1-25-2556/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-25-2556

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-2556 (23233050916)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Kohtu koosseisuline tõlk

Evelin Veeret

Kriminaalasi

Sergey Svitin süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaidi Kahu,

kohtuistungil osales abiprokurör Elena Rattur

Süüdistatav

Sergey Svitin

isikukood 35809202229; Venemaa Föderatsiooni kodanik;

elukoht XXX; emakeel vene keel; XXX; XXX

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

Tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

lepinguline kaitsja Olga Väina-Kesler

Kohtuistungi toimumise aeg

12.05.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 248-249, kohus otsustas:

1. Tunnistada Sergey Svitin süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle

karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ärakandmata osa ei

pöörata täitmisele, kui Sergey Svitin ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk

alates 12.05.2025.

4. Kannatanu S.M-i tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel ning mõista Sergey

Svitinilt kannatanu S.M-i kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 1200 eurot,

mis tuleb kanda ositi võrdsetes osades 1 (ühe) aasta jooksul, st igakuiselt 100 eurot alates

1(4)

1-25-2556

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu esimeseks kuupäevaks kannatanu

S.M-i arveldusarvele nr XXX (SEB Pank).

5. Mõista Sergey Svitinilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1329 eurot, surnu

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) tasu 756, 99 eurot ja liiklusekspertiisi

(ekspertiisiakt nr XXX) tasu 731 eurot, s. o kokku 2816, 99 eurot.

6. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada Sergey Svitinil tasuda

kriminaalmenetluse kulud summas 2816 (kaks tuhat kaheksasada kuusteist) eurot 99

senti alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud

arvelduskontole.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK

EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus

„Sergey Svitin, 1-25-2556, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD

1. Sergey Svitinit süüdistatakse selles, et 04.11.2023 kella 18:40 paiku, juhtides Narva linnas,

Kangelaste prospektil mootorsõidukit Ford Galaxy reg-nr märgiga XXX, ja sõites sellega

Kreenholmi tänava suunas, ning lähenedes Kangelaste 20 lähedal asuvale reguleerimata

ülekäigurajale, ei olnud ta hoolikas ega ettevaatlik ning rikkus ettevaatamatusest liiklusnõudeid,

mille tagajärjel sõitis ta Kangelaste 20 asuva maja läheduses oleval reguleerimata ülekäigurajal

otsa seal teed ületanud S.M-ile. Kannatanu sai löögist liikuva sõiduauto väljaulatuvate osadega

raskeid kehavigastusi ning ta toimetati sündmuskohalt Ida-Viru Keskhaiglasse, kus ta 05.11.2023

suri. Vastavalt EKEI surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr XXX oli S.M-i surma põhjuseks

liittrauma koljuluude hulgimurdude, peaajupõrutuse ning kelmetealuste verevalumitega,

kopsupõrutuse ning lülisamba ja alajäsemete luude murdudega. Vigastuste tüsistusena tekkis

S.M-il traumaatiline peaajuturse.

Selle teoga rikkus S. Svitin ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse nõudeid:

§ 14 lg 2 – Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide

nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja

kahju tekitamist.

§ 16 lg 1 – Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 33 lg 1 – Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja

(jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.

§ 35 lg 1 – Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega

jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega,

2(4)

1-25-2556

liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

§ 35 lg 4 – Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on

piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse

korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

§ 50 lg 3 p 1 – Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada

suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid,

tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva

sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Sel moel pani Sergey Svitin toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas Sergey Svitini, tema kaitsja Olga Väina-Kesler ja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kaidi Kahu vahel 06.05.2025 sõlmitud kokkuleppega KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1

aasta 6 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 73 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata

täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu. TsMS § 440 lg 1 kohaselt võtab Sergey Svitin kannatanu S.M-i poolt esitatud tsiviilhagi

õigeks ja nõustub talle hüvitama mittevaralise kahju summas 1200 eurot, mis tuleb kanda ositi

võrdsetes osades 1 aasta jooksul, st igakuiselt 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust iga kuu esimeseks kuupäevaks kannatanu S.M-i arveldusarvele nr XXX (SEB Pank).

Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud.

Kokku kuulub Sergey Svitinilt väljamõistmisele 2816, 99 eurot, mis koosneb sundrahast 1329

eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) tasust 756, 99 eurot ja

liiklusekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) tasust 731, 00 eurot. Kooskõlas KrMS § 180 lg 3 on

Sergey Svitinil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu

jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

3. Kohtuistungil Sergey Svitin avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega,

andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel

avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus kokku lepitud karistusega, tsiviilhagi ja

kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega vastavalt saavutatud kokkuleppele. Ta jäi kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppe juurde.

4. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega

kokkuleppe kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse

poolte arvamused, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning

karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja

õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et

kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses

süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Ka menetluskulude ning

tsiviilhagi küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(4)

1-25-2556

4(4)