3-25-420/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-420

Haldusasi

I.K. kaebus Kambja valla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.K. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja – I.K.

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2025. a määrus

muutmata osas, millega kaebus tagastati.

2. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2025. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega

esialgse õiguskaitse taotlus jäi läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest osas, mis puudutab kaebuse tagastamist. Ülejäänud osas ei ole määrus

vaidlustatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.K. esitas 19. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule allkirjastamata kaebuse. Kaebaja

märkis, et on Kambja vallas kinnistu omanik. Tartu Veevärk ehitas katkise kohaga kaevu ja

lubas uue kanalisatsiooni, kuid seejärel ehitamisest loobuti. Kambja vald ei ole enda valitud

vee-ettevõtte üle järelevalvet teinud ja lahendust kanalisatsiooniga seotud probleemidele ei

ole. Selline olukord on kestnud juba üle kümne aasta. Kaebaja palus kohustada Kambja valda

täitma kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tulenevaid kohustusi korraldada

veevarustust ja kanalisatsiooni. Kaebaja palus kohtul kohustada valda taastama lõhutud trass

esialgsel kujul või tagama kanalisatsioon. Kuna olukord on kestnud üle kümne aasta, siis

palus kaebaja kohtul anda välja esmane õiguskaitse kohustusega tagada esialgne olukord ehk

kanalisatsioonitrass sellisena, nagu see oli hoone omandamisel.

2. Tartu Halduskohus tagastas 26. veebruari 2025. a määrusega kaebuse ja jättis esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et kaebaja on esitanud

nõuetekohaselt allkirjastamata kaebuse. Selline kaebus ei ole sisuliselt menetletav, kuna

kohus ei saa veenduda kaebaja isikusamasuses. Kuigi kaebaja esitas kohtule mitmeid

pöördumisi ning on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot, ei ole kaebaja siiski

vaatamata kohtu 25. veebruari 2025. a täiendavale seletustele varustanud elektroonselt

esitatud pöördumist oma allkirjaga. Ka ei ole kaebaja tasunud esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel nõutavat riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ega allkirjastanud kohtule esitatud pöördumist. Eeltoodust tulenevalt tagastas

halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39

nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotleja ei kõrvaldanud tähtaegselt taotluses

esinevaid puudusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. I.K. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada kaebuse

tagastamine ja taotluse läbi vaatamata jätmine. I.K. ei nõustu halduskohtuga, et kaebajat ei

ole võimalik allkirja andmata tuvastada. Samuti ei vasta tõele halduskohtu põhjendus, et

riigilõiv on tasumata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Asjas on vaidluse all, kas halduskohus on I.K. kaebuse õiguspäraselt tagastanud ja jätnud

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. I.K. on seisukohal, et halduskohtule esitatud

avalduse allkirjastamata jätmine ei ole selliseks puuduseks, mis annab halduskohtule aluse

kaebus tagastada ja jätta taotlus läbi vaatamata. Lisaks märgib kaebaja, et on halduskohtule

riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

6. HKMS § 52 lg 6 kohaselt kohaldatakse avalduse vormi suhtes tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-des 334–337, 339 ja 340 sätestatut, arvestades samast paragrahvist

tulenevaid erisusi. HKMS § 54 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule

esitatavas avalduses muu hulgas menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise

avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt

TsMS §-s 336 sätestatule. TsMS § 336 lg 1 teise lause kohaselt peab dokumendi

elektrooniliselt esitamisel olema see varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul

sellesarnasel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. TsMS § 336 lg 4 järgi võib kohus

menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda

piisavaks ka juhul, kui see ei vasta TsMS § 336 lg-tes 1‒3 sätestatud nõuetele, eelkõige

digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi

saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama

menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on

nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil.

7. Halduskohus jättis 20. veebruari 2025. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega viis päeva määruse kättesaamisest.

Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal muu hulgas kohtul esitatud vastus allkirjastada (kas

paberkandjal või kasutatud digitaliseerimise võimalust). Halduskohus hoiatas samas

määruses, et kui määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus

määrusega selle esitajale tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata. Täiendavalt

selgitas kohtunik 25. veebruaril 2025 kaebajale edastatud selgituses, et kaebajal tuleb

tähtajaks allkirjastada kohtule esitatav vastus. Halduskohus lisas, et tähtajaks puuduste

kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus kaebus tagastada ja jätta esialgne õiguskaitse

kohaldamata. Kaebaja halduskohtule esitatud avaldusi ei allkirjastanud. Asja materjalidest

nähtuvalt on kaebaja käesolevas haldusasjas kohtule avalduste allkirjastamist pidanud

mittevajalikuks. Kaebaja on viidanud endaga seotud tsiviilasjadele ja kohtule juba

teadaolevale enda e-posti aadressile ning telefonivestlustele halduskohtuga. Ringkonnakohus

leiab, et nimetatud asjaolud ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Erinevad tsiviilasjad

ning käesolev haldusasi ei ole sama menetlus TsMS § 336 lg 4 mõttes. Kuna kaebaja ei olnud

esitanud samalt elektronposti aadressilt halduskohtule sama asja menetluses varem

digitaalallkirjaga dokumente, siis sellest lähtuvalt ei pea ringkonnakohus võimalikuks lugeda

kaebaja elektronpostiga esitatud avaldust piisavaks TsMS § 336 lg 4 kohaselt. Eelneva tõttu ei

olnud halduskohtul võimalik veenduda kaebaja isikus ja tema poolt dokumentide saatmises

ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel oli õiguspärane.

Ringkonnakohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja on kohtutega erinevate kohtuasjade

raames suhelnud ning kasutanud selle käigus oma e-posti aadressi, ei taga, et ka teistes

kohtuasjades esitab kaebuse sama isik. Välistatud ei ole näiteks, et isikule kuuluvat e-posti

kasutab teine isik, kes teab e-posti kasutamiseks vajalikke andmeid (eeskätt kasutajanime ja

parooli). Seetõttu on igati põhjendatud nõuda isikult kaebuse allkirjastamist. Seda ei saa

pidada isikule ka kuidagi ülemäära koormavaks. Dokumendi allkirjastamise nõudest ei saa

loobuda ainuüksi seetõttu, et isiku enda arvates on see ebavajalik.

8. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata muuhulgas põhjendusel, et

tasumata on riivilõiv 20 eurot. Kuna kaebaja on määruskaebuses väitnud, et riigilõiv on

tasutud, tuleb selgeks teha, kas halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt on

tasutud riigilõiv 20 eurot. Halduskohus on üheselt arusaadavalt käiguta jätmise määruses

selgitanud, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 järgi tasutakse halduskohtule kaebuse

esitamisel riigilõivu 20 eurot ja RLS § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot, st kokku oleks kaebaja pidanud tasuma 40

eurot. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja tasunud riigilõivu ainult 20 eurot.

Kuna kaebaja ei ole tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu 20

eurot ja ei ole ka allkirjastanud kohtule esitatud taotlust, on halduskohus põhjendatult jätnud

esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)