maksekäsu kiirmenetlusse

põhisummana see number, mis Enefit AS on hagejale kinnitanud, käesoleval juhul 193,42

eurot. Põhisumma sisse loetakse ka igasugused täiendavad teenused, näiteks arvetel olev rida

„lisateenused ja muud nõuded“. Käesoleval juhul on selline rida olemas 30.09.2023 arvel

(hagiavaldusele lisatud). Samuti on lisateenus ka 31.12.2023 koostatud arvel (Lisa 1), kuid

hageja seda hagiavaldusele ei lisanud. Hagiavaldust koostades avab hageja kõik arved ning

hagiavalduse põhisummaks arvestab hageja ainult need summad, mis on elektrienergia,

võrguteenus, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, millele lisandub käibemaks. Muid tasusid

hageja hagisse ei pane põhjusel, et ajakulu hagi koostamiseks oleks võimalikult lühike.

Maksekäsu kiirmenetluses esitab OÜ GS Core suure osa avaldusi läbi automaatsüsteemi, mis

on 2022 seadistatud. Süsteem seadistati nii, et seadusejärgne viivise määr on 8,0% aastas.

Hagiavalduste koostamiseks robot puudub ja hageja koostab neid käsitsi. See võimaldab

arvestada seadusejärgset viivist nii, nagu viivise määr mingil ajahetkel kehtinud on. Et

vähendada tõendamiskoormist ja ajakulu hagi koostamiseks oleks võimalikult lühike, on

hageja loobunud sissenõudmiskulude nõudest.

Kohus märgib, et hageja ei selgitanud, miks ta maksekäsus nõudis viivist aja eest (ca 2 aastat),

mil võlga üldse veel ei olnud (millest suur viivise summa erinevus ka tekkis).

Hageja põhjendustest nähtub, et ta maksekäsumenetluses arvestas põhivõla hulka ka

lisateenuse, milleks aga lisatud tõendist nähtuvalt oli võla kohta meeldetuletuskirja saatmine 5

eurot. Esiteks oli erinevus 10 eurot, mitte 5 eurot (ehk siis ikkagi oleks maksekäsumenetluses

5 euro võrra nõue suurem ka sel juhul), teiseks on see 5 eurot meeldetuletuskirja eest

olemuselt võla sissenõudmiskulude hüvitis, mida hageja ka maksekäsus kiirmenetluses eraldi

nõudnud on (40 eurot). Ehk siis see 5 eurot pidi olema esitatud võla sissenõudmiskulude

summa sees.

Kohus on seega seisukohal, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõude kohta

valeandmeid.

6. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 208 lg 1 ja lg 3, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, §

108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 183,42 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 20,51 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.11.2024 kuni põhinõude

täitmiseni. Ajavahemiku 06.11.2024-13.05.2025 eest on arvestatud viivis 10,89 eurot.

7. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks TsMS § 144

p 7 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 100

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 100 eurot vajalikuks menetluskuluks ning mõistab

selle kostjalt välja.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus

juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla

summa suuremana hagiavalduses esitatud põhivõla summast. Hageja vastas kohtu nõudel

kohtule selgituseks, et see oli tingitud avalduste esitamisest läbi automaatsüsteemi. Samas

hageja ei selgitanud, miks ta maksekäsus nõudis viivist aja eest (ca 2 aastat), mil võlga üldse

veel ei olnud. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13,

p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Kohus on seetõttu

seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse kulu kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse kulu hageja kanda ja kõik muud

poolte menetluskulud kostja kanda.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

8. Kohtulahendi täitmine

TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik