3-25-1310/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1310

Haldusasi

OÜ SIGARI MAJA kaebus Terviseameti keelamiseks

kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis

sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud

tubakatooted, alternatiivselt Terviseameti kohustamiseks

taastama ja avaldama Terviseameti veebilehel avaldatud

Exceli tabelis sisaldunud kõik kaebuse lisas 17 nimetatud

tubakatoodete teavitused ning Terviseameti kohustamiseks

vaatama läbi tubakatoodete teavitusi toote ID-dega 00124-

25-79927, 00124-24-82921, 00124-23-70105, 00124-23-

40179, 00124-16-01044

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ SIGARI MAJA (registrikood 10808306),

volitatud esindajad v. adv Margus Reiland ja adv Armin

Heinsaar

Vastustaja Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

SELGITUSED

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204

lg 1, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ SIGARI MAJA (registrikood 10808306) tegeleb tubakatoodete hulgi- ja jaemüügiga

Eestis.

2. Vabariigi Valitsus algatas 01.04.2024 „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste

seaduste muutmise seadus 401 SE“ (edaspidi: eelnõu).1 Eelnõuga muudeti muu hulgas

Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/74c3e9b6-7d57-4269-a0f5-

b99ecff72131/.

3-25-1310

riigilõivuseaduse (RLS) § 2984 ja tubakaseaduse (TubS) § 104. Muudatused hakkasid kehtima

alates 01.01.2025.

3. OÜ Sigari Maja pöördus 11.02.2025 Sotsiaalministeeriumi ja tollase terviseministri poole

taotlusega muuta RLS §-ga 2984 kehtestatud riigilõive, sest need on vastuolus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL (tubakadirektiiv) artikli 5 lg-ga 8 ning Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 31.

4. Sotsiaalministeerium vastas OÜ Sigari Maja taotlusele 13.03.2025 ning selgitas, et ei plaani

RLS §-is 2984 sisalduvaid riigilõive muuta.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 30.04.2025 OÜ Sigari Maja kaebus Terviseameti

keelamiseks kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvatest andmetest

kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984

lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL artikli 5 lg-ga

8 sest, TubS § 104 lg-s 4 ja RLS § 2984 lg-tes 1 ja 3 sätestatud riigilõivud ei vasta viidatud

direktiivi artiklis sätestatud proportsionaalsuse nõudele. Lisaks eelmainitule esitati kaebuses

veel viis alternatiivset nõuet. Samuti esitati kaebuses nõue kohustada Terviseametit vaatama

läbi tubakatoodete teavitusi toote ID-dega 00124-25-79927, 00124-24-82921, 00124-23-

70105, 00124-23-40179, 00124-16-01044.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus keelata Terviseametil kustutada TubS §

10 lg 6 alusel Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvad, kaebuse lisas 17

nimetatud tubakatoodete teavitused. Alternatiivselt palutakse kohustada Terviseametit

taastama ja avaldama kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused, mis

sisaldusid Terviseameti veebilehel avaldatud Exceli tabelis. Esialgse õiguskaitse taotlust

põhistatakse järgmiselt.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on võimalik. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine eeldab kaebaja hinnangul TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-te 1 ja 3 osas

vastuolu tuvastamist EL õigusega ja/või PS-ga. Seejuures ei esine kaebaja hinnangul vajadust

TubS § 10 lg 4 kohaldamata jätmiseks, sest TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-te 1 ja 3

kohaldamata jätmisel ei ole Terviseametil alust TubS § 10 lg 4 viimase lause alusel

tubakatoodete teavituste kustutamiseks alust, kuivõrd need ei riku ilma riigilõivudeta ühtegi

muud nõuet. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 pealkiri kinnitab

sõnaselgelt õigustloova akti kohaldamata jätmise võimalust kohtumäärusega. HKMS § 158 lg

4 alusel jätab kohus kohtuotsusega kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on

vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või EL õigusega. HKMS § 178 lg 3 alusel

kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti. Eeltoodust tulenevalt on võimalik seaduse sätete kohaldamata jätmine ka esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel kohtumäärusega. Samuti on kohtul kohustus jätta TubS §

104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 (ja vajadusel muud asjassepuutuvad sätted) kohaldamata

tulenevalt EL õiguse ülimuslikkuse põhimõttest (vt kaebuse p-d 73-75) ja PS §-i 3 1 lausest,

mille järgi teostatakse riigivõimu ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste

alusel.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Terviseameti ametnik on kaebaja lepingulistele

esindajatele suuliselt väitnud, et tubakatoodete teavitamisega kaasneb potentsiaalselt

tubakatoodete, mille teavitused on Terviseameti veebilehelt kustutatud, müügikeeld (vt

kaebuse p-d 41-42). Samuti eksisteerib oht, et kui kaebaja jätkab sigarite turustamist, mille

eest ei ole makstud TubS § 104 lg-s 4 ja RLS § 2984 lg-tes 1 ja 3 nimetatud riigilõive, siis

kaasneb sellise tegevusega kaebajale haldus- ja/või karistusõigusliku menetluse algatamine

kaebaja vastu (näiteks ettekirjutus viidatud tubakatoodete turustamise lõpetamiseks või

potentsiaalne väärteomenetlus tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest jms). Kui

2(8)

3-25-1310

jaemüüjad ei saa kaebajalt ostetud sigareid müüa, siis rakendatakse kaebaja suhtes

leppetrahve ning kaebajaga sõlmitud lepingud öeldakse üles.

Täiendavalt mõjutab Terviseameti veebilehel avaldatud sigarite teavituste kustutamine

otseselt kaebaja äritegevust, sest kaebaja klientidel ei ole võimalik veenduda, kas kaebaja

poolt müüdavad sigarid vastavad asjakohastele nõuetele ning kas nende turustamine on

lubatud. Kuna kaebaja klientidel ei ole võimalik veenduda kaebaja poolt pakutavate sigarite

nõuetele vastavuses, siis nad väldivad riske, mis võib neile nõuetele mittevastavate

tubakatoodete omandamisega kaasneda ning ei osta kaebaja poolt pakutavaid tooteid. Samuti

võib kaebajal tekkida Terviseameti poolt teavituste kustutamisel probleeme tubakatoodete

jätkuva impordiga Eestisse seoses tubakadirektiivi artiklis 15 viidatud „track and trace“ nõude

täitmisega (vt kaebuse p 118).

Lisaks ei ole Terviseamet senini kirjalikult selgitanud, mis juhtub tubakatoodetega, mis on

Eestisse legaalselt 2024. aastal imporditud ja asuvad näiteks jaemüüjate lettide peal, kuid

mille teavitused on tubakatootja EU-CEG-ist ja Terviseamet oma veebilehelt kustutanud. Jääb

selgusetuks, kas selliste toodete käitlemine on Terviseameti hinnangul lubatud või keelatud.

Kaebus ei ole perspektiivitu. Vastavalt Riigikohtu läbivale seisukohale saab esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks olla vaid ilmne perspektiivitus (vt nt RKHKm

09.02.2006, 3-3-1-10-06, p 9). Käesolev kaebus on selgelt põhjendatud ja tõendatud ning

esinevad alused selle rahuldamiseks.

Avalik huvi toetab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Kaebaja hinnangul ei eksisteeri

avalikku huvi, mis tingiks käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise.

Käesoleval juhul vähendab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine Terviseameti

töökoormust, sest Terviseamet ei pea enda veebilehel avaldatud teavitusi kustutama. Samuti

toetab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist avalik huvi PS §-i 3 ja Eesti Vabariigi

põhiseaduse täiendamise seaduse §-i 2 järgimise vastu. Avalikkusel eksisteerib huvi, et

Riigikogu poolt vastuvõetavad õigustloovad aktid oleksid kooskõlas põhiseaduse ja

välislepingutega.

6. Tallinna Halduskohtu 30.04.2025 kohtunõudega kohustati vastustajat esitama seisukoht

esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 08.05.2025.

7. Terviseamet palub oma 08.05.2025 vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendab enda seisukohta järgnevalt.

Kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras

Terviseameti keelamist kustutada Terviseameti veebilehel avaldatud tabelis sisalduvad teated,

mida ta ise esitanud ei ole, mille eest ta ei vastuta ja millega seoses tal mitte ühtegi kohustust

ei ole. Kaebaja ei ole mitte ühegi kaebuse lisas 17 toodud teate esitaja (TubS § 104 lg-d 2 ja

4). Seega ei ole tal kohustust teadete avaldamise ja hoidmise eest riigilõivu tasuda ega maksta

teate hindamise tasu.

Isegi kui kohus leiab, et kaebajal on kaebeõigus, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadus. Kaebaja ei ole esialgset õiguskaitset õigustavate asjaolude esinemist tõendanud ega

põhistanud (HKMS § 249 lg 1). Antud juhul ei esine olukorda, mille tagajärjel oleks kaebaja

õiguste kaitse tagamine kohtuotsusega võimatu või oluliselt raskendatud. Samuti ei oleks

kaebaja õiguste kaitse pärast kohtumenetlust raskem või võimatu. Kaebaja ei ole selliste

asjaolude esinemist tõendanud ega põhistanud. Asjaolu, et kaebaja ettekujutuses kaasneb

tubakatoote teavituse kustutamisega Terviseameti veebilehelt toodete müügikeeld, ei saa olla

põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Terviseameti veebilehel avaldatud tubakatoodete

teavituste nimekirjas on tooted, mille puhul on tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov

või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja täitnud seaduses sätestatud teavitamiskohustuse

3(8)

3-25-1310

(TubS § 10 lg 1). Terviseameti veebilehel olevas nimekirjas avaldatud toodetele ei ole antud

müügiluba.

Terviseamet ei ole kaebuse lisas 17 toodud tooteid veebilehel avaldatud nimekirjast

kustutanud ega eemaldanud. Samuti ei ole Terviseametil kavatsust sellist toimingut teha, kui

teate esitajad jätkuvalt konkreetseid tooteid võõrandamiseks Eestisse toovad. Samas saab teate

esitaja ise esitatud teated EU-CEG andmebaasist eemaldada ning sel juhul kustutab

Terviseamet teated ka veebilehel asuvast nimekirjast.

Tubakatoodete kohta esitatavate teadete eesmärk on anda Terviseametile teavet toodete

koostisosade ja toodetest eralduvate ainete kohta, millele tuginedes on võimalik hinnata toote

atraktiivsust, sõltuvust tekitavat toimet, võimalikke terviseriske ning tagada, et avalikkusel

oleks ajakohane teave toodete koostisosade kohta. Lisaks on oluline, et Terviseametil oleks

ülevaade toodetest, mida Eesti turule tuuakse. Eelnimetatud eesmärkide täitmiseks on

vältimatult vajalik, et teadete esitajad hoiaksid esitatud teabe ajakohase, teavitaksid

õigeaegselt muudatustest toodete koostises jne. Terviseameti hinnangul on arusaamatu, kuidas

oleks avalikkuse huvides esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjel tekkiv olukord, kus

Terviseamet ei saa teateid nimekirjast kustutada ka olukorras, kus teate esitaja otsustab

näiteks loobuda toodete turustamisest Eestis või kustutab ise teated EU-CEG andmebaasist.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei vähenda Terviseameti töökoormust, vaid hoopis

suurendab, sest Terviseamet peab hakkama kaebaja esitatud teadete osas erireegleid silmas

pidama. Kaebuse eduväljavaated on pigem väiksed.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

8. Kaebaja on pöördunud kohtusse järgmiste nõuetega:

1) Keelata Terviseametil kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis

sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, jättes kohaldamata

TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/40/EL artikli 5 lg-ga 8;

2) Alternatiivselt, keelata Terviseametil kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli

tabelis sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, jättes

kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu Euroopa Liidu

Toimimise lepingu artikliga 30;

3) Alternatiivselt, keelata Terviseametil kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli

tabelis sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, jättes

kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3, sest TubS § 104 lg 4 riivab

ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust ja on vastuolus kaebaja õiguspärase

ootusega ning RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 riivavad ebaproportsionaalselt kaebaja

ettevõtlusvabadust ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse läbiviimiseks;

4) Alternatiivselt, kohustada Terviseametit taastama ja avaldama Terviseameti veebilehel

avaldatud Exceli tabelis sisaldunud kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete

teavitused, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL artikli 5 lg-ga 8 ning Euroopa

Liidu Toimimise lepingu artikliga 30;

4(8)

3-25-1310

5) Alternatiivselt, kohustada Terviseametit taastama ja avaldama Terviseameti veebilehel

avaldatud Exceli tabelis sisaldunud kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete

teavitused, jättes kohaldamata TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 vastuolu tõttu

kaebaja õiguspärase ootusega ning RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 riivavad

ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust ning edastada kohtuotsus

Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks;

6) Kohustada Terviseametit vaatama läbi tubakatoodete teavitusi toote ID-ga 00124-25-

79927; 00124-24-82921; 00124-23-70105; 00124-23-40179; 00124-16-01044.

9. Vastustaja hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus, kuivõrd kaebaja ei ole mitte ühegi

kaebuses lisas 17 toodud teate esitaja vastavalt TubS § 104 lg-tele 2 ja 4.

10. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole kaebuse lisas 17 toodud toodete teate

esitaja. Nii on ka kaebuses selgitatud tubakatootest teavitamise süsteemi: „Eesti sigarite turu

turuosalised on peamiselt tubakatoodete tootjad (näiteks J.C. Newman Cigar Co, Habanos

Nordic AB), tubakatoodete maaletoojad/edasimüüjad (näiteks OÜ SIGARI MAJA /.../) ja

tubakatoodete jaemüüjad (näiteks Tallinki laevad, Araxes). Tubakatoodete tootja asub

enamikel juhtudel välisriigis. Maaletoojad/edasimüüjad ostavad tootjalt sigareid ning

impordivad neid aktsiisivabastuse režiimi all Eestisse jaemüüjatele edasimüügiks või ise

realiseerimiseks. Kui tubakatootja valmistab uue sigari, mida maaletooja soovib Eestis müüa,

siis peab maaletooja paluma tootjal sigari kohta teavitus esitada, sest maaletooja on TubS § 10

lg 1 mõistes „Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid“ isik /.../)

ning on kohustatud tubakatoote teavitust esitama. Sigarite ja muude tubakatoodete teavitused

esitatakse, esitatud teavitusi muudetakse ning teavitusi kustutatakse elektroonilises süsteemis

EU-CEG (inglise keeles The EU Common Entry Gate; edaspidi EU-CEG). EU-CEG-i

reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL (edaspidi

Tubakadirektiiv), Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186 ja Euroopa Komisjoni

rakendusotsus (EL) 2016/586. Ligipääs EU-CEG süsteemile on ainult tubakatoodete tootjatel

ja organisatsioonidel, kes tubakatootja eest tooteid teavitavad. Maaletoojatel ja edasimüüjatel

nagu kaebaja EU-CEG süsteemile ligipääs puudub, mistõttu peab teavitamine käima läbi

tootjate ja organisatsioonide. EU-CEG-i süsteemis märgib teavituse esitaja, et soovib toodet

Eesti turule tuua (paneb EL liikmesriikide nimekirjas Eesti juurde linnukese) ning teavitatava

toote kohta vajalikud andmed. Iga toode saab endale toote ID /.../. Eesti turu jaoks teavitatud

tubakatooteid näeb Terviseamet /.../, kes vaatab teate ja selles sisalduva teabe läbi ning

andmete sobivuse korral lisab toote enda veebilehel asuvasse Exceli tabelisse, mis on

avaldatud vastustaja kodulehel.“ (vt kaebuse punktid 17-20).

11. Tulenevalt TubS §-st 104 on riigilõivu tasumise kohustus teate esitajal. Käesoleval juhul

nähtub asja materjalidest, et vastustaja on esitanud riigilõivu tasumise kohta arved teate

esitajale (ehk tootjale) (vt kaebuse lisa 16). Küll aga on vastustaja vormistanud riigilõivude

eest esitatavad arved kaebaja palvel ümber ning adresseerinud need kaebajale (vt kaebuse lisa

4). Sellest johtuvalt leiab kohus, et kaebaja ei ole olnud teadete esitaja, mistõttu ei olnud

temalt alust ka riigilõivu küsida. Olukorras, kus kaebaja on tootjaga omavahel kokku

leppinud, et kaebaja tasub viimasele esitatud riigilõivu arved, ei tähenda, et kaebajale läheks

üle ka tootja kaebeõigus riigilõivu suuruse osas. Siinkohal väärib märkimist ka asjaolu, et

Euroopa Komisjoni juhiste järgi saab EU-CEG süsteemis teavitusi esitada ka importija, kuid

selleks tuleb importijal registreerida end, et saada esitaja ID2.

2 Vt https://health.ec.europa.eu/eu-common-entry-gate-eu-ceg/step-step-guide_et.

5(8)

3-25-1310

12. Aga ka juhul, kui järgida kaebaja argumentatsiooni, et tema kaebeõigus tuleneb asjaolust,

et TubS § 10-103 kohaselt on kohustatud kaebaja esitama teate ning sellest tulenevalt langeb

temale ka riigilõivu tasumise kohtust, esineks jätkuvalt keelamiskaebuse esitamise piirang.

13. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust

arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi

ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohus ei nõustu

kaebajaga, et keelamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud. HKMS § 45 lg 1 piirab

keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja

annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3)

õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste

rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega

heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse

oleks ebamõistlikult keeruline (vt RKHKm nr 3-17-1398/36, p 12). Eelkõige ei ole nimetatud

kolmest kumulatiivsest eeldusest täidetud viimane – st, et esineb olukord, kus kaebajal ei

oleks võimalik hilisemalt oma õigusi tõhusalt kaitsta.

14. Kaebaja on selgitanud, et olukorras, kus Terviseamet kustutab kaebaja poolt nimetatud

tubakatoodete teavitused enda veebilehelt ja rakendub potentsiaalselt tubakatoodete

müügikeeld või kaebaja haldus- ja/või karistusõiguslik vastutus, siis on takistatud kaebaja

poolt tubakatoodete import Eestisse ning nende müük; kui jaemüüjad ei saa kaebajalt ostetud

sigareid müüa, siis rakendatakse kaebaja suhtes leppetrahve ning kaebaja sõlmitud lepingud

öeldakse üles; samuti kaasneb haldus- ja/või karistusõigusliku vaidlusega kaebajale oluline

kulu (vt kaebuse punkt 44).

15. Terviseamet on selgitanud kohtule, et ei ole kaebuse lisas 17 toodud tooteid veebilehel

avaldatud nimekirjast kustutanud ega eemaldanud ega kavatse ka sellist toimingut teha, kui

teate esitajad jätkuvalt konkreetseid tooteid võõrandamiseks Eestisse toovad. Nähtuvalt

Terviseameti 30.04.2025 e-kirjast kaebajale on Terviseamet selgitanud, et Terviseamet

kustutab teated, andes sellest kavatsusest teate esitajale eelnevalt teada ehk nõuetele

mittevastavate teadete kustutamised teate esitajale ei saa tulla üllatusena (vt kaebuse lisa 4).

Sisuliselt tähendab eelnev, et kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka hilisemalt,

kui vastustaja teavitab teate esitajat, millised teated jäetakse avaldamata või kustutatakse.

Asjakohane on ka vastustaja selgitus, et Terviseameti veebilehel olevas nimekirjas avaldatud

toodetele ei ole antud müügiluba. Teisalt aga mõistab kohus, et kaebajale võib tekkida

Terviseameti veebilehel teabe avaldamata jätmise või kustutamisega negatiivne mõju toodete

importimisel ja edasimüümisel Eestis. Kuigi direktiiv pole otsekohalduv, siis on direktiivi

2014/40/EL artikli 23 lõikes 2 sätestatud, et toodet ei tohi turule viia, kui teavitamiskohustus

pole täidetud. See aga ei tähenda, et kaebajal puuduks hilisemalt tõhus viis oma õiguste

kaitseks. Halduskohus saab vaidlustada nii toimingut kui ka haldusakti (HKMS § 5 lg 1 ja §

37 lg 2).

16. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude – kohustada vastustajat läbi vaatama 5

tubakatoote teavitusi. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 2 on kohustamiskaebuse esitamise

eelduseks vastustaja keeldumine. Praegusel juhul ei ole vastustaja keeldunud nimetatud

tooteteateid läbivaatamast, mistõttu on kohustamisnõue esitatud ennatlikult ning kuulub

tagastamisele. Ka alternatiivselt esitatud kohustamisnõuded on esitatud juhuks, kui

keelamiskaebus kaotab menetluse jooksul oma aktuaalsuse. Seetõttu ka alternatiivsed

kohustamisnõuded on esitatud ennatlikult.

17. Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 punktist 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

6(8)

3-25-1310

et kaebajal kaebeõiguse puudumine on ilmselge, kuivõrd lisaks sellele, et kaebaja ei ole

teateid esitanud ning sellest johtuvalt puudub tal riigilõivu tasumise kohustus, on ilmne, et

keelamiskaebuse kumulatiivsed eeldused on täitmata ning kohustamisnõude eeldused on

täitamata. Täiendavalt märgib kohus, et praeguste asjaolude valguses ei ole kaebajal

subjektiivset õigust põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks, vaid vastav õigus

on konkreetse kohtuvaidluse raames kohtul (põhiseaduslikkuse järelevalvel kohtumenetluse

seaduse § 4 lg 3).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

18. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse toimingu tegemise

keelamiseks kuni käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni, alternatiivselt

haldusorgani kohustamiseks kindlat toimingut tegema (HKMS § 251 lg 1 p-d 2-3).

19. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks

on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud

kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11;

21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus

HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste

tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus

nr 3-3-1-19-17, p 15).

20. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus, kui kaebus kuulub selle esitajale

tagastamisele. Siiski märgib kohus järgnevalt. Esmalt selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse

määruse alusel ei ole võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Nii on

Riigikohus selgitanud korduvalt selgitanud, et PSJKS § 9 lg 1 ei luba üldjuhul kohtul algatada

konkreetse normikontrolli menetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.11.2015 määrus nr 3-4-1-28-15; 20.11.2017

määrused nr 5-17-33/2, 5-17-40/2 ja 5-17-41/2). „Põhjus on eelkõige selles, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine on ajutine ning seeläbi ei lahendata vaidlusalust õigusküsimust

lõplikult. Esialgse õiguskaitse andmisel kohaldab kohus menetlusseaduse norme ning see ei

eelda mõne kehtiva (õigusküsimuse lõplikul lahendamisel otsustava tähtsusega)

materiaalõiguse normi kohaldamata jätmist ega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamist. Üksnes õigusküsimuse lõplikul lahendamisel saab otsustava tähtsusega

materiaalõiguse norm kuuluda kohaldamisele, mistõttu on alles siis kohtul võimalik ka norm

kohaldamata jätta selle põhiseadusvastasuse tõttu (PS § 152 lg 1).“ (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.11.2023 määrus nr 5-23-29, p 48). Seega jätab

kohus kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse rahuldamata.

21. Kohtu hinnangul ei saa kaebust väga perspektiivikaks pidada. Nimelt on kaebaja

eesmärgiks, et ta ei peaks uute toodete teavitamiskohustuse täitmisel riigilõivu tasuma. Samas

on õiguskantsler andnud oma 02.04.2025 kirjas nr 6-1/250077/2502390 seisukoha, et

tooteteate läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivumäära (sh uute toodete puhul 5000 eurot)

võib pidada proportsionaalseks3.

22. Lisaks esineb kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ülekaalukas

avalik huvi. Teate eesmärk on anda pädevatele asutustele teavet toote koostisosade ja tootest

3 Kättesaadav elektrooniliselt: https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/seisukohad

7(8)

3-25-1310

eralduvate ainete kohta. Selle teabe alusel saavad asutused (Terviseamet) hinnata toote

atraktiivsust, sõltuvust tekitavat toimet, mürgisust ja nendega seotud terviseriske ning tagada,

et üldsusel oleks teave toote koostisosade kohta (direktiivi 2014/40/EL põhjenduspunktid 13

ja 14). Eesmärgiks on vähendada Terviseameti töökoormust, kuivõrd varasem praktika on

näidanud, et tooteteateid esitati massiliselt, kuigi kõiki tooteid ei kavatsetud Eestis turustada

(vt eelnõu 401 SE seletuskiri, lk-d 11-12). Seejuures ei ole tegemist määraga, mis oleks

väljasuretava iseloomuga ja muudaks uute toodete turuleviimise sisuliselt võimatuks (vt

RKÜKo, nr 3-4-1-17-13, p 43).

23. Ülaltoodust lähtuvalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)