2-25-402/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-402

Tsiviilasi

K.P. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja K.P. (ik XXX), lepinguline esindaja Tanel Riivits

usaldusisik Z.X (xxxxxxxxxxxxxx telefon 5xxxxxxx; e-

post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.P. taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

2. Jätta

K.P.

maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks läbi vaatamata.

3. Vabastada Z.X K.P. usaldusisiku kohustustest.

4. Jätta menetluskulud K.P. kanda.

5. Määrata K.P. usaldusisiku Z.X-i tasuks 450 eurot (käibemaksuta).

6. Anda K.P.-le usaldusisiku Z.X-i tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi ning

tasuda usaldusisiku tasu 450 eurot menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel.

Tasu kanda OÜ-le Murussaare Consulting

(rk 16960570, arvelduskonto nr

EE551010220301957224), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

7. Välja mõista K.P.-lt riigi tuludesse menetluskuludena 450 eurot.

Välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 60 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest

arvates. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel.

Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse kohustatud isiku

nimi, kohtuasja number, makse liik.

Kui kohustatud isik ei ole määrust täitnud jõustumisest alates 60 päeva jooksul, võib määruse

saata sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tühistada Tartu Maakohtu 03.02.2025 määrusega K.P. vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse või muu sundtäitmise peatamine.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist resolutsiooni p

6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Usaldusisikul tuleb määrus saata pärast

selle jõustumist kohtutäituritele K.P. vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. K.P. (avaldaja, võlgnik) esitas 09.01.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

2. Maakohus võttis avalduse 03.02.2025 määrusega menetlusse, nimetas usaldusisikuks

Z.X-i (usaldusisik) ja peatas K.P. vara suhtes läbiviidavad ning võimalikud sundtäitmised

kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse

lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 27.02.2025 võlgniku vara- ja võlanimekirja.

4. Võlgnik esitas 30.04.2025 avalduse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse

lõpetamiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

6. FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja

läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise

menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui

FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja

menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei

tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb

asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

8. Võlgnik esitas 30.04.2025 allkirjastatud taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks

seoses olukorra muutumisega.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste

algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja

maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu

maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus

rahuldada.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et

avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohus peatas 03.02.2025 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja

muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni,

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Maksejõuetusavalduse läbi

vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Usaldusisikul tuleb määrus saata kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise

uuendamiseks.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu

võlgniku kanda.

11. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 450 eurot.

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teine lause sätestab, et kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

11.2.

Kuigi võlgnik on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik asunud oma

seadusest tulenevaid ülesandeid täitma ning teostanud teatud menetlustoimingud (teostanud

päringuid, tutvunud saadud andmetega, analüüsinud andmeid, samuti selgitanud võlgnikule

menetluslikku olukorda ja sisu).

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi. Arvestades

võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 6 tundi on

vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht

vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased.

Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning

kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Usaldusisiku tasu suuruseks

määrata 450 eurot (käibemaksuta).

11.3.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisiku tasu maksta välja

büroole OÜ Murussaare Consulting, mille kaudu ta tegutseb.

11.4.

Võlgnik palub tasu hüvitada riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 66 eurot tund, millele lisandub

käibemaks. Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette

nähtud määra.

FiMS § 54 lg.2 järgi kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

PankrS § 23 lg.41 järgi kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul,

kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist,

kuid enne pankrotiavalduse läbivaatamist.

Käesoleval juhul on asjas nimetatud usaldusisik, kes on oma töö teinud ja ta on õigustatud

tasu saama. Samas on maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik avalduse tagasi võtnud enne

selle läbivaatamist.

TsMS § 172 lg.1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse, s.h. ka isik, kes esitas põhjendamatu taotluse. Sama TsMS § 168 lg.2 järgi: hageja

kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kuna praegusel juhul võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse võlgniku

avalduse tagasi võtmise tõttu pärast usaldusisiku poolt ülesannete täitmist, tuleb

menetluskulud mõista välja võlgnikult, kuid kuna võlgnikul puudub piisav sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks, vara on varasemalt arestitud ning arvestades ka usaldusisiku

taotlust, määrab kohus usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest (PankrS § 23 lg.4

alusel) menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra.

11.5 TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita

menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd tasu on

põhjustanud võlgnik enda tegevusega, tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse

välja mõista.

TsMS § 179 lg.1 järgi Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 179 lg 2 järgi Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtulahendile, millega

mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus

lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed.

TsMS § 179 lg 5 järgi Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend

kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Kohus peab põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu riigi tuludesse tasumiseks K.P.-le

tähtaja 60 päeva.

TsMS § 179 lg 4, lg 6 järgi kohus saadab lahendi pärast jõustumist ministri käskkirjaga

määratud asutusele; määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata. Kui kohustatud isik ei

ole lahendit täitnud jõustumisest alates 60 päeva jooksul.

TsMS § 179 lg 9 järgi nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude

tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude

väljamõistmise lahendis.

Koos käesoleva kohtulahendiga antakse välja makseinfo leht, millel vajalikud andmed makse

tasumiseks riigi tuludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

kohtunik