2-22-2494/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-2494

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-22-2494

Otsuse tegemise koht ja aeg

13. mai 2025 Narvva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

A J hagi A Z, O J vastu elatise vähendamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

2534,76 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

A J (ik XXX)

Hageja esindaja:

Irina Vassiljeva

(lepinguline esindaja)

Kostja I:

O J (ik XXX)

Kostja II:

A Z (ik XXX)

Kostjate esindaja:

N V (seaduslik esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A J hagi.

2. Muuta Viru Maakohtu 16. juuli 2019 kompromissiga tsiviilasjas nr 2-18-19078 A J

A Z kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista A J A Z kasuks alates 15.

veebruarist 2022 kuni A Z täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS §

101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja alates 01. veebruarist 2023 kuuendik

poolest (pool toetusest jagatud laste arvuga, millest elatise suuruse määramisel

arvestada pool) lasterikka pere toetusest ja kuni 01. veebruarini 2023 pool

kolmandikust (toetus jagatud laste arvuga, millest elatise suuruse määramisel

arvestada pool) lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5) järgneva arvestuse alusel:

2.1. Perioodil 15. veebruar 2022 kuni 31. märts 2022 on elatise igakuine summa

163,44 eurot kuus.

2.2. Perioodil 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 175,64

eurot kuus.

2.3. Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa

161,47 eurot kuus.

2.4. Perioodil 01. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 on igakuise elatise summa

206,16 eurot kuus.

1/8

2-22-2494

2.5. Perioodil 01. jaanuar 2024 kuni 31. märts 2024 on igakuise elatise summa 222,83

eurot kuus.

2.6. Perioodil 01. aprill 2024 kuni 31. märts 2025 on igakuise elatise summa 250,22

eurot kuus.

2.7. Alates 01. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 264,24 eurot kuus (s.o 282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 37,50 eurot (kuuendik poolest lasterikka pere toetusest) - 40

eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine muudatus

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Muuta Viru Maakohtu 11. oktoobri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11691 A J O

J kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista A J O J kasuks alates 15.

veebruarist 2022 kuni O J täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS §

101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja alates 01. veebruarist 2023 kuuendik

poolest (pool toetusest jagatud laste arvuga, millest elatise suuruse määramisel

arvestada pool) lasterikka pere toetusest ja kuni 01. veebruarini 2023 pool

kolmandikust (toetus jagatud laste arvuga, millest elatise suuruse määramisel

arvestada pool) lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5) järgneva arvestuse alusel:

3.1. Perioodil 15. veebruar 2022 kuni 31. märts 2022 on elatise igakuine summa

138,92 eurot kuus.

3.2. Perioodil 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 149,29

eurot kuus.

3.3. Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa

137,25 eurot kuus.

3.4. Perioodil 01. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 on igakuise elatise summa

175,24 eurot kuus.

3.5. Perioodil 01. jaanuar 2024 kuni 31. märts 2024 on igakuise elatise summa 189,41

eurot kuus.

3.6. Perioodil 01. aprill 2024 kuni 31. märts 2025 on igakuise elatise summa 212,69

eurot kuus.

3.7. Alates 01. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 224,60 eurot kuus (s.o (282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 37,50 eurot (kuuendik poolest lasterikka pere toetusest) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)) x 85% (laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat

ja teine laps saab 15% vähendatud määra PKS § 101 lg 7 alusel)), mis muutub

iga aasta 1. aprillil (järgmine muudatus 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lasterikka pere toetuse

mahaarvamisel arvestada lasterikka pere toetust saavate laste arvu peres kokku

ning jätta toetus arvestamata, kui toetuse maksmine lõpeb.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

2/8

2-22-2494

7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja A J esitas 15. veebruaril 2022 kohtule hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on A J ja N V ühised lapsed A Z, sündinud XXX, ja O J, sündinud

XXX. Viru Maakohus rahuldas 11. oktoobril 2016 O J hagi A J vastu elatise nõudes ning mõistis

hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, alates 02. augustist 2016 kuni lapse O J

täisealiseks saamiseni.

Viru Maakohus kinnitas 16.07.2019 A Z ja A J vahel 08.07.2019 sõlmitud kompromiss, mille

alusel A J tasub lapse A Z ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist summas 270.00 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, alates

15.06.2019 kuni A Z täisealiseks saamiseni.

Alates 01. jaanuarist 2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused ning muutus igakuise

miinimumelatise arvutamise kord. Vastavalt 01. jaanuaril 2022.a jõustunud perekonnaseaduse

muudatustele peab hageja tasuma kostjale I elatist summas 163,44 eurot kuus, kostjale II

elatist summas 138,92 eurot kuus. Kostjatele tasutava igakuise elatise summa arvutamise

põhimõtted on toodud uue PKS § 101 lõigetes 1-6. Hageja märkis ka, et kostjate esindajal on

kolm last ning seetõttu tuleks elatise summa arvutamisel arvestada ka lasterikka pere toetust.

Samas märkis hageja, et tema osaleb vahetult laste ülalpidamises vähem kui 7 ööpäeva kuus,

seetõttu ei vähendata antud juhul elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

Hageja tugineb õigusliku olukorra muutmisele ning palub välja mõista talt elatis

miinimumsummas uue seaduse järgi.

Kostjad 19. märtsi 2022 vastuses hagile hagi ei tunnistanud ja palusid jätta hagi

rahuldamata. Kostjad märkisid, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis on temal

muutunud võrreldes eelmiste kohtulahenditega. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab

kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on

sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab

üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Seetõttu leidsid kostjad, et on oluline esitada asjaolud ja tõendid selle kohta, milline oli

vanema varaline olukord kohtulahendi tegemise ajal ning milline on see käesoleval hetkel, kui

3/8

2-22-2494

elatise suuruse muutmist taotletakse. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid enda praeguse

varalise seisundi kohta, palusid kostjad kohtule nimetatud tõendid ise koguda.

Kostjad mainisid ka seda, et lasterikka toetust on võimalik arvestada elatise suuruse

määramisel ainult siis, kui kolm last on vanemate ühised lapsed, antud juhul on hagejal ja

kostjate esindajal kaks ühist last.

Samuti on hageja suur elatisevõlgnik ja seetõttu puudub mõte elatise suuruse muutmiseks,

kuna hageja ei hakka ka uut lahendit täitma.

Hageja esitas 04. aprillil 2025 kohtule seisukoha kostjate vastuse suhtes ning märkis, et

hageja palub elatise suuruse muutmist seoses seaduse muutmisega. Seega ei oma ka tähtsust,

kas hageja varaline seis on muutunud võrreldes eelmiste lahenditega või mitte. Samuti tuleb

lasterikka pere toetust arvesse võtta, kuna ka ühised lapsed saavad toetust suuremas summas.

Elatise võlg ongi tekkinud hagejal põhjusel, et elatise summa on liiga suur. Samuti on hageja

pakkunud kostjate esindajale täitemenetluses kompromissi, kuid kostjate esindaja polnud

sellega nõus ja on maha vaikinud asjaolu, et tema on saanud riigilt abi ja hageja on elatist

maksnud otse kostjate esindajale, mitte täituri kaudu. Hageja jäi hagiavalduse juurde ja palus

hagi rahuldada.

Kostjad leidsid 11. aprilli 2022 seisukohas, et seadusandluse muutmine ei tähenda

automaatselt elatise suuruse vähendamist. Kohus peab ikka hindama kostja majandusliku

olukorra muutmist ja kostja majanduslik olukord omab tähtsust. Samuti jäid kostja enda

seisukoha juurde riiklike toetuste osas ja leidsid, et hageja hoidub tahtlikult kõrvale

ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostjad palusid kohtul tõendid koguda.

Kohtuistungil 08. novembril 2022 selgitas kohus kostjatele, et nemad esitasid taotluse kostja

varalise seisundi kohta tõendite kogumiseks ehk enda kohta tõendite kogumiseks. Sel

põhjusel jättis kohus taotluse rahuldamata, kuna kostjad saavad ise enda kohta tõendid

esitada. Kohus selgitas ka, et hageja ei pea antud asjas midagi tõendama, kuna tema nõue

tuleneb seaduse muutmisest. Kui kostjad leiavad, et nende vajadused on suuremad kui elatise

miinimumsumma, tuleb kostjatel seda tõendada. Kohus määras ka jätkata asja lahendamist

kirjalikus menetluses ja andis kostjatele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks.

Kostjad esitasid 25. novembril 2022 seisukoha koos täiendavate tõenditega. Kostjad leidsid,

et kohus on valesti jaganud poolte tõendamiskoormist. Kostjad on seisukohal, et tsiviilasjas ei

ole hageja esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et tema majanduslik seisund on

muutunud. Kuna kohtumenetluses on elatise vähendamise nõue, siis selle lahendamisel on

väga tähtis hageja majandusliku seisundi muutmise tuvastamine. Kostjad esitasid tabeli enda

kulutuste kohta, tabeli andmetel on kostja I kulud kuus 1032,41 eurot ja kostja II – 790,41

eurot.

Hageja leidis 20. detsembril 2022 seisukohas, et kostjate kulud osaliselt ei ole tõendatud ja

osaliselt on üle paisutatud. Hageja on seisukohal, et põhjendatud ja tõendatud kulud olid

esitatud kostja I kohta summas 388,13 eurot ja kostja II kohta summas 379,13 eurot.

Suuremas osas esitas kostjate seaduslik esindaja kohtule kulud, mida hetke seisuga ei ole või

kannavad teised isikud või need, mida ei ole võimalik seostada kostjatega. Hageja on

seisukohal, et lapsed muidugi söövad, arenevad ja kasvavad, vajavad riideid ja jalatseid, kuid

kulud peavad olema reaalsed ja põhjendatud. Hageja rõhutas taas, et tema tugineb hagi

esitamisel õigusliku olukorra muutmisele, seetõttu ei pea tema tõendama enda majanduslikku

seisu.

Kohus andis 15. aprilli 2025 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks.

Kohus ka selgitas pooltele, et hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist PKS § 102 alusel,

millest tulenevalt oleks hageja pidanud tõendama enda majandusliku olukorra muutumist

võrreldes eelmise otsusega ning tõendama, et tema majanduslik olukord ei ole piisavalt hea, et

4/8

2-22-2494

maksta elatist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas. Ka kostjad ei ole esitanud

vastuhagi elatise suurendamiseks, et kohtul oleks vaja hinnata hageja majanduslikku olukorda

ja kostjate vajadusi. Asja lahendamiseks peab kohus hindama seda, kas hagis toodud asjaolud

vastavad PKS § 217² lg-tes 1 ja 2 nimetatud olukorrale. Kohus tegi pooltele ettepaneku

sõlmida kompromissi. Pooled ei ole tähtajaks kohtule seisukohti esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

2. Viru Maakohtu 11. oktoobri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11691 (dtl 29-31) oli

A J O J kasuks välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte

vähem kui pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 02. august

2016 kuni O J täisealiseks saamiseni XXX.

A J ja A Z saavutasid 16. juulil 2019 tsiviilasjas nr 2-18-19078 kompromissi (dtl 32-34),

milles leppisid kokku, et A J tasub lapse A Z ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist summas

270.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu

alammäärast, alates 15. juunist 2019 kuni A Z täisealiseks saamiseni.

Antud juhul on olemas kaks jõustunud kohtulahendit, mis kohustavad hagejat maksma kostja

I ja kostja II ülalpidamiseks igakuist elatist. Hageja nõudeks on kostjate kasuks Viru

Maakohtu varasemate kohtulahenditega välja mõistetud elatise muutmine vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) muudatustele.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg

1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed

või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et

kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse

muutmist hagimenetluses.

Üldjuhul peab seega kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-15, p 11).

PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. a 1. jaanuarist on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui

kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga,

on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra

muutumisele.

Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist ka tuginedes õigusliku olukorra muutusele.

Hageja tuginebki hagiavalduses ainult õigusliku olukorra muutmisele (PKS uue redaktsiooni

jõustumine alates 1. jaanuarist 2022), muude asjaolude muutmist hageja esile ei toonud.

3. Viru Maakohtu 11. oktoobri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11691 oli A J

kohustatud O J kasuks maksma elatist igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte

vähem kui pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Viru Maakohtu

16. juulil 2019 tsiviilasjas nr 2-18-19078 kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus A

5/8

2-22-2494

J tasuma lapse A Z ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist summas 270.00 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Seega oligi hageja varasemate lahenditega kohustatud tasuma alaealistele lastele elatist poole

töötasu alammäära ulatuses kuus. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei

võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584

eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu

alammäära kehtestamise“ kohta).

Seega oli hageja hagi esitamise aja seisuga kohustatud maksma elatist 292 eurot kuus

mõlemale kostjale.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjate isa ning on kohustatud lapsi ülal

pidama. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lapsed elavad ema juures ning hageja juures

ei viibi. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kohustatud Viru Maakohtu 11.

oktoobri 2016 otsusega ja Viru Maakohtu 16. juulil 2019 kinnitatud kompromissi

alusel maksma elatist miinimumsummas vana perekonnaseaduse järgi mõlema kostja

kasuks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjate seaduslik esindaja saab lasterikka

pere toetust.

Pooled aga vaidlevad selle üle, et kas lasterikka pere toetust saab arvestada, kui kõik kostjate

seaduslik esindaja lapsed ei ole hagejaga ühised.

5. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg-te 1, 3, 4 ja 5 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel.

Kuna hageja peab maksma elatist lastele, kes ei viibi tema juures, ei kohaldu elatise summa

arvutamisel PKS § 101 lg-d 6 ja 7. Nimetatud asjaolude üle ei olnud poolte vahel ka vaidlust.

Pooled on aga vaielnud lasterikka pere toetuse arvestamise üle. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et elatise määramisel tuleb arvestada lasterikka pere toetust sõltumata sellest,

kas kolm last on vanemate ühised lapsed või mitte. Lasterikka peretoetuse arvel on osaliselt

kaetud ka hageja laste vajadused. Selle toetusega on laste vajadused kaetud suuremas

ulatuses kui tavalise lapsetoetuse puhul. Seega leiab kohus, et lasterikka pere toetust tuleb

arvestada elatise suuruse määramisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04. aprilli 2025 lahend

tsiviilasjas nr 2-24-17671, p 16).

Lasterikka pere toetuse puhul aga tuleb ka arvestada seda, et kuni 01. veebruarini 2023

kehtinud PKS § 101 lg 5 alusel ei pidanud vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Seega kuni 01. veebruarini 2023 tuleb lasterikka pere toetust arvestada täies ulatuses, kuid

jagatuna laste arvuga peres. Alates 01. veebruarist 2023 tuleb arvestada, et laste vajadused on

kaetud poole lasterikka peretoetusega, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste

vahel.

6/8

2-22-2494

6. Hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist alla PKS §-s 101 sätestatud alammäära.

Kohus on ka kirjaliku menetluse määramisel ja kohtuistungil selgitanud pooltele

tõendamist vajavaid asjaolusid. Kohus märkis, et elatise väljamõistmisel

miinimumsummas ei hinda kohus vanemate varalist seisundit, miinimumelatise puhul

eeldatakse, et vanem on võimeline seda maksma.

Hageja ei palunud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kostja ei ole

aga omakorda taotlenud elatise suurendamist üle miinimummäära. Seega ei hinda kohus

vanemate varalist seisundit vastavalt PKS §-le 102 ning jätab esitatud tõendid tähelepanuta.

7. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda

kehtiva PKS §-st 101, võttes arvesse indekseeritava baassumma, millele lisandub kolm

protsenti keskmisest brutopalgast ning arvestades kostjatele makstavate lastetoetustega

ja lasterikka pere toetusega.

Samuti tuleb arvestada PKS § 101 lg-ga 7, mille kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma

sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti

esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste

puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Arvestades eeltoodut ja vastavalt elatiskalkulaatorile on hageja kohustatud maksma elatist O J

kasuks miinimumsummas järgnevalt:

1. Perioodil 15. veebruar 2022 kuni 31. märts 2022 on elatise igakuine summa 138,92 eurot

kuus.

2. Perioodil 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 149,29 eurot

kuus.

3. Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa 137,25 eurot

kuus.

4. Perioodil 01. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 on igakuise elatise summa 175,24

eurot kuus.

5. Perioodil 01. jaanuar 2024 kuni 31. märts 2024 on igakuise elatise summa 189,41 eurot

kuus.

6. Perioodil 01. aprill 2024 kuni 31. märts 2025 on igakuise elatise summa 212,69 eurot

kuus.

Alates 01. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 224,60 eurot kuus (s.o (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

37,50 eurot (kuuendik poolest lasterikka pere toetusest) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) x

85% (laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ja teine laps saab 15% vähendatud määra

PKS § 101 lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine muudatus 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Vastavalt elatiskalkulaatorile on hageja kohustatud maksma elatist A Z kasuks

miinimumsummas järgnevalt:

1. Perioodil 15. veebruar 2022 kuni 31. märts 2022 on elatise igakuine summa 163,44 eurot

kuus.

2. Perioodil 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 175,64 eurot

kuus.

3. Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa 161,47 eurot

kuus.

7/8

2-22-2494

4. Perioodil 01. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 on igakuise elatise summa 206,16

eurot kuus.

5. Perioodil 01. jaanuar 2024 kuni 31. märts 2024 on igakuise elatise summa 222,83 eurot

kuus.

6. Perioodil 01. aprill 2024 kuni 31. märts 2025 on igakuise elatise summa 250,22 eurot

kuus.

Alates 01. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 264,24 eurot kuus (s.o 282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

37,50 eurot (kuuendik poolest lasterikka pere toetusest) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine muudatus 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja

§ 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

8. Kuna hageja ei olnud nõus varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise summaga

PKS § 217² lg 2 mõttes, oli tal õigus kohtusse pöörduda ja nõuda elatise summa

muutmist. Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis võiksid seda

välistada.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning muudab varasemate lahenditega väljamõistetud

elatise summat.

9. Kohtuotsuses märkimata tõendid (dtl 28, 34-38) jätab kohus tähelepanuta, kuna neil ei

ole asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Lõhmus

kohtunik

8/8