2-25-5587/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-5587

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) hagi I J vastu kahju hüvitamise ja

viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

2298,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“

(registrikood

110051834)

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

(registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Kadri

Ojamaa

Kostja: I J (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

hagi I J vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista I J AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

kasuks välja põhivõlg 1947,45 eurot ja 11. aprilli 2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 133,74 eurot.

3. Mõista I J AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

kasuks välja viivis alates 12. aprillist 2025 kuni põhivõla (1947,45 eurot) täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud I J kanda.

5. Mõista I J AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

kasuks välja menetluskulud 500 eurot.

6. Mõista I J AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

kasuks välja viivis menetluskuludelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (hageja)

esitas 11. aprillil 2025 Viru Maakohtule hagi I J (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks 2081,19 eurot, millest 1947,45 eurot on

põhinõue ja 133,74 eurot on 11. aprilli 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 12. aprillist 2025 kuni põhinõude (1947,45 eurot)

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on

nõue esitatud seoses 5. juuni 2024 Uus 9a, Kohtla-Järve linnas toimunud kahjujuhtumiga.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Kohus võttis hagi menetlusse 17. aprilli 2025 määrusega ning kohustas kostjat esitama

hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise

võimalusest kostja kahjuks.

6. Menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte

kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 18. aprillil 2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduses oleva menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

hagiavalduselt tasutud riigilõivust 350 eurot ja õigusabikulust 150 eurot.

11. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu

ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

12. Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa

hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 1 h,

seega on õigusabikulu 150 eurot (käibemaksu ei lisandu). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8

määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu, sisu, tsiviilasja vähest keerukust, on

esindajakulud põhjendatud kogu ühe tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 500 eurot (350 + 150).

13. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)