1-25-680/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

13. mai 2025

Kohtuasja number

1-25-680

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Roman Šitikovi (Šitikov; isikukood: 37905102210)

süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9

järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Roman Šitikov, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Roman Šitikovi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada

advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 29. jaanuaril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Roman Šitikov ja tema kaitsja

kriminaalasjas nr 23244050753 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur R. Šitikovi süüdi

tunnistamist KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema

karistamist. Muu hulgas leppisid pooled kokku selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista

1329 euro suurune sundraha ning 732 eurot kaitsjatasu – need kulud võimaldatakse R.

Štitikovil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel tasuda kohtuotsuse

jõustumise järel ühe aasta jooksul.

2. Viru Maakohtus 6. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud

kokkuleppest ülevaate. R. Šitikov kinnitas kohtule, et see kokkulepe on talle arusaadav, selle

sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde.

3. Viru Maakohtu 6. märtsi 2025 otsusega tunnistati R. Šitikov KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9

järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti R. Šitikovilt

riigi kasuks välja 1329 eurone sundraha ja 732 eurot kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel

määras maakohus, et menetluskulud kogusummas 2061 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. R. Šitikov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes kriminaalasi läbi vaadata.

Kaebaja märgib, et ta peab tasuma advokaadi teenuse eest, kuid seda tal ei olnud – seetõttu

olevat ta riikliku kaitsja teenustest keeldunud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et R. Šitikovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna maakohus lahendas R. Šitikovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb

apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita R. Šitikov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel

KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega

võiks R. Šitikovil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust

reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus R. Šitikov poleks

sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud

kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest ei olnud:

kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, R. Šitikov kinnitas kohtule, et

kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh nõustus ta kohustusega tasuda menetluskulud. Muu

hulgas kinnitas ta kohtule, et ta jääb kokkuleppe juurde. Sealjuures ei esitanud R. Šitikov

kohtuistungil ainsatki vastuväidet kaitsjatasu suuruse osas. Pelgalt tagantjärele tekkinud

rahulolematus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas pole aluseks

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole R. Šitikovil

apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab

ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 R. Šitikovi apellatsiooni läbi vaatamata ja

tagastab selle R. Šitikovile.

(allkirjastatud digitaalselt)