4-25-1534/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-1534

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2025. a, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-1534 (kohtueelses menetluses 2302,25,006298)

Kohtunik

Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Raivo Seppo

Väärteoasi

Q.P väärteoasi LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi

Vaidlustatud lahend

Q.P (isikukood: XXX), elukoht: xxx,

töötab xxx;

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ja § 107 lg 1 p-st 1; KarS § 63 lg 1

maakohus otsustas:

1. Tunnistada Q.P süüdi LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 3 ettenähtud väärtegude

toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisel määrata talle LS § 224 lg 2 alusel

karistuseks arest 5 päeva.

2. Mõistetud arest tuleb Q.P-l ära kanda Tallinna Vangla arestimajas aadressil

Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond.

3. Aresti kandmise alguseks lugeda Q.P kinnipidamise aeg, s.o 20.04.2025 kell 16:08.

4. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada Q.P-le lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks.

4-25-1534

5. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos arestiga mõistmisel kogu põhikaristuse, s.o

LS § 224 lg 2 järgi mõistetud 5 päeva aresti kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud

tähtajale.

6. LS § 127 kohaselt on Q.P kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

7. Otsuse koopia anda Ilmar Q.P-le ning Politsei- ja Piirivalveametile, samuti saata Tallinna

Vanglale ja pärast kohtuotsuse jõustumist edastada Maanteeametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 15 päeva möödudes apellatsiooniteate esitamisest.

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

VÄÄRTEOPROTOKOLL

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve talituse

patrullpolitseinik M-A M koostas 20.04.2025 väärteoprotokolli 20250420585501 Q.P-le selle

eest, et tema 20.04.2025 kella 16:08 ajal Harjumaal, Perila-Jäneda tee 9.kilomeetril liikudes Jäneda

suunas juhtis mootorsõidukit xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx, juhtis mootorsõidukit isikuna,

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemus 0,5 mg/l +/- 0,05 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224

lg 2 järgi.

Samuti tema juhtis mootorsõidukit kiirusega 154km/h +/-9 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul

on 90 km/h, ületades lubatud sõidukiirust sellel teel mitte vähem, kui 55 km/h.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes

toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi.

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna esindaja edastas

21.04.2025 Q.P suhtes LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteosüüdistused

VTMS § -de 48 ja § 71 alusel lahendamiseks Harju Maakohtule.

Menetlus maakohtus:

Q.P suhtes alustatud väärteomenetlust, millises viimast süüdistati LS § 224 lg 2 ja § 227 lg

3 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises arutati Harju Maakohtus 22.04.2025 toimunud

kohtuistungil.

22.04.2025 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil Q.P kinnitas, et kaitsjat ta asja

arutamise juurde ei soovi kutsuda.

Samuti kinnitas menetlusalune isik peale kohtuvälise menetleja esindaja poolt väärteoprotokolli

ettekandmist, et temale on arusaadav, missuguste väärtegude toimepanemises teda süüdistatakse ja

ta tunnistab end talle etteheidetud väärtegude toimepanemises süüdi. Q.P selgitas, et enne

väärtegude toimepanemist koristas tema aeda, kuna sigaretid said otsa, siis ta otsustas sõita poodi.

Seal, kus ta autoga kiirendas, oli pikem sirge lõik ja ta jäi õigel ajal vahele. Kinnitab ta seda, et ta

nägi, kuidas politseipatrull talle järgi keeras. Q.P avaldas, et ta kahetseb oma tegu.

Kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimustele märkis Q.P , et tõepoolest teine

rikkumine, mida talle etteheidetakse on alkoholi tarbimine. Q.P kinnitas, et tema, kui aeda

korrastas, siis töö tegemise kõrvale jõi ta õlut. Alustas ta õlle joomist hommiku kell kaheksa.

4-25-1534

Samuti märkis menetlusalune isik, et varasemalt politsei poolt määratud trahvidega on läinud tal

keeruliseks, ta peab õppust võtma ja joomise täielikult lõpetama.

Kohtulike vaidluste käigus kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Q.P süü

temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, menetlusalune

isik on teod toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Q.P teadis, et ta on alkoholi tarvitanud ja

ta teadis, et ta mootorsõiduki rooli istuda ei tohi, samuti sai ta aru, et ta ületas märkimisväärselt

lubatud sõidukiirust. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et menetlusalust isikut on varasemalt

korduvalt keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seni ei ole Q.P oma

varasematest õigusrikkumistest enda jaoks ühtegi õppetundi võtnud.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Q.P käitumine näitab viimase

ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse, liiklusseadusesse ja võimaliku saabuvasse

tagajärge. Kohtuvälise menetleja hinnangul iga järgnev karistus peab olema karmim ning seda

selleks, et mõjutada õigusrikkumise toime pannud isikut seadusekuulekalt käituma.

Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor märkis, et menetlusalusele isikule rahatrahvi

määramine enam mingit eesmärki ei täidaks s.t Q.P suhtes tuleb kohaldada lühiajalist

vabaduskaotuslikku karistust, milliseks on arest. Juhindudes KarS § 63 lg 1 taotleti kohtus Q.P

süüdi tunnistamist temale etteheidetud väärtegudes ja LS § 224 lg 2 järgi isikule

põhikaristusena 8 päeva pikkuse aresti mõistmist, lugedes karistuse kandmise aja algust alates

Q.P kinnipidamisest s.o alates 20.04.2025 kell 16.08. Samuti kohtuväline menetleja taotles

kohtus Q.P suhtes lisakaristuse kohaldamist s.o LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse ära

võtmist 5 kuuks.

Kohtuliku uurimise käigus kohus avaldas ja uuris järgmisi tõendeid:



Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna

menetlustalituse andmespetsialist S. S 21.04.2025 koostatud kohtualluvusse saatmise

määrust (tl 1);



Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik M.

– A. M 20.04.2025 Q.P suhtes koostatud väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2302,25,006298, millisest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema

20.04.2025 kella 16.08 ajal Harju maakonnas Perila – Jäneda tee 9. km juhtis

mootorsõidukit xxx reg nr xxx xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/L. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,5

mg/L, +/- 0,05 mg/L. Samuti tema juhtis mootorsõidukit kiirusega 154 km/h +/- 9 km/h.

Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem

kui 55 km/h, sellega Q.P rikkus LS § - de 69 lg 3 ja § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes

toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § - de 224 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi (tl 2);



20.04.2025 Q.P alkoholijoobe mõõtmise kohta väljastatud tõendusliku alkomeetri

mõõtmistulemuste väljatrükk, mis näitab lõpliku lugemina 0,50 mg/L, laiendmääramatus

0,05 mg/L, ja mõõtetulemus on 0,45 mg/L;



Koopiat taatlustunnistusest, milline on väljastatud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest

9510 EE ARSH-0002 osas, märgitust nähtub, et mõõteseadeldise taatluse kehtivuse

lõppkuupäev on 30.04.2025 (tl 3);



Pädeva mõõtja tunnistust, milline kinnitab, et Politsei – ja Piirivalveameti ametnik M V on

läbinud pädeva mõõtja koolituse 29.11.2005 (tl 6);



Koopiat taatlustunnistusest, milline on väljastatud kiirusmõõturi Stalker DSR 2X osas ning,

millisest tõendist nähtub, et kiirusmõõtur, millisega menetlusaluse isiku mootorsõiduki

kiirust mõõdeti on taadeldud 3.10.2024 ning taatluskehtivuse lõpukuupäev on 31.10.2025

(tl 7);



Pädeva mõõtja tunnistust, milline tõend kinnitab, et Politsei – ja Piirivalveameti ametnik M

H on läbinud pädeva mõõtja koolituse ajavahemikel 23.05.2023 kuni 24.05.2023 ja

4-25-1534

16.10.2013 (tl 8);



20.04.2025 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, millisest nähtub, et märgitud

kuupäeval on menetlusalune isik Q.P kõrvaldatud mootorsõiduki xxx reg nr xxx

juhtimiselt alates kell 16.08 ning seda LS § 91 lg 2 p 2 alusel s.t oli alust arvata, et isiku

veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, ta on joobeseisundis

(tl 9);



Väljavõtet detailandmete päringutest Q.P mootorsõiduki juhtimisõiguse ja

mootorsõiduki tehniliste andmete osas, märgitud tõendist nähtub, et menetlusalusel isikul

Q.P-l oli 20.04.2025 kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus ning mootorsõiduk, mida

menetlusalune isik juhtis kuulus talle (tl 10-11);



Sõiduki xxx reg nr xxx kohta koostatud sõiduki teisaldamise akti, milliste andmetest

nähtub, et märgitud sõidukit juhtis 20.04.2025 kell 16.08 Q.P (tl 12);



Q.P suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et Q.P

peeti kinni 20.04.2025 kell 16.08 (tl 13);



Q.P suhtes väljastatud karistusregistri andmeid, millistest nähtub, et menetlusalust

isikut on 10.02.2023 karistatud kriminaalkorras KarS § 424 lg 1 järgi, karistus on täidetud,

kuid karistus ei ole kustunud (tl 16);



02.12.2024 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, millisest nähtub, et märgitud

kuupäeval oli menetlusalune isik Q.P kõrvaldatud mootorsõiduki xxx reg nr xxx

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel s.t oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus

on alkoholi üle lubatud piirmäära või, ta on joobeseisundis (tl 17);



24.12.2024 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist otsust, millisest nähtub, et märgitud

kuupäeval on menetlusalune isik Q.P kõrvaldatud mootorsõiduki xxx reg nr xxx

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel s.t oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus

on alkoholi üle lubatud piirmäära või, ta on joobeseisundis (tl 18);



Harju Maakohtu 1.04.2025 kohtuotsust nr 4-25-685, millisest nähtub, et kohus jättis Q.P

suhtes lisakaristuse kohaldamata s.t kohus pidas võimalikuks menetlusalusele isikule

jätta alles mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 19-29);



Digitaalsel andmekandjal olevad salvestised, millistest salvestistest nähtub menetlusalusele

etteheidetud mootorsõidukiga liikumiskiiruse fakt ja tema kinnipidamine;

Kohtuotsuse motiivid:

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja

selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule

inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena

ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja nimelt on võimalik

lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni

kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri mõõtmistulemuste väljavõttest nähtuvalt kasutati

20.04.2025 kell 17.06 kuni 17.11 menetlusaluse isiku joobeseisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku

alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARSH – 0002, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-

24/00133). Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,50 mg/L alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta

ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,45 mg/

L alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta.

4-25-1534

Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10

milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui

0,45 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on

menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku

poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult.

Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-

0,15 mg/L piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud

alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, seda, et menetlusalune isik oli teadlik eelnevalt aset

leidnud alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde

kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil ütlusi andes, et oli

enne sõiduki juhtima asumist alkoholi tarvitanud – õlut joonud. Sellegipoolest asus ta sellises

teadmises alkoholi tarvitamisest mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda

juhile lubatavat seisundit. Seejuures on menetlusalust isikut sõiduki juhtimiselt sellises seisundis

korduvalt kõrvaldatud, mistõttu on menetlusalune isik teadlik teo keelatusest. Seda, et menetlusalust

isikut on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kõrvaldatud kinnitab kohtu

hinnangul sellekohased sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 2.12.2024 ja 24.12.2024. Samuti

nähtub Q.P karistusregistri andmetest, et isikut on 10.02.2023 kriminaalkorras karistatud KarS

§ 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Kohtu hinnangul on käesoleval hetkel

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes

eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seejuures oma

varasema kriminaalkaristuse pinnalt teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav, mis aga ei

takistanud tal süütegu toime panemast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult.

Menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

41-60 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h digitaalsel andmekandjal olevast teabest

(videosalvestustelt) on tuvastatav menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine, kiiruse

mõõtmise aeg, koht ja mõõdetud sõidukiirus. Märgitud tõendis sisalduvast teabes nähtub, et kaebuse

esitaja Q.P juhitud sõiduki xxx registreerimismärgiga number xxx sõidukiiruse mõõtmiseks

kasutati 20.04.2025 kella 16.08 ajal kiirusmõõtevahendit Stalker DSR 2X. Menetlusaluse isiku juhitud

sõiduki suurimaks sõidukiiruseks mõõdeti 154 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud

sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-9

km/h menetlusaluse isiku kasuks ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui

55 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes

jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M H, kasutades taadeldud mõõtevahendit

(taatlustunnistus nr TTRS-24/00199), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Fakt, et M H omas

20.04.2025 õigust teostada liiklusjärelevalve korras mootorsõidukite kiirusemõõtmist kinnitab kohtu

hinnangul teadmine, et viimane on ajavahemikul 23.05.2023 kuni 24.05.2023 läbinud Politsei – ja

Piirivalveametis sellekohase mõõtekoolituse. Kohtu sellekohast veendumust toetab Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri 9.08.2024.a sellekohane tõend väärteotoimikus. Kohtu hinnangul

kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud mõõtetulemuse tõepärasust toetab juba eelnevalt märgitud

mõõtetulemuse andmete sellekohane väljavõte ja teadmine, et menetleja poolt kasutatud mõõteseade

kiirusmõõtur Stalker DSR 2X oli taadeldud 3.10.2024 s.t seade oli töökorras.

4-25-1534

Juba eelnevalt märgitud väärteoasja materjalide juurde on lisatud ka menetlusaluse isiku

õigusrikkumise toimepanemise kohta talletatud videomaterjal, millises on näha, kuidas menetlusaluse

isik poolt õigusrikkumine – mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamine temale väärteoprotokolli

etteheidetud ulatuses aset leidis, kuidas menetlusalusele isikule korrakaitseametnikud järele sõitsid

ning viimase õigusrikkumise toimepanemise eest kinni pidasid. Kohtu hinnangul väärteoasja

materjalide juures olevad videosalvestistel nähtavad andmed on kooskõlas menetlusaluse isiku enda

poolt kohtus antud selgitustega selle kohta, et tema tõepoolest talle etteheidetud ajal ja kohas

mootorsõidukiga sõites lubatud sõidukiirust ületas, sest tegemist oli pika sirge teelõiguga ja tema

kiirendas autoga ja jäi vahele.

Kohtu hinnangul Q.P poolt toime pandud väärteorikkumine on tõendamist leidnud ning

õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas on tuvastamist

leidnud LS § 227 lg 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud

suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.

Käesoleval hetkel ei ole vaidlust tekkinud selles, et teelõik, kus menetlusalune isik liikus s.o Perila –

Jäneda tee 9.km oli asulaväline teelõik, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt

suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h.

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 55 km/h asulavälisel teel

ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, ei saanud tegu toime panna

ettevaatamatusest, sh hooletusest. Käesoleval hetkel on menetlusalune isik temale etteheidetud

väärtegu ka tunnistanud. Kohus menetlusaluse isiku kohtus antud ütlusi tema poolt toimepandud

õigusrikkumiste kohta peab usaldusväärseteks kuna need haakuvad käesolevas väärteoasjas uuritud

tõendites sisalduva teabega.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik pani temale etteheidetud väärteo lubatud sõidukiiruse

ületamise toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub.

Menetlusaluse isiku süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eeltoodut arvesse võttes rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga

LS § 227 lg 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud.

Karistamine:

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga või mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni 12 kuuni.

LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200, trahviühikut,

arestiga või mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni 12 kuuni.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 227 lg 3

ja § 224 lg 2 inkrimineeritud väärteod 20.04.2025 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda

seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt

KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule,

siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohtu hinnangul menetlusalusele isikule tuleb karistust kohaldada LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni

alusel s.t kohus mõistab LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo eest ühe karistuse, mõistes LS § 227 lg 3

ettenähtud väärteo eest karistuse ülalviidatud põhimõtet, s.o KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu,

võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud

sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse

isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohtulike vaidluste käigus kohtuväline

menetleja taotles Q.P LS § 224 lg 2 alusel karistada 8 päeva pikkuse arestiga ning LS § 224 lg

3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 5 kuu ulatuses.

4-25-1534

Menetlusalune isik Q.P märkis, et kohtuvälise menetleja taotletud karistus on liialt karm tema

jaoks, paludes kohtul määrata leebem karistus ja jätta talle alles mootorsõiduki juhtimisõigus.

Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424

lg 1 järgi, viimast on 10.02.2023 karistatud tingimisi 6 kuu pikkuse vangistusega, isikule mõistetud

karistus on täidetud. Samuti on kohtule teada, et 1 aprillil 2025 Harju Maakohus rahuldas osaliselt

Q.P kaebuse Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.2025 otsusele väärteoasjas nr 2315,24,009981. Märgitud

väärteoasjas kohus tühistas kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule kohaldatud

lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise ja võimaldas Q.P-l temale LS § 224 lg

2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi summas 900 eurot tasuda ositi

12 kuu jooksul. Kinnitab märgitud fakti väärteoasja materjalide juurde lisatud maakohtu otsuse koopia.

Võttese arvesse teadmist, et juba varasemalt on Harju Maakohus võimaldanud Q.P-l rahatrahvi

tasuda ositi keeruliste majandusolude tõttu, siis ei ole uues väärteoasjas tema karistamine rahatrahviga

otstarbekohane ja põhjendatud. Esiteks ei ole menetlusalune isik temale varasemalt määratud

kergemaliigise karistuse mõistmisel vajalikke järeldusi teinud, vaid jätkanud liiklusalaste väärtegude

toimepanemisega ning teiseks uue rahatrahvi määramine ilmselgelt seaks menetlusaluse isiku ka

majanduslikult veel raskemasse olukorda, kui viimane seda endale juba tekitanud on.

Menetlusalune isik Q.P on kohtus avaldanud kahetsust, et ta temale etteheidetavad väärteod

toime pani. Kohus võtab menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust arvesse karistust kergendava

asjaoluna. Kohus asub seiskohale, et käeoleval hetkel on asjakohane menetlusalust isikut karistada

arestiga ning madalamas määras, kui seda taotles kohtuväline menetleja kohtuistungil. Kohtu

hinnangul on asjakohane Q.P KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi karistada arestiga 5

päeva, millise kandmisaja algus arvestada alates tema kinnipidamisest s.o alates 20.04.2025.

Võttes arvesse teadmist, et menetlusalune isik 19 päeva hiljem, mil kohus oli pidanud võimalikuks

jätta temale varasemalt liiklusalase väärteo eest lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata, pani toime uued liiklusalased väärteod peab kohus

asjakohaseks kohtuvälise menetleja esitatud taotlust kohaldada Q.P suhtes käesoleval hetkel ka

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist ning seda 4 kuuks. Kohus selgitab, et LS §

127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks

tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhiloa Transpordiametile.

Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt

lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma

ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, milline kohtu hinnangul

on toimepandud väärtegude kogumis keskmine.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat

ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine

juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla

ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete

rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse

rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse

kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi

kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus

vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt pani menetlusalune isik toime kaks

järjestikust väärtegu, mis väärtegude kogumi tõttu muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks.

Seejuures on ühe väärteo eest võimalik määrata või mõista karistusena rahatrahvi kuni 300

trahviühikut, mis on füüsilisele isikule kohaldatavast võimalikust karistusest suurim, samuti võib

kummagi väärteo eest mõista karistuseks aresti ja kohaldada põhikaristusena ka juhtimisõiguse

4-25-1534

äravõtmist. Lisaks sellele on kummagi väärteo toimepanemise korral võimalik kohaldada ka

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on seadusandja jaoks tegemist ohtlike väärtegudega,

mille eest on ette nähtud ka ranged karistused. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka

võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu

hinnangul varasemad menetlusalusele isikule mõistetud ja määratud karistused ei ole olnud piisavaks,

hoidmaks viimast jätkamast uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Märgitust tulenevalt peab

kohus menetlusaluse kuritegeliku käitumise jätkamise tõkestamiseks vajalikuks kohaldada tema suhtes

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist ning seda kuni 4 kuuks.

Juba eelnevalt on kohu selgitanud, et karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib

isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud

juhul tuvastatud kahe järjestikuse väärteo toimepanemine, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud

sõidukiiruse ületamine ja mootorsõidukijuhi poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära

ületades, millised süüteod viitavad omakorda oma iseloomu tõttu ka hoolimatule suhtumisele oma

teosse. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud.

Kohtu hinnangul menetlusaluse isikut iseloomustavad andmed viitavad ilmekalt Q.P

negatiivsele suhtumisele kehtivasse õigus – ja liikluskorda, ta paneb jätkuvalt toime enamohtlikke

väärtegusid. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik Q.P liikluses autojuhina osaledes

on ükskõikse suhtumisega ning viimase suhtes lisakaristuse kohaldamine eelpool märgitud määras on

põhjendatud.

Kohtuotsuse tegemisel kohus juhindub KarS § - dest 50 lg 1 p 1; § 55 lg 1; § 63 lg 1; LS § - dest 127;

§ 224 lg 2; § 227 lg 3; § 224 lg 3 p 1.

Katre Poljakova

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)