2-24-123868/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-123868

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2799,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel

14.12.2022 sõlmitud Autopay autolaenu lepingu nr L89010805313 alusel tekkinud

põhivõlgnevus 1998,08 eurot, intressivõlgnevus 23,75 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 52,35 eurot, edasiulatuv viivis alates 02.11.2024

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1998,08 eurolt kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi X (X) vastu põhivõlgnevuse 398,93 euro,

haldustasu 11,60 euro, intressivõlgnevuse 66,71 euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 41,30 euro osas.

4. Jätta menetluskulud X (X) kanda.

5. Välja mõista Xlt (X) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 498,81 eurot ning

menetluskuludelt 498,81 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Inbank Finance AS (krediidiandja) ja X (kostja) kostja sõlmisid 14.12.2022 AutoPay

tarbijakrediidilepingu nr L89010805313 (leping), mille alusel sai kostja laenu 2600 eurot. Laenu

sihtotstarbeks oli sõiduki ost. Laenu väljamakse tehti AutoPaymets OÜ-le. Lepingu nr

L89010805313 kohaselt on krediidi kulukuse määr 15.75% aastas, intressi- ja viivisemäär 6,5%

aastas, lepingutasu 99 eurot, laenulepingu täitmise lõpptähtajaks on 20.12.2028. Kostja

lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Krediidiandja edastas kostjale 07.03.2024 lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 võla tasumiseks. Hoiatuse

edastamise seisuga 07.03.2024 oli kostjal tagastamata maksegraafiku alusel 12-14 osamaksed

(20.12.2023-20.02.2024). 26.03.2024 edastas krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 28.03.2024 loovutas krediidiandja

lepingust tulenevad nõuded hagejale.

Kostja sai laenu 2600 eurot, mis tuli tagastada maksegraafiku alusel (periood 20.01.2023-

20.12.2028).

Põhiosa katteks tasus kostja 202,99 eurot (1-11 osamaksed, 20.01.2023-20.11.2024). Seega on

põhivõlgnevus 2397,01 eurot (2600-202,99). Lepingujärgseks intressimääraks on 6,5% aastas.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 12. osamaksest (20.12.2023) kuni lepingu ülesütlemiseni

(26.03.2024) 90,46 eurot (22,22+22,68+22,40+20,69+2,47). Laenuhaldustasu (vt: lepingu p 1.4;

maksegraafik) on 2,90 eurot kuus. 26.03.2024 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

laenuhaldustasu 11,60 eurot (12-15 osamaksed, 4 x 2,90). Sissenõudmiskulud 50 eurot (tasuline kiri

25 eurot, hagi lisa 8.1; teine tasuline kiri 5 eurot, hagi lisa 8.2; kolmas tasuline kiri 5 eurot, hagi lisa

8.3) ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (võlgniku makseviivitusega tingitud muud

kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega

tehtud kulud. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 93,65 eurot (põhinõudelt 2397,01 eurolt,

27.03.2024-01.11.2024, lepingujärgses määras 6,5% aastas, lepingu üldtingimuste p 6.1). Hagi

esemes palub hageja kostjalt välja mõista kokkuvõtvalt järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2397,01

eurot, intressivõlgnevus 90,46 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 93,65 eurot, edasiulatuv viivis alates 02.11.2024

põhinõudelt 2397,01 eurolt 6,5% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel on hageja ja krediidiandja aluseks võtnud kostja laenutaotluses (hagi lisa 6), Creditinfo ja

Krediidiregistri maksehäireregistri väljavõtetes (hagi lisa 7) toodud andmed. Maksehäireid

krediiditaotluse esitamise ajal kostjal ei olnud. Krediiditaotluse järgi oli kostja igakuiseks sissetuleku

suuruseks 600 eurot ja kohustused 55 eurot. Eelnevat arvestades jäi kostjale peale laenu väljastamist

kostjale majandamiskulude katmiseks alles 490,28 eurot (600-55-54,72). Hageja hinnangul on

eelnevaga tõendatud, et hageja kontrollis kostja majanduslikku seisu (sissetulekuid, vara olemasolu

ja kohustusi).

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 24.11.2024 Ametlike

Teadaannete kaudu. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.12.2024 kostja hagile vastust esitanud ei

ole.

Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-123868 edastanud kostjale menetlusdokumendid järgnevalt:

-21.06.2024, 27.06.2024, 02.07.2024, 11.07.2024, 07.08.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

-07.08.2024 e-posti aadressile: xxx, puudub vastus;

-07.08.2024 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ei ela antud aadressil;

-xxx korteriomanik teatas, et kostja ei ela antud aadressil;

-varasemas menetluses on kostja 06.03.2024 e-posti aadressilt: xxx, et elab välisriigis, kuid riiki ei

soovinud avaldada;

-xxx omaniku esindaja kinnitas, et kostja ei ela Eestis ning kostja läks tagasi xxx.

Politsei- ja Piirivalveamet teatas kohtule, et neil puuduvad kostja elu- või viibimiskoha ja

kontaktandmete kohta andmed. Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat

töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kohtulahendit kätte toimetada tööandja kaudu. Kohtul

puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha (sh kontaktandmed) kohta andmed. Seega eeldused

tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras 08.11.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-123868 OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2397,01

eurot, intressivõlgnevus 90,46 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 93,65 eurot, edasiulatuv viivis alates 02.11.2024

põhinõudelt 2397,01 eurolt 6,5% aastas kuni põhinõude täitmiseni.

7. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 14.12.2022 sõlmitud Autopay

autolaenu lepingust nr L89010805313. Kostja sai sõiduki ostmiseks laenu 2600 eurot. Kuna AS

Inbank Finance sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle

osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

9. 18.10.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud

ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka

sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi

lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus märgib, et hagi lisa 7

taust.ee väljavõtte on tehtud 30.10.2024 kell 10:49, mis ei kajasta seda, et kostjal enne

krediidilepingu nr L89010805313 sõlmimist, so 14.12.2022 ei olnud maksehäireid ning kohtu

hinnangul ei ole hagi lisa 7 näol tegemist seetõttu ka asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisa 6

(kostja taotlus) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi

tegelikkuses enne krediidilepingu nr L89010805313 sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet

krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet,

kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet 14.12.2022 krediidilepingu

nr L89010805313 sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda

põhinõude katteks. Põhjendatud põhinõue on 1998, 08 eurot (2600-601,92 eurot=1998,08 eurot; 1-11

osamaksed, so laenuhaldustasu, intress ja lepingutasu 11 x 54,72= 601,92 eurot). Kohus jätab

rahuldamata põhinõude 398,93 eurot (2397,01-1998,08= 398,93 eurot).

12. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga.

Hageja ei ole krediidilepingust nr L89010805313 tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud.

Hageja nõuab intressi- ja viivist määras 6,5% aastas. Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud

(seadusjärgses intressimääras) intressivõlgnevus 23,72 eurot (periood 20.12.2023-26.03.2024,

põhinõudelt 1998,08 eurolt), seega rahuldamata jääb intressinõue 66,71 eurot ja viivisevõlgnevus

52,35 eurot (27.03.2024-01.11.2024, põhinõudelt 1998,08 eurolt), seega rahuldamata jääb

sissenõutavaks muutunud viivisenõue 41,30 eurot.

Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 02.11.2024 põhinõudelt 1998,08 eurolt VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 jätab

kohus haldustasu 11,60 eurot rahuldamata.

13. VÕS § 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9

märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi

ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei

vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Antud juhul

on põhjendatud ja tõendatud sissenõudmiskuluks 35 eurot (08.04.2024 meeldetuletuskiri 25 eurot,

23.04.2025 meeldetuletuskiri 5 eurot ja 30.04.2024 5 eurot, kokku 35 eurot). Makseviivitusega

tekkinud sissenõudmiskulusid ei ole hageja tõendanud ja kohus jätab sissenõudmiskulud 15 eurot

rahuldamata.

14. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Inbank Finance AS ja

kostja vahel 14.12.2022 Autopay krediidilepingu nr L89010805313 alusel tekkinud järgmised

nõuded: põhivõlgnevus 1998,08 eurot, intressivõlgnevus 23,75 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 52,35 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, edasiulatuv viivis alates 02.11.2024 VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1998.08 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus jätab rahuldamata põhinõude 398,93 eurot, haldustasu 11,60 eurot, intressinõude 66,71 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 41,30 eurot ja 15 eurot sissenõudmiskulud.

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 827,50 eurot (sh riigilõiv 385 eurot ja

õigusabikulud 442,50 eurot; hagi eseme p 4). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade

kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2,5h x 169=422,50 eurot.

Kohus on seisukohal, et riigilõiv 385 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kuna tegemist on lihtsa

menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega

taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 422,50

euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja

õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi

kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt esitanud nõuete ümberarvestusi.

Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 625 eurot (õigusabikulu: 2 tunni

tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 385 eurot). Arvestatuna

hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 20,19% ulatuses ja kostja kanda 79,81

% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 498,81 eurot.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik