3-24-3275/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3275

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2025. a määrus

muutmata.

2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas halduskohtule kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Kaebaja leidis, et prokurör on meedias esitatud valeväidetega tekitatud

kaebajale mittevaralist kahju.

2. Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2025. a määrusega tagastati kaebus ja jäeti riigilõivust

vabastamise taotluse läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused olid järgmised.

2.1. Vaidluse esemeks on prokuröri poolt väidetavalt meedias esitatud valeväidetega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kuna kohtule esitatud algne kaebus oli selles osas

äärmiselt lakooniline (st sisaldas üksnes üldsõnalist viidet valeväidete esitamisele), kohustas

kohus 28. jaanuari 2025. a määruses kaebajat kohtule selgitama asjaolusid, mis puudutavad

prokuröri poolt meedias esitatud valeväiteid. Vastusena kohtumäärusele edastas kaebaja

kohtule helisalvestise telefonikõnest ning kaebuse põhjendused koos mitmesuguste

lisadokumentidega. Kohtule arusaadavalt ei puuduta helisalvestis telefonikõnest kuidagi

vaidluse eset ning ei ole praegusel juhul asjakohane. Samuti ei sisalda kohtule esitatud

kaebuse põhjendused koos juurde lisatud dokumentidega teavet, mis oleks vaidluse eset

arvestades asjakohane.

2.2. Kuigi kaebaja taotles riigi õigusabi, siis riigi õigusabi korras esindaja puudumine

praegusel juhul ei takistada kaebajal kaebuse puuduste kõrvaldamist. Sellist teavet ja selgitusi,

mida kohus palus kaebajal anda, oleks tulnud kaebajal anda ka oma esindajale.

2.3. Kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja esitatud dokumentide

pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Kaebaja ei ole selgitanud, millal ja millise

tegevusega prokurör talle kahju tekitas ning milles see täpsemalt seisnes. Kaebust ei ole

võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda ning kaebus tagastatakse (HKMS § 121 lg

1 p 2). Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

2.4. Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata (riigi õigusabi seadus (RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 6).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas halduskohtu 18. veebruari 2025. a määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ta on halduskohtule esitanud halduskohtu palutud

tõendid. Määruskaebuse esitaja palub riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab selle esitaja halduskohtu määrust osas, mis puudutab

kaebuse tagastamist. Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu

määratud tähtajaks kaebuses esinenud puuduseid. Ringkonnakohus nõustub kaebuse

tagastamisega.

6. Halduskohtul esitatud kaebuse esemeks on prokuröri poolt väidetavalt meedias esitatud

valeväidetega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kuigi määruskaebuse esitaja on

määruskaebuses selgitanud, et ta on halduskohtu 28. jaanuari 2025. a määruses märgitud

puudused kõrvaldanud, ei ole see ringkonnakohtule nähtav halduskohtule esitatud selgitustest

ja tõenditest.

7. Halduskohus on 28. jaanuari 2025. a määruses kaebajat kohustanud selgitama asjaolusid,

mis puudutavad prokuröri poolt meedias esitatud valeväiteid. Halduskohus ka lisas, et kohtule

tuleb esitada väiteid kinnitavad tõendid või teatada, kus tõendid võivad olla. Kuigi kaebaja

esitas kohtule helisalvestise telefonikõnest, ei ole tegemist asjakohase tõendiga. See ei seostu

prokuröri poolt valeväidete avaldamisega meedias. Samuti ei ole asjakohased halduskohtule

esitatud põhjendused ja dokumendid. Halduskohus on 28. jaanuari 2025. a käiguta jätmise

määruses märkinud, et kohus võib kaebuse tagastada, kui puudused takistavad selle

menetlemist (HKMS § 121 lg 1 p 2). Kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu määratud

tähtajaks puudusi, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda

kaebust, milles esitatu pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik.

8. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.

veebruari 2025. a määruse peale rahuldamata.

9. Määruskaebuses on kaebaja taotlenud endale riigi õigusabi korras esindaja määramist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kaebajale keelduda riigi õigusabi

andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. X.X. ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata,

et ta ei ole ise võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema. Lisaks välistab praegusel

juhul riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kaebaja soovib hüvitist mittevaralise kahju

tekitamise eest. Olukorras, kus asjas puudub tungiv avalik huvi, ei ole mittevaralise kahju eest

hüvitise nõudmisel riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6). Eelnevat arvestades

jääb taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

10. Kuna määruskaebuse esitamine on haldusasjades riigilõivuvaba, jätab ringkonnakohus

kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)