2-24-17603/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-17603

Tsiviilasi

I. D. hagi A. D. ja R. D. vastu elatise maksmise lõpetamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3150 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

I. D. (ik xxxx)

Kostjad:

A. D. (ik xxxx)

R. D. (ik xxxx)

Kostjate seaduslik esindaja:

A. K. (ik xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Rahuldada I. D. hagi R. D. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes.

3. Lõpetada Tartu Maakohtu 01.02.2024. a kohtumäärusega (kompromissmäärus)

tsiviilasjas nr xxxx I. D.lt väljamõistetud elatise kohustuse maksmine R. D.

ülalpidamiseks alates 20.11.2024. a.

4. Jätta rahuldamata I. D. hagi A. D. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

TsMS § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust

kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

1 / 6

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(postiaadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on I. D. (edaspidi hageja, laste isa) hagi A. D. ja R. D. (edaspidi

kostjad, kostja I ja kostja II, lapsed) vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt esitas laste ema Tartu Maakohtule hagiavalduse laste isa vastu lastele

elatisraha väljamõistmiseks 2023 aastal (tsiviilasi nr xxxx). Kohus tegi otsuse, kus hageja pidi

maksma elatisraha mõlemale lapsele, kuna antud hetkel lapsed elasid kostja juures.

Kostja II elas ja käis koolis xxxx. Kostja II käis juba varasemalt kõik koolivaheajad ja ka

nädalavahetused isa juures. Kostja II avaldas soovi isa juurde püsivalt elama minna xxxx.

Kostjal II on ka xxxx vanaema (isa ema), kelle juures meeldib tal väga olla. Lapse intensiivse

nõudmise peale, võttis laste ema ühendust laste isaga, et kostja II xxxx kolimist arutada.

Osapooled leppisid kokku, et kostja I jääb ema juurde ja kostja II läheb isa juurde elama. Nii

elabki kostja II lõplikult isa juures ja on täielikult isa hooldada ja kasvatada. Lõplik lapse elama

asumine toimus 02.08.2024, kus ema tõi lapse koos asjadega isa juurde. Kostja II on

sissekirjutatud isa elukohta ja käib ka uuest õppeaastast (2024) xxxx, mis on Rakvere valla

hallatav kool. Kostja II on ise väga õnnelik, et saab isa juures elada. Seda on ta korduvalt ka

maininud.

Hageja leiab, et kui laps elab isa juures, siis tuleks elatisraha nõue tühistada. Mõlemal vanemal

on samasugused kohustused ja väljaminekud. Hageja ei loobu kindlasti hagi esitades kostjaga I

suhtlemisest. Hageja pöördub kohtu poole laste elatisraha nõude kustutamiseks kuna üks lastest

elab lõplikult hageja juures.

Kohus saatis hagimaterjalid kostjatele koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14

päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud

tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi

2 / 6

tagaseljaotsusega.

Kostjate seaduslik esindaja esitas kohtule 18.02.2025 e-postiga vastuse, milles ta kinnitab

kohtudokumentide kättesaamist ja nõustumist määrusega. Kuid kohtule jäi ebaselgeks, kas

kostjate esindaja nõustub hagi menetlusse võtmise määrusega või hagi sisuga. Samuti puudus

kohtule esitatud vastuses kostjate esindaja allkiri või digiallkiri.

Kohus andis kostjate esindajale tähtaja kohtule allkirjastatud ja selge vastuse esitamiseks.

Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise tähtajaks täitmata jätmise korral võib kohus jätta avalduse,

mis on allkirjastamata, läbi vaatamata (TsMS § 340-1 lg 2 alusel). Hagiavaldusele vastamata

jätmise korral, võib kohus teha tagaseljaotsust TsMS § 407 alusel. Kostjate esindaja sai

kohtunõude kätte 28.03.2025 AET-i kaudu. Kostjad ei ole hagile ega kohtunõudele tähtaegselt

vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 3401 lg 3 näeb ette kohtu õiguse jätta vastuväited tähelepanuta, kui kohtu määratud

tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes. Vastuväidetena tuleb mõista eelkõige

hagiavaldust, menetlusosalisel vastust teise menetlusosalise avaldusele, taotlusele või

kaebusele.

Kostjad ei ole kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks kostjate vastuse puuduseid (s.o esitada

kohtule allkirjastatud ja selge vastus), mistõttu on kohus kohustatud jätma kostjate vastus

tähelepanuta. Kohus jätab TsMS § 340¹ lg 3 alusel kostjate kohtule esitatud vastus tähelepanuta.

Kohus loeb, et kostjad ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava

ja põhjendava osata.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab

kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi

ülal pidama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

Kohus tuvastas, et Tartu Maakohus lõpetas 01.02.2024 määrusega menetluse tsiviilasjas xxxx,

A. D. ja R. D. hagis I. D. vastu elatise väljamõistmiseks ning kinnitas A. D., R. D. ja I. D. vahel

29. jaanuaril 2024. a sõlmitud kompromisse alljärgnevas: I. D. (kostja) tasub elatist igakuuliselt

A. D.le 175 eurot alates hagi esitamisest s.o 16. oktoobrist 2023. a kuni A. D. täisealiseks

3 / 6

saamiseni. Kostja tasub elatist igakuuliselt R. D.le 175 eurot alates hagi esitamisest s.o 16.

oktoobrist 2023. a kuni R. D. täisealiseks saamiseni. Kohtumäärus jõustus 21.02.2024 (dtl. 15).

Laste isa (hageja) soovib elatisraha nõude kustutamist, kuna üks lastest (kostja II) elab nüüd

püsivalt tema juures. Seega tugineb hageja asjaolule, et pärast esialgse elatisraha väljamõistmist

on toimunud oluline muutus asjaoludes.

TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda

elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada.

Kohus on varem määranud tsiviilasjas nr xxxx 01.02.2024 kinnitatud kompromissiga, et hageja

(laste isa) peab maksma elatist mõlemale lapsele, kes elasid laste ema juures. Hagi kohaselt on

nüüd olukord muutunud – kostja II elab alates 02.08.2024 püsivalt isa juures, käib xxxx koolis

ja on sinna ka sisse kirjutatud. Kostja I elab jätkuvalt ema juures.

Hagiavalduse kohaselt asus kostja II lõplikult isa juurde elama 02.08.2024, kostja II on

sissekirjutatud isa elukohta, kostja II käib xxxx ning lapse elama asumine isa juurde toimus

vanemate kokkuleppel.

Laste ema vastuväiteid hagile ei esitanud.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses

koguda tõendeid omal algatusel.

Kohus tuvastas lisaks, et rahvastikuregistri andmetel oli kostja II elukohaks ajavahemikul

13.10.2023 – 20.08.2024 xxxx (s.o lapse ema elukoht) ning kostja II uueks elukohaks alates

21.08.2024 on xxxx (s.o lapse isa elukoht).

Kohus leiab, et antud juhul on olukord võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud, kuna

kostja II on asunud elama isa juurde. Seega on põhjendatud elatise nõude muutmine uute

asjaolude tõttu.

Kohus nõustub sellega, et kui laps elab püsivalt isa juures, siis on alust taotleda elatise

maksmise lõpetamist selle lapse osas PKS § 100 lg 2 alusel.

Kohus leiab, et kuna kostja II elab nüüd püsivalt isa juures, siis vastavalt PKS § 100 lg 2 ei ole

lapse isal kohustust maksta kostja II eest elatist, sest lapse isa täidab oma ülalpidamiskohustust

otseselt last kasvatades ja tema eest hoolitsedes. Kuna kostja II elab isa juures, täidab isa oma

ülalpidamiskohustust otseselt, mitte elatise maksmise teel. Seega on põhjendatud kostja II osas

elatise maksmise kohustuse lõpetamine.

TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul,

kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Kohus rahuldab hagi kostja II vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja lõpetab Tartu

4 / 6

Maakohtu 01.02.2024. a kohtumäärusega (kompromissmäärus) tsiviilasjas nr xxxx hagejalt

väljamõistetud elatise kohustuse maksmine kostja II ülalpidamiseks alates hagi esitamise ajast,

s.o alates 20.11.2024.

Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kohtu poole, taotledes laste elatisraha nõude tühistamist,

kuivõrd üks lastest elab alaliselt hageja juures.

Kohus leiab, et sisuliselt palub hageja tasaarvestada enda elatisraha maksmise kohustust kostja I

suhtes kostja II ema ülalpidamiskohustusega.

Kohus selgitab, et võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 197 lg 1 sätestab tasaarvestuse mõiste,

kuid elatise puhul on tasaarvestuse lubamatus tingitud elatise olemusest, mis on mõeldud lapse

igapäevaste vajaduste katmiseks. Elatise nõue on seotud lapse huvidega ja seetõttu on

seadusandja piiranud tasaarvestuse võimalusi.

VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või

surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest

ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu.

Seega ei ole tasaarvestus ülalpidamise nõuete osas lubatud. Laste isa ei saa tasaarvestada oma

kohustust maksta elatist kostjale I laste ema võimaliku kohustusega maksta elatist kostjale II.

Kostja I osas jääb lapse isa elatise maksmise kohustus kehtima, kuna laps elab jätkuvalt ema

juures. PKS § 100 lg 2 kohaselt peab vanem, kes ei ela lapsega koos, täitma

ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. Hageja peab jätkama kostja I ülalpidamist vastavalt

kohtulahendile (tsiviilasi nr xxxx), kuna laps elab ema juures ja isa ei osale otseselt tema

igapäevases kasvatamises.

Kohus jätab hagi kostja I vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes rahuldamata.

PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist

omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika

ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva

nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Kohus selgitab hagejale, et PKS § 100 lg 3 lubab vanematel omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ülalpidamise kohustuse täitmist. Seega võiks laste isa proovida saavutada ema

nõusoleku elatise maksmise lõpetamiseks ema juures elava lapse eest. Samal ajal on laste isal

õigus nõuda emalt elatist kostja II eest. Vanemad võivad leppida kokku ka selles, et üks või

kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet (vt

RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse

elatise määramise või muutmise nõudega juhul, kui on oluliselt muutunud elatise suurust või

maksmise kestust mõjutavad asjaolud või kui hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast eelneva asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1).

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

5 / 6

Hagihind

Hagihind elatise maksmise kohustusest vabastamise asjas arvutatakse TsMS § 129 lg 2 alusel.

Kuna tegemist on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidlusega, on

hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva

üheksa kuu eest saadav summa.

Antud juhul on hageja nõue vabastada elatise maksmise kohustusest kahe lapse suhtes,

kusjuures igale lapsele tuleb maksta 175 eurot kuus. Seega on kokku makstav summa 175 eurot

* 2 last = 350 eurot kuus. Hagihind on seega 3150 eurot (175 eurot/kuus*2 last * 9 kuud)

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib

kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud

täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Kohus selgitab, et kohus saab menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 164 lg 3 järgi, kui

kostja on põhjustanud menetluse. Menetluse põhjustamine peab olema seotud sellega, et kostja

ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Peab esinema põhjuslik seos kostja

poolt täieliku teabe mitteandmise ja menetluse algatamise vahel. See tähendab, et hageja pidi

kohtusse pöörduma just seetõttu, et kostja ei avaldanud oma tegelikku varalist seisu.

Kuna käesolevas asjas on hageja ise algatanud menetluse elatise maksmise kohustusest

vabastamiseks ning puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja menetluse algatamise vahel, ei ole

antud juhul alust jätta menetluskulusid kostjate kanda TsMS § 164 lg 3 alusel.

Kuna kohus ei tuvastanud, et kostja on põhjustanud menetluse TsMS § 164 lg 3 mõttes, siis

jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalallkiri)

Maido Roots

kohtunik

6 / 6