2-23-15552/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedaprillil (esimest korda 1. aprillil 2024) lähtudes baassumma indekseerimisest ja Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb J. P. l kanda
Legislator headnote
AI generated2-23-15552/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024) lähtudes baassumma indekseerimisest ja Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb J. P. l kanda
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Addis Tammiku
Kohtujurist
Kaja Aljama
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. mai 2025, Paide
Tsiviilasja number
2-23-15552
Tsiviilasi
V. P. (P.) hagi J. P. (P.) vastu elatise saamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 5440,74 eurot (260,33 x 9 + 3097,77 eurot)
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja V. P. (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.
A. kuni XXX
Kostja J. P . (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista J. P. lt välja alaealise lapse V. P. ülalpidamiseks tagasiulatuv elatis 3097,77
eurot perioodi 03.11.2022–02.11.2023 eest.
3. Mõista J. P. lt välja alaealise lapse V. P. ülalpidamiseks alates 03.11.2023 kuni V. P.
täisealiseks saamiseni XXX muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt
perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 260,33 eurot kuus
((249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)). Elatise suurus muutub iga aasta
1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024) lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning
lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3
esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele
järgnevast kuust.
4. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb J. P. l kanda
1. kuupäevaks K. A. i pangakontole nr XXX. Makse selgitusse märkida „elatis“.
5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejale
tasunud elatisena alates 3. novembrist 2023.
6. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas
puuduvad.
1(4)
7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult
kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt TsMS § 317 lõikele 1.
9. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel
väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või
nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada
tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
1. K. A. (lapse ema) esitas 3. novembril 2023 (täiendatud 13. detsembril 2023) Pärnu
Maakohtule V. P. (laps, hageja) nimel J. P. (kostja, lapse isa) vastu hagi elatise
väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatise alates hagiavalduse
esitamisest, s.o alates 3. novembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXX) summas
260 eurot 33 senti (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti
Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse
(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja
hageja ülalpidamises. Hageja oli nõus asjas tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus võttis hagi
menetlusse 4. jaanuari 2024 määrusega.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
2. Hagiavaldus koos lisadega ja vastamiskohustusega toimetati kostjale kätte avalikult
väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18. aprillil 2025. Kostjal tuli hagile vastata 14 päeva
jooksul kättesaamisest. Kostja hagile vastamise tähtaeg saabus seega 2. mail 2025. Kostjat
2(4)
hoiatati, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
4. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte
toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel
juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult
hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse
korral õiguslikult põhjendatud.
Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse
(PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel
arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise
elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida
indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta
tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks
eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm
protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud
brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei
pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja
lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse
arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi
laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni
viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga
koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,
vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga
võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on
suurem kui kolm aastat.
Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes
2022 aastaga 19,4%. Seega on alates 2023 aprillist elatise baassumma 209,2 × 19,4% =
249,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt on alates 3.11.2023 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava
elatise suurus 260,33 eurot (300,33 – 40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev
asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
5. PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse
täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne
elatishagi kohtule esitamist.
Hageja palub elatise välja mõista alates 3.11.2023, sh tagasiulatuva elatise perioodi
03.11.2022.a.–02.11.2023 eest 3097,77 eurot.
6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale
otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja
sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus
3(4)
vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos
kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja
oma väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,
sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul
riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,
millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad
menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool
oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt
hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude
jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
jaotus kindlaks määrati.
8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Addis Tammiku
kohtunik
4(4)