1-24-6704/22 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-24-6704

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2025, Haapsalu

Kriminaalasja number

1-24-6704 (23239050020)

Kohtunik

Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Karl Johan Valk süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi

Prokurör

ringkonnaprokurör Indrek Kalda

Süüdistatav

Karl Johan Valk isikukood: 39510211916; elukoht: XXX-i;

EV kodanik; haridus: XXX; varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Kannatanu esindaja

vandeadvokaat Janek Valdma

vandeadvokaat Priit Palmiste

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §- dest 306, 311 ja 312 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Karl Johan Valk KarS § 203 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli)

kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata täitmisele

pööramata, kui Karl Johan Valk ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu.

3. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.05.2025.a.

4. Rahuldada tsiviilhagi osaliselt. Mõista VÕS § 132 lg 3 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel Karl

Johan Valgult välja Q.L-i kasuks 4265,85 eurot varalise kahju hüvitamise nõude katteks ja

viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates 01.09.2023

kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

5. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 182 lg 3 alusel mõista osaliselt menetluskuluna Karl

Johan Valgult Q.L-i kasuks välja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud ja valitud

1-24-6704

esindajale makstud mõistliku suurusega tasu kokku summas 3050 eurot ning viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuste täieliku täitmiseni.

6. KrMS § 175 lg 1 p 4, p 9 ja § 179 lg 1 alusel mõista Karl Johan Valgult riigituludesse

määratud kaitsjale määratud tasu 1734,84 eurot ja sundraha 1329 eurot, kokku 3063,84

eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 225,32 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700014822.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu

kohtuotsuse peale. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Karl Johan Valgule on esitatud süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi võõra asja rikkumises, selles, et

tema kahjustas ajavahemikul 07.07.2023 kella 22:30st kuni 08.07.2023 kella 04:16ni XXX asuva

XXX ees parklas Q.L-i sõidukit Volvo XC90 reg. märgiga XXX. Karl Johan Valk purustas

sõiduki neli aknaklaasi, tekitas auto esiklaasi välisküljele kaks sügavat lõikejoont, auto tagatiivale

mõlgi, mõrad tagaluugile ja mõra sõiduki parempoolsele tagatulele, põhjustas vasaku tagumise

ukse liistu nihkumise ning tekitas sõiduki sisemusse kriimud, plastiku ja naha kahjustused,

polstrisse augud, rooli kahjustuse, turvavöö kahjustuse, armatuuri mõlgi, lõikejälje pagasiruumi

kattekangale, tagumise akna juurde laepolstri kahjustuse ning klaasitolmu auto sisemusse.

Sõiduki, mille keskmine väärtus on süüdistuse kohaselt vähemalt 4881 eurot, taastamismaksumus

19 228,35 eurot.

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

2. Kohus, hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et Karl Johan

Valgu süü Q.L-i sõiduki Volvo XC90 rikkumises on kahtlusteta tõendamist leidnud.

3. Karl Johan Valk tunnistas ennast süüdi osaliselt, tunnistades, et kahjustas kannatanu sõidukit,

kuid leidis, et tsiviilhagi on liiga suur. Karl Johan Valk purustas sõidukil neli aknaklaasi, kuid

esiklaasi ei puutunud. Lillepoti viskas sõidukisse tagant ja siis küljeklaasidesse neli korda.

Tagatiiva mõlgi lõi jalaga ning tagaluuk võis katki minna, kui sinna midagi peale kukkus. Kui

viskas lillepoti tagumise ukse klaasi, kukkus osa sellest välja ning see võis tagumise tule klaasi

lõhkuda. Samuti võis ta põhjustada vasaku tagumise ukse liistu nihkumise. Lillepoti tüki viskas

aknast sisse, see kukkus istme peale, killud lendasid mööda salongi ja võisid mingeid jälgi

tekitada, kivitükk võis salongi ja polstrit kahjustada. Samuti võis ta tekitada rooli- ja

armatuurikahjustuse ning pagasiruumi kattele lõikejälje. Laepolstri kahjustamises Karl Johan

Valk kindel ei ole, sest sõidukisse visatud asi oli raske, see ei saanud lakke lennata.

1-24-6704

Karl Johan Valk vabandas hommikul enne kohtuistungi algust kannatanu ees, ta kahetseb, oli

tugevas joobes, kuid pea oli selge ning mäletab, et kõiki vigastusi ta ei tekitanud. Järgmisel või

ülejärgmisel päeval helistas kannatanule, kuid nad ei suutnud hinnapakkumiste küsimises

omavahel kokkuleppele jõuda. Karl Johan Valk on praeguse seisuga nõus hüvitama Raxmotorsi

hinnapakkumise ning maksma ka täiendavaid kulusid, mida see hinnapakkumine ei sisalda. On

nõus maksma umbes 5000 eurot.(tl 129 pöördel-131)

4. Lisaks süü osalisele omaksvõtule on Karl Johan Valgu süü tõendatud kannatanu ja tunnistajate

ütlustega ning fotodega ja videoga sõiduki kahjustustest.

5. Kannatanu Q.L-i sõnul seisis auto XXX ees, kui nad kella nelja ajal auto juurde tulid olid

klaasid sisse löödud. Kannatanu sõnul olid vigastatud pagasniku luuk, selles oli kaks suurt mõra,

pagasniku luugi klaas, küljeklaasid pagasniku osal, kõrvalistuja aken, paremal pool taga on mõlk.

Kõiki vigastusi kannatanu kohe ei näinud, viisid auto ööbimiskohta ja järgmisel päeval vaatas

üle. Juhiistmel oli auk sees, nii istme kohal kui seljatoel, salongi plastikud kriipse-kraapse täis,

kõik istmed klaasikilde, -killupuru, klaasikillutäkkeid täis. Roolil oli täke, ukspolstril täkked,

juhiistme plastik katki, armatuuril oli ka mingi auk sees. Laepolster oli tagumiste akende juurest

kannatanud, pagasniku ruloo moodi kattel nurgas klaasi poolt lõigatud augud. Sisemistel

plastikdetailidel kahjustused, turvavöö narmendas. Tagumisel parempoolsel tulel mõra sees.

Kannatanu ostis sõiduki 2022 oktoobris-novembris, täpselt ei mäleta kui palju sõiduk maksis aga

mäletab, et selle hind oli üle 7000 euro. Hinnapakkumisi võeti Volvo esindusest ja Raxmotorsist.

Kannatanu kahjunõue on 8050 eurot, mis tuleneb auto hetke turuväärtusest ja õigusabi kulud.

Karl Johan Valk ei ole vabandanud, ei ole maksnud ega huvi tundnud, kuhu võiks auto remonti

viia.(tl 119 pöördel-122)

6. Q.L-i ütlusi sõiduki vigastuste kohta kinnitavad tema poolt 31.07.2023 sõiduki kahjustustest

tehtud ja Info-Autosse edastatud fotod, samuti sündmuskohal tehtud video. (DVD-plaadid kahes

ümbrikus tl 92-93). Videolt on näha suur musta savist lillepoti tükk juhiistmel, mis kinnitab

Karl-Johan Valgu ütlusi selle kohta, millega ja kuidas ta sõidukit kahjustas. Q.L-i Facebooki

kontolt väljaprinditud vestlustes (tl 34-46) tunnistab Karl Johan Valk sõiduki kahjustamist,

vaieldakse hüvitamisele kuuluvate summade üle.

7. Tunnistaja Q.Q viibis 07.-08.07 koos Q.L-i ja Karl Johan Valguga XXX päeval. Kui

tunnistaja hakkas Karl Johan Valku otsima, et koos ära minna, selgus, et viimane on kannatanu

auto juures ja tahab sinna sisse saada. Tunnistaja jõudis auto juurde esimesena ning nägi lõhutud

tagaklaasi. Tunnistaja kirjeldab sõiduki vigastusi ja sündmuskoha olustikku ning tema ütlused

langevad kokku Q.L-i poolt loetletud ning tema poolt tehtud fotodel fikseeritud vigastustega

ning sündmuskohal tehtud videost nähtuga. Tunnistaja kinnitab, et enne autol vigastusi ei olnud,

see oli väga heas korras. (tl 122 pöördel-124)

8. Q.L-i ja Q.Q ütlusi kinnitavad ka nende poolt häirekeskusesse tehtud kõned (vaatlusprotokoll

Häirekeskusesse tehtud kõnest tl 62 ja kõne CD plaadil ümbrikus tl 63) 08.07.2023 kell 04:16

helistati numbrilt 5222820 häirekeskusse ja kutsuti politsei XXX, kuna auto aknad on puruks

visatud. Viskajat kohapeal ei ole. Helistaja edastab auto numbri ja annab teada, millised aknad

on sisse löödud ning esiklaasil on täke. Lillepoti killud. 08.07.2023 kell 04:24 tehti teine kõne

numbrilt XXX. Helistab meesterahvas, kes on ilmselgelt häiritud, vajab politseid, keegi peksis

mu auto sodiks. Teataja elukaaslane, naisterahvas, edastab auto numbri, must Volvo ja ütleb, et

esiklaasis täkked, maas on kivist lillepott. Nendest kõnedest selgub, et lisaks muudele vigastusele

märkas Q.Q kohe vigastusi ka sõiduki esiklaasil, seega puudub alus arvata, et sõiduki esiklaasile

olid täkked varem tekkinud. Järelikult kahjustas Karl Johan Valk ka sõiduki esiklaasi.

1-24-6704

9. 08.07.2023 väljakutsele sõitnud politseiametnik S.N nägi XXX juures Volvot, millel olid

aknad puruks visatud. Kohapeal tuli jutuks, et Karl Johan Valk võis lõhkumise toime panna. Karl

Johan Valk tuli sündmuskohale ja tunnistas, et tema lõhkus, tõi E juurest vaasi ja viskas, tahtis

rummi või viskit ja coca-colat autost kätte saada. (tl 118 pöördel-119). Ka politseiametnike poolt

sündmuskohal 08.07.2023 tehtud fotodelt (tl 52-62) on näha sõiduki VOLVO XC 90 reg. märgiga

XXX vigastused, mis kinnitavad Karl Johan Valgu, Q.L-i ja Q.Q ütlusi sõiduki vigastuste

kohta ning selle kohta, kuidas vigastused tekitati. Lisaks vigastustele on fotodelt näha sõiduki

lähedal maas näha mulda ja taime, lillepoti kildu. Samuti on sõiduki sisemuses mulda, istmetel

hulgaliselt klaasikilde ning juhiistmel suur must savist lillepoti tükk.

10. Z.O

koostas 09.07.2023 sõidukile Volvo XXX Raxmotors OÜ nimel

kalkulatsioon/pakkumise (tl 96-104). Z.O käis sõidukit ise koha peal vaatamas ja tegi fotod ning

dokumendi koostamisel kasutas Liikluskindlustusfondi tarkvara, mida kasutavad kõik

remonditöökojad ja esindused, kes tegelevad kahjude hindamisega. Z.O selgitas, et dokumendi

esimesel lehel on hinnakoond 3554,50 eurot, koos käibemaksuga 4265,48 eurot. Kõigil

järgnevatel lehtedel on varuosade nimekirjad jms. Pakkumises olevad kahjustused hõlmavad

kogu autole tekitatud kahju ning lähtutud on sellest, et sõiduk oleks võimalik viia sündmuse

eelsesse seisukorda. Selgitas, et kuni viie aasta vanuse garantiilise sõiduki remondil lähtutakse

põhimõttest, et asendada uute originaalosadega. Vanematel autodel esmajärjekorras kasutame

kasutatud detaile, B-osa detaile, kui neid ei ole, siis kasutame uusi A-osa detaile. Kõik A-osad

oleks tellinud esindusest, kasutatud osad oleks tellinud lammutusest, valik on Lätis, Leedus ja

Poolas väga suur. Samuti selgitas Z.O , et vahe Info-Auto pakkumisega (tl 48), mis on tema

hinnangul väga suur, tekib varuosade maksumusest. Z.O sõnul ei ole Info-Auto pakkumine

põhjendatud remondikalkulatsioon, tuues muuhulgas näiteks tagaluugi, mis on uus varuosa

hinnaga 1393 eurot, kuid tagaluuk on taastatav, samuti saab turvavöö asendada kasutatud

turvavööga. Selgitab, et tegemist ei ole lõpliku kalkulatsiooniga, võib olla lisakahjusid, mida ei

märganud, vajadusel tehakse kliendile lisaarve. (tl 125 pöördel-129).

Kohtul puudub alus kahelda Z.O poolt Raxmotors OÜ nimel koostatud kalkulatsiooni

põhjendatuses, selle tegemisel on kasutatud Liikluskindlustusfondi tarkvara, mida kasutavad

remonditöökojad ja esindused, kes tegelavad kahjude hindamisega. Z.O on Raxmotors OÜ-s

tegelenud mootorsõidukite kahjukäsitlusega kuus aastat ning on kaheksa aastat tegutsenud

keretööde eksperdina.

11. KarS § 203 objektiivsele koosseisule vastava teo toimepanemine on karistatav, kui

süüdistatav tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes.

Muuhulgas tuleb süüdistatava tahtluse kindlakstegemiseks tuvastada, kas süüdistatav tegu toime

pannes vähemalt pidas võimalikuks ja möönis, et tegu tekitab asja omanikule kahju, mis ulatub

vähemalt kuriteo koosseisulise kahju alammäärani. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis

ületab 4000 eurot, seega moodustab KarS § 203 lg 1 koosseisulise tagajärje kahjusumma, mis

ulatub vähemalt 4000 euro ja 1 sendini.

12. KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis eeldab, et toimepanija rikub või hävitab asja, mis on

talle võõras ja põhjustab sellega olulise kahju. Q.L-i sõiduk Volvo CX90 reg. märgiga XXX oli

Karl Johan Valgule võõras, ta rikkus sõidukit, kahjustades seda, kuid ei muutnud seda lõplikult

kasutamiskõlbmatuks.

13. KarS § 203 sisustamisel tuleb varalise kahju kui kuriteo koosseisulise tunnuse tuvastamisel

lähtuda VÕS § 132 põhimõtetest. Asja kahjustamise korral saab kahju suuruse

1-24-6704

kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste

suurusest, s.o kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikest kulutustest, mis Raxmotors OÜ 09.07.2023

kalkulatsiooni kohaselt moodustab vähemalt 4265,48 eurot koos käibemaksuga. Seega tekitas

Karl Johan Valk Q.L-ile kahju vähemalt 4265,48 euro ulatuses, kuna sõiduki taastamiseks

vajalike kulutuste tegemisel tuleb kannatanul tasuda ka käibemaks. Karl Johan Valk rikkus Q.L-i

sõidukit tahtlikult ning visates sõiduki akendesse suure savist lillepoti tükke lõhkus neli akent ja

kahjustades õidukit, pidas Karl Johan Valk täisealise ja arusaamisvõimelise isikuna võimalikuks

ja möönis, et põhjustab sõiduki rikkumisega KarS § 203 lg 1 koosseisulise tagajärje, s.o

kahjusumma ulatub vähemalt 4000 euro ja 1 sendini.

14. Karl Johan Valgu poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 203 lg 1 järgi, tema teo

õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning

temale tuleb toimepandu eest karistus mõista.

Karistuse mõistmine

15. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka

õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritav asja rikkumine on kuritegu, mille eest karistatakse rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Karistusregistri registriteate kohaselt on Karl Johan Valk varem karistamata (tl 68), tema poolt

toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema teosüüd keskmisest väiksemaks,

Karl Johan Valk tunnistab toimepandut ning tema poolt kohtuistungil väljendatud kahetsuse loeb

kohus karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karl Johan Valgu karistust

raskendavaid asjaolusid puuduvad.

Kuna Karl Johan Valk tekitas kuriteoga kannatanule kahju summas, mis ületab olulise kahju

ning ta ei ole ligikaudu kahe aasta jooksul astunud samme kannatanule kahju heastamiseks

nõustub kohus kannatanuga, et Karl Johan Valgule rahalist karistust mõista ei saa, sest siis jääks

kannatanu huvi kahju heastamiseks väga suure tõenäosusega tahaplaanile. Lisaks kuriteoga

tekitatud kahju heastamisele tuleb Karl Johan Valgul hüvitada kannatanul tekkinud

menetluskulud.

Kohus mõistab Karl Johan Valgule karistuse sanktsiooni alamäära lähedases määras, s.o neli

kuud vangistust, süüdimõistetu isikut arvestades mõjutab lühiajaline vangistus teda edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ning tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid.

Kuna tegemist ei ole raske süüteoga, ning kohus peab võimalikuks Karl Johan Valgu karistamist

lühiajalise vangistusega, jätab kohus temale mõistetava karistuse täielikult tingimisi

kohaldamata. Karl Johan Valk on varem karistamata, mistõttu puudub vajadus tema käitumise üle

täiendava kontrolli teostamiseks ning tema mõjutamiseks ei ole kriminaalhooldus vajalik. Kohus

kohaldab KarS § 73 lõikeid 1 ja 3 ning jätab vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata kui Karl

Johan Valk ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Tsiviilhagi

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt tuleb õigusvastselt kahju tekitanud isikul hüvitada

1-24-6704

teisele isikule tekitatud kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi, VÕS 1045 lg 1 p 5 alusel on

kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg.

Karl Johannes Valk kahjustas Q.L-i sõidukit, pannes toime KarS § 203 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, seega tuleb temal hüvitada Q.L-ile tekitatud kahju.

17. VÕS 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS 132 lg 1, so

hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

18. Q.L esitas 31.08.2023 Karl Johan Valgu vastu tsiviilhagi (tl 6-8), milles palub süüdistatavalt

välja mõista kahjuhüvitis summas 19 228, 35 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras arvates 01.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud

süüdistatava kanda. Info-Auto AS hindab sõiduki taastamisväärtuseks 17 968, 35 eurot, sõidukile

tuleb teha salongipuhastus, mille maksumus on 960 eurot, sõiduki vedu maksab 300 eurot ( 48-

51).

19. 20.03.2024 esitas kannatanu kohtule taotluse hagihinna vähendamiseks (tl 13), taotluse

põhjendused on järgmised. VÕS 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja

parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb vastavalt VÕS 132 lg 1

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Antud juhul võib hageja esitatud taastamiskulude kalkulatsioon ja kahjustatud eseme

taastamiseelne turuväärtus olla selline, et asja parandamine võib osutuda asja väärtusega

võrreldes ebamõistlikult kulukaks. Sellisel juhul tuleb maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele kulutustele. Uue samaväärse asja soetamise mõistliku kulu nähtub

kannatanu esindaja poolt esitatud sõiduki turuväärtuse hindamise aktist (tl 106), mille kohaselt

2022. aastal müügil olnud VOLVO CX90 mudelite orienteeruv turuväärtus oli 7100-9000 eurot

ning VOLVO XC90 reg. märgiga XXX hinnanguline väärtus oli 2022 detsembris vahemikus

7100 kuni 7500 eurot. Eeltoodust tulenevalt vähendab hageja põhinõuet 8050 euroni, milline on

uue samaväärse asja soetamise keskmine mõistlik kulu, s.o miinimummäära ja maksimummäära

vaheline summa.

20. Kaitsja edastas 21.03.2024 prokurörile e-kirjaga Karl Johan Valgu vastuse (tl 108-109),

milles viimane andis teada, et on nõus kuue kuu jooksul tasuma 8050 eurot, kaitsja on omalt

poolt lisanud, et nad on valmis hagi tunnistama. Kohus lõpetas oma 08.04.2024 määrusega

kriminaalmenetluse KrMS § 201 lg 1 alusel ning kohustas Karl Johan Valku kohtumääruse

jõustumisest muuhulgas hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud varalise kahju 8050 eurot. (tl

16-18 ). Kannatanu esindaja leiab, et Karl Johan Valk, nõustudes kriminaalmenetluse

lõpetamisega, on hagi õigeks võtnud. Karl Johan Valgu kaitsja sellega ei nõustu.

21. Karl Johan Valk jättis oma kohustused tähtaegselt täitmata ning kohus uuendas prokuröri

taotlusel kriminaalmenetluse oma 18.11.2024 määrusega. Karl Johan Valk avaldas 27.03.2025

1-24-6704

toimunud kohtuistungil, et on nõus hüvitama Raxmotorsi hinnapakkumise ning maksma ka

täiendavaid kulusid, mida see hinnapakkumine ei sisalda, ta on nõus maksma umbes 5000 eurot.

Kohus nõustub kaitsjaga, et Karl Johan Valgu nõusolek tasuda kriminaalmenetluse lõpetamisel

kuue kuu jooksul 8050 eurot, ei ole uuendatud kohtumenetluses käsitletav tsiviilhagi

õigeksvõtmisena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 mõttes.

22. Kannatanu esindaja tugineb 23.03.2024 taotluses hagihinna vähendamiseks Info-Auto AS

hinnapakkumisele ja sõiduki turuväärtuse hindamise aktile ning leiab, et kannatanu sõiduki

parandamine võib osutuda tema väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukaks ning sellisel juhul

tuleb kannatanule maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele kulutustele,

s.o 8050 eurot.

23. Kuna puudub alus kahelda Z.O poolt Raxmotors OÜ nimel koostatud kalkulatsiooni

põhjendatuses ning leiab kohus , et Info-Auto AS poolt hinnatud sõiduki taastamisväärtus

summas 17 968, 35 eurot, mis on kujunenud tänu originaalvaruosade hinnale, ei ole sõiduki

vanust arvestades ilmselgelt põhjendatud. Seega moodustavad kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt VOLVO XC90 reg. märgiga XXX kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud on

4265, 48 eurot.

24. Lisaks kannatanu esindaja poolt esitatud sõiduki turuväärtuse hindamise aktile, koostas

menetleja õiendi VolvoXC90 keskmise turuhinna kohta internetiportaalist auto24.ee leitud

müügikuulutuste alusel (tl 65-67) ning kaitsja esitas omakorda auto24.ee müügikuulutused kolme

2004 väljalaskeaastaga automaatkäigukastiga VOLOV XC90 kohta hinnaga 2500, 4500 ja 4799

eurot (tl 105). Kohtu hinnangul on kannatanu esindaja poolt esitatud Swebilcar OÜ, kes tegeleb

Rootsist kasutatud sõiduautode Eesti Vabariiki toomise ja müümisega, hinnang sõiduki väärtuse

kohta (vahemikus 7100 kuni 7500 eurot) usaldusväärsem, kui internetiportaalist Auto24.ee

võetud müügikuulutuste põhjal tehtud arvutused.

25. Kui VolvoXC90 reg. märgiga XXX väärtus oli 2022. detsembris 7100 kuni 7500 eurot ning

selle parandamise mõistlikud kulud moodustavad koos käibemaksuga 4265,48 eurot, ei ole asja

parandamine asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. VÕS 132 lg 3 kohaselt, kui asja

on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanu taotlus, välja mõista Karl Johan Valgult Q.L-i

kasuks hüvitis 8050 eurot, ei ole põhjendatud Kohus rahuldab tsiviilhagi osaliselt ning mõistab

VÕS § 132 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel Karl Johan Valgult välja Q.L-i kasuks 4265,48 eurot.

27. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 näeb ette:

„Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega tuleb viivist arvata alates hagi esitamise

ajast, s.o alates 01.09.2023.

Kannatanu Q.L-i tsiviilhagi viivise nõudes tuleb rahuldada ning Karl Johan Valgult tuleb VÕS §

1-24-6704

113 alusel välja mõista Q.L-i kasuks viivis varalise kahju nõudelt summas 4265,48 eurot. Viivist

arvestada alates tsiviilhagi esitamisest, s.o alates 01.09.2023, kuni põhinõude täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kriminaalmenetluse kulud

28. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 182 lg 3 alusel on menetluskuludeks kannatanu Q.L-i tsiviilhagi

menetlemisest tingitud kulud ja valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu kokku

4784,37 eurot. Kohtule on esitatud tsiviilhagi ja taotlus menetluskulude hüvitamiseks, milleks on

valitud kannatanu esindaja poolt tsiviilhagi koostamisega ja kannatanu esindamisega osutatud

õigusabi tasu. Q.L-i kaitsja palub hüvitada tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud seoses

tsiviilhagi koostamisega ning nõude täpsustamisega ja valitud esindajale makstud tasuga summas

4784,37 eurot ning esindaja palub kohtul välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Tsiviilhagile ja tasutaotlusele on lisatud advokaadibüroo arved 2894, 2910,

2970, 2990, 3086, 3092.

Lisatud arvete kohaselt kulus esindaja toiminguteks, mis on seotud tsiviilhagi esitamisega ja

osutatud õigusabiga kokku 31 tundi ja 30 minutit, koos käibemaksuga, summas kokku 4784,37

eurot.

29. Hinnates taotluses märgitud tasu summa mõistlikkust leiab kohus, et kohtupraktika kohaselt

on mõistlik advokaadi tunnitasu suurus vahemikus 100 kuni 150 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole käesolev kriminaalasi õiguslikult keerukas, tegemist on pigem

lihtsakoelise kriminaalasjaga. Kriminaalasja kohtueelne menetluses ja kohtumenetlus on

toimunud kannatanu esindaja osavõtul ning kannatanu esindaja on teinud tööd seoses tsiviilhagi

esitamisega.

Kohus peab arvestades tsiviilhagi osalise rahuldamisega mõistlikuteks toiminguteks, s.o

konsultatsiooni, kliendi esindamist, kompromisslepingu koostamist, läbirääkimiste pidamist,

materjalidega tutvumist, tsiviilhagi koostamist, kohtuistungiteks ettevalmistamist ja

kohtuistungitel osalemist ning sõiduks kulunud aega kokku 20 tunni ulatuses. Kohus leiab, et

advokaadi tunnihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks on mõistlik. Arvestades esindaja

taotluses toodud asjaolusid ja kohtule esitatud arveid, leiab kohus, et esindaja töömaht ja sellest

tulenev esindajale makstud tasu on olnud 2/3 osas vastavuses asja keerukusega ja

spetsiifilisusega. 11,5 tunni ulatuses jäävad tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu

enda kanda.

Seega tuleb KrMS § 182 lg 3 alusel osaliselt rahuldada kannatanu esindaja tsiviilhagi

koostamisega ja kannatanu esindamisega osutatud tasu 20 tunnis ulatuses, mis on summas 3050

eurot koos viivise nõudega ning Karl Johan Valgult tuleb VÕS § 113 alusel välja mõista Q.L-i

kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuste

täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

30. Samuti on käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu

468, 48 eurot (tl 74, 75-77) ja 1266,36 eurot (tl 145-148), kokku 1734,84 eurot ning sundraha,

milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära

(886), s.o 2025 aastal 1329 eurot. Kokku mõistab kohus Karl Johan Valgult välja menetluskulud

summas 3063,84 eurot.

1-24-6704

Kuna süüdistataval tuleb hüvitada kannatanule tekitatud kahju ning tsiviilhagi menetlemisega ja

tema esindamisega tekkinud kulud võib menetluskulude hüvitamine ühe maksena käia

süüdimõistetule üle jõu. Kohus võimaldab KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes

igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks 255,32 eurot.

Kohtuotsus jõustus osaliselt Riigikohtu 30. september 2025 kohtumäärusega.

Muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 14. august 2025 kohtuotsusega

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik