Legislator Case Law & Legislation
2-24-134906/11 AI generated

2-24-134906/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-24-134906/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista AH.-lt KR invest OÜ kasuks 1363,26 eurot, millest 1196,99 eurot on üüri- Välja mõista AH.-lt KR invest OÜ kasuks menetluskulud summas 995 eurot, millest

Legislator headnote

AI generated

2-24-134906/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Välja mõista AH.-lt KR invest OÜ kasuks 1363,26 eurot, millest 1196,99 eurot on üüri- Välja mõista AH.-lt KR invest OÜ kasuks menetluskulud summas 995 eurot, millest

Keywords

AI generated
renovation costs medical expenses unnecessary costs legal fees unpaid advance on costs cost estimate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-134906

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-134906

Tsiviilasi

KR invest Eesti OÜ hagi AH. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1363,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KR invest Eesti OÜ (registrikood: 14099568;

asukoht: XXX-i, 48413 XXX), lepinguline esindaja Merike

Valgmäe (XXX);

Kostja: AH. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx, xxxxxx

küla, xxxx vald, xxxxxxXXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AH.-lt KR invest OÜ kasuks 1363,26 eurot, millest 1196,99 eurot on üüri-

ja kõrvalkulude võlgnevus ning 166,27 eurot 27.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud AH. kanda.

2. Välja mõista AH.-lt KR invest OÜ kasuks menetluskulud summas 995 eurot, millest

280 on riigilõiv, 15 eurot tõendite saamise kulu ja 700 eurot (km-ta) õigusabikulud.

3. Välja mõista AH.-lt KR invest OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS

§ 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt

2-24-134906

riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluse käik

KR invest OÜ esitas 27.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult AH. 1498,04 euro saamiseks. 03.10.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võimalik kätte toimetada. 11.11.2024.a määrusega

lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.11.2024.a määrusega edastas Harju Maakohus asja

kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Hageja esitas 26.11.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse

nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 29.10.2023 üürilepingu nr 2023-11-01, millega hageja

andis kostjale üürile korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX. Kostja pidi igakuiselt

tasuma üüri ja kõrvalkulusid. Üüri suuruseks oli 290 eurot kuus. Hageja esitas igakuiselt arveid.

Kostja edastas 14.03.2024 hagejale kirja soovides leping lõpetada. Lepingu kohaselt on

etteteatamise tähtajaks 3 kuud. Leping lõppes 14.06.2024. Alates 01.02.2024 tekkis kostjal

võlgnevus. Kostja ei tasunud kõrvalkulude arveid perioodil 02.2024-13.06.2024 ning üüriarveid

perioodil 04.2024-13.06.2024. 13.06.2024 seisuga oli üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus kokku

1496,99 eurot. Hageja võttis kostjaga korduvalt ühendust võla tasumiseks, kuid kostja võlga ei

tasunud. Kostja maksis lepingu sõlmimisel tagatisraha 300 eurot, mille hageja arvestas üüri- ja

kõrvalkulude katteks. Üüri- ja kõrvalnõuete jäägiks on seega 1196,99 eurot. Hageja palus kostjalt

välja mõista ka viivise 166,27 eurot (0,1% päevas 06.04.2024-27.09.2024).

09.12.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus

toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 14.03.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO

vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse § 407 lõikes 1 sätestatud

hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 2871 lg 1 ja

§ 292 alusel on põhivõlgnevus (üür ja kõrvalkulud) ja viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult

põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista.

2-24-134906

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1363,26 eurot, millest 1196,99 eurot

on üüri- ja kõrvalnõuete võlgnevus ja 166,27 eurot 27.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista

nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude

esitamisel riigilõivu kokku 280 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud

määras ja see on põhjendatud.

Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõiv 15 eurot seoses rahvastikuregistrisse esitatud

taotlusega kostja elukoha andmete teadasaamiseks. Tegemist on asja läbivaatamise kuludega

TsMS § 143 p 2 tähenduses – tõendi saamise kulud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ning

see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu

õigusabi eest summas 700 eurot (km-ta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane). TsMS § 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esindaja tunnitasu määraks on 100 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tasumäär on põhjendatud ja

vastavuses esindaja kvalifikatsiooni ning esindaja tehtud tööga.

Kohus hindab, arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, asja keerukust ja

mahukust ning menetlusdokumentide sisu, on õigusabi ajakulu 7 h põhjendatud.

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 995 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv, 15

eurot tõendi saamise kulu ja 700 eurot (km-ta) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik