3-24-3232/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3232

Määruse kuupäev

12. mai 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu 28.10.2024

piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101240196488

muutmiseks ning vabandamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja edastatakse

teadmiseks vastustajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 7).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet väljastas 28.10.2024 piiril kaebaja X-ile sisenemiskeelu nr

2101240196488 (dtl 8-9). Otsuses on riiki lubamise põhjusena märgitud variant „(I) Peetakse

ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule,

rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“. Sellele on lisatud märkus: „Vabariigi Valitsuse

korraldus 247 alates 19.09.2022“. Dokumendist nähtub, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni

kodanik ning reisis lühiajalise viisa nr FIN30032379 (kehtiv kuni 16.02.2025) alusel.

2. Kaebaja esitas 27.11.2024 Tallinna Halduskohtule e-kirja teel allkirjastamata kaebuse, see

anti kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kohtuasi saabus Tartu Halduskohtusse

23.12.2024. Kaebaja esitas 07.01.2025 kohtule nõuetekohaselt allkirjastatud kaebuse.

Kaebaja taotleb esiteks sisenemiskeelus toodud põhjuse muutmist. Kaebaja kavatses reisida

Soome, et külastada oma tütart ja lapselapsi. Kaebajale selgitati suuliselt, et sisenemiskeelu

põhjuseks on Eesti Vabariigi 2022. aasta septembri seadus, mis keelab transiidi läbi Eesti

teistesse riikidesse, ja kaebaja „lühike“ viisa. Kaebaja allkirjastas otsuse vormi, uskudes

ametniku sõnu. Kaebaja ei nõustu otsuses toodud sõnastusega, sest ta ei kujuta endast ohtu

Euroopa Liidule. Sellisel süüdistusel peavad olema head põhjused, kuid neid ei ole kaebajale

esitatud. Kohane põhjus oleks olnud, et puudub transiit Eesti Vabariigi kaudu teistesse

Euroopa Liidu riikidesse.

Teiseks taotleb kaebaja, et vastustaja vabandab tema ees, kuna kaebajaga tegelnud piirivalvur

A. Vaino käitus kaebajaga ja tema tütrega sobimatult, s.h ei andnud kaebajale võimalust

midagi öelda. Kaebaja mõistab olukorda maailmas ning austab Euroopa Liidu ja Eesti

Vabariigi seadusi, kuid tal on siiski õigus inimlikule ja asjalikule suhtumisele ametiasutuse

esindaja poolt. Kui kaebajal ei ole õigust siseneda, siis piisab ametniku isiklikust ja rahulikust,

seadusest lähtuvast selgitusest.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja ei taotle sisenemiskeelu tühistamist, vaid taotleb

sisenemiskeelu põhjenduse muutmist. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et kaebaja eesmärgiks

oleks sisenemiskeelu tühistamine. Vastupidi, kaebaja märgib kaebuses, et ta austab Euroopa

Liidu ja Eesti Vabariigi õigusnorme. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid sellele, et ta vastab

Vabariigi Valitsuse korralduse nr 247 kohaldamise tingimustele - ta on Venemaa

Föderatsiooni kodanik, tal oli 28.10.2024 seisuga kehtiv lühiajaline viisa ja ta soovis ületada

Eesti Vabariigi välispiiri. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja suhtes oleks saanud kohaldada

mõnda Vabariigi Valitsuse korralduse nr 247 punktis 2 sätestatud erandit, erandi esinemist ei

väida ka kaebaja.

4. Kohus tagastab kaebuse sisenemiskeelu põhjenduse muutmiseks kohustamise nõudes

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kaebaja eksib selles, et sisenemiskeeldu on põhjendatud üksnes ohuga avalikule korrale

või sisejulgeolekule. Selle kõrvale on tehtud märkus: „Vabariigi Valitsuse korraldus nr 247

alates 19.09.2022“. Sisenemiskeeld on vormistatud nii, nagu kaebajale suuliselt selgitati -

dokumendist nähtub, et sisenemiskeelu aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus nr 247.

Viidatud Vabariigi Valitsuse 08.09.2022.a korraldus nr 247 „Venemaa Föderatsiooni

kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ punktiga 1 piirati Venemaa Föderatsiooni

agressiooni tõttu Ukrainas alates 19.09.2022 kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa

Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist Eestisse sisenemise eesmärgil. Korralduse punktis

3 on selgitatud, et keeld kehtestatakse riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks.

4.2. Sisenemiskeelu vormistamise viis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega - Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist

reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)1. Määruse artikli 14 lõikes 2 on ette

nähtud, et sisenemiskeelu vormistamisel tuleb kasutada määruse lisaks olevat standardvormi.

Ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 282 lg 1 näeb ette, et Politsei- ja

Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse

siseneda ning täidab tema kohta määruses (EL) 2016/399 toodud vormi. Standardvormil

toodud põhjustest (A) kuni (I) on praegusel juhul tegemist põhjusega (I).

Põhjus (I) ei tähenda, et konkreetset isikut (praegusel juhul kaebajat) peetakse ohtlikuks

avalikule korrale või sisejulgeolekule. Vormil tähistatud variant (I) ja sellele lisatud märkus

tähendavad, et ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule peetakse seda, kui lühiajalise

viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanikel lubatakse siseneda Eesti Vabariiki ja siin reisida.

4.3. HKMS § 121 lg 2 p 21 kehtestamisel oli eesmärgiks luua võimalus selliste kaebuste

tagastamiseks, kus kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse

rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike

võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32016R0399

tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse

muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtu hinnangul saab väheintensiivseks pidada kaebaja õiguste riivet, mis väljendub selles, et

sisenemiskeelu põhjusena on vormil tähistatud variant (I). Kohus mõistab, et kaebaja tundis

ennast sellest riivatuna, kuna talle jäi mulje, et ohtlikuks avalikule korrale või sisejulgeolekule

peetakse isiklikult teda. Kuid põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine

selleks, et kindlaks teha, kas sisenemiskeeld oleks tulnud vormistada kuidagi teisiti.

4.4. Kaebuse rahuldamine, s.o sisenemiskeelu muutmine on vähe tõenäoline. Sisenemiskeelu

vormistamisel kasutati standardvormi. Kohus selgitas eespool, mida tähendab see, et vormil

märgiti põhjus (I). Kohtu hinnangul on see põhjus märgitud õigesti ning kaebajal ei ole

tõenäoliselt võimalik saavutada seda, et sisenemiskeelu standardvormile märgitakse tema

soovitud põhjendus.

4.5. Eeltoodu tähendab, et HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud.

5. Kohus tagastab kaebuse vabandamiseks kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Õigusnormid ei anna kaebajale

subjektiivset õigust nõuda vabandamist ja kohtul ei ole volitust kohustada haldusorganit

vabandama. Haldusorgan saab seda teha vabatahtlikult.

Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja hinnangul põhjustas ametniku tegevus talle kahju,

siis on kaebajal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel

võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse

alandamise korral. Kaebaja saab esitada talle endale tekitatud kahju hüvitamise nõude

(HKMS § 44 lg 1) ehk kaebaja ei saa tugineda sellele, et kahju võis tekkida tema tütrel.

Kaebajal tuleb kaebuses välja tuua, millise kahjuliku tagajärje ametniku tegevus talle

põhjustas, ning miks on sellel kaebaja arvates väärikuse alandamise kvaliteet.

Samuti on kaebajal võimalus esitada vastustajale märgukiri, s.o pöördumine, milles kaebaja

teavitab vastustajat toimunust või teeb vastustajale ettepanekuid töö paremaks

korraldamiseks, ning saada sellele vastus (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1, § 6).

6. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20

eurot HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

7. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Karin Jõks