2-24-133895/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133895

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst

145, 13425 Tallinn) hagi A.K (K., isikukood XXX, surnud

xx.xx.xxxx) vastu võla nõudes

Hagihind

1129,41 eurot

Menetluse liik

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Elisa Eesti AS-i e hagiavaldus läbi vaatamata.

2. Jätta Elisa Eesti AS-i menetluskulud Elisa Eesti AS-i kanda. Jätta menetluskulude

rahaline suurus kindlaksmääramata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse

esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Elisa Eesti AS-i on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse A.K vastu võla nõudes.

Harju Maakohtu 30.12.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja surnud xx.xx.xxxx. Kostjal lapsi ei ole. Kostja ema ja isa on

samuti surnud.

TsMS § 353 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise

korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või

menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Käesolevalt ei nähtu, et kostjal oleks üldõigusjärglasi.

Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata, kuivõrd kostja on surnud ning hagiga ei ole võimalik

hageja taotletavat eesmärki saavutada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjale menetluskulusid

tekkinud ei ole.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 3 on hagejal õigus esitada kohtumääruse

jõustumisel taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik