2-24-136558/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

12.05.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-136558

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi J. A. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (16183586)

Lepinguline esindaja: Riho Siil

Kostja: J. A. (XXX)

Hagihind

534,34 eurot

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J. A.-lt hageja OÜ GS Core kasuks võlgnevuse põhiosa

385,27 eurot, 03.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 106,11 eurot ja viivis

tasumata põhinõudelt (385,27 eurot) alates 04.02.2025 kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja J. A. kanda ning välja mõista kostjalt J. A.-

lt menetluskulud 195 eurot hageja OÜ GS Core kasuks.

4. Välja mõista kostjalt J. A.-lt hageja OÜ GS Core kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (195.- eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

1 (4)

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmis E OÜ 01.03.2021 J. A.-ga (kostja) võrgulepingu nr XXX

tarbimiskohas aadressil XXX, mõõtepunkti kood XXX. Pooled leppisid kokku, et

võrguettevõtja osutab kostjale võrguteenust „Võrk 2 kuutasuga“. Võrguettevõtja esindaja

on E AS. E OÜ saatis kostjale kinnituskirja, kus muu hulgas teatati, et leping hakkab

kehtima alates 03.03.2021 ning teatati, et on võimalik valida sobiv elektrimüüja. Samas

teatati, et kui elektrilepingut ei sõlmi, müüb kostjale/ostjale elektrit üldteenusena või

bilansienergia hinnaga XXX veebilehel nimetatud elektrimüüja. Kostja ei sõlminud eraldi

elektrilepingut. Kui kostja oli jätnud täitmata lepinguga endal võetud kohustused ja jättis

teenuste eest tasumata, teatas võrguettevõtja E OÜ kostjale lepingu lõppemisest

19.07.2022. E OÜ on loovutanud nõuded E AS-le. E AS loovutas 21.09.2023

võrgulepingust tuleneva nõude summas 477,12 eurot OÜ-le GS Core. Hageja esitab nõude

10 tasumata arve alusel: 31.10.2021 arve summas 21,22 eurot, 30.11.2021 arve summas

32,15 eurot, 31.12.2021 arve summas 39,37 eurot, 31.01.2022 arve summas 57,34 eurot,

28.02.2022 arve summas 76,17 eurot, 31.03.2022 arve summas 60,65 eurot, 30.04.2022

arve summas 28,31 eurot, 31.05.2022 arve summas 41,55 eurot, 30.06.2022 arve summas

26,89 eurot, 31.07.2022 arve summas 1,62 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 385,27 eurot

ning lisanduv viivis summas 106,11 eurot (VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras). Hageja palub mõista J. A.-lt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa

385,27 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 03.02.2025 sissenõutavaks muutunud viivis

106,11 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 385,27 eurot kuni selle kohase tasumiseni

alates 04.02.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohtu 06.02.2025 kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas

2 (4)

kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega toimetatud

kätte isiklikult 11.04.2025. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 25.04.2025. Kostja ei

ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja esindaja tasu 20

eurot. Kohus leiab, et menetluses tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu

ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud,

mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus

rahuldab hageja taotluse.

3 (4)

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

4 (4)