2-25-1731/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1731

Tsiviilasi

N. M.-i hagi L. T. vastu abielu lahutuseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: N. M. (isikukood XXX)

Kostja: L. T. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kohtuistung 06.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada N. M.-i ja L. T. abielu, mis on registreeritud xxxx Tartumaa

Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxxx.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. N. M. esitas 31.01.2025 Harju Maakohtule hagi L. T. vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx Tartumaa Perekonnaseisuametis. Hageja

palub abielu lahutada. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud alates 2005.a, kostja

asukoht on teadmata, hageja ei ole kostjast 20 aastat midagi kuulnud. Pooltel ei ole ühiseid

lapsi ja ühist vara.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 20.02.2025 ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.

Kostjale on hagi kätte toimetatud 08.03.2025 avalikult, teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

4. Kohus kutsus pooled 06.05.2025 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutse on kostjale kätte

toimetatud 20.04.2025 avalikult, teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei

ilmunud kohtuistungile ja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata

jätmiseks.

5. Kohus kuulas hageja ära 06.05.2025 kohtuistungil. Hageja vastas kohtule, et poolte

abielusuhted lõppesid umbes 20 aastat tagasi, täpset kuupäeva ei oska öelda; abiellusid 1995. a.

Hageja oli noor ja rumal. Kostja käis külastusabielul ja sõitis siis jälle komandeeringusse.

Pikaajalist kooselu ei olnudki. Vahepeal said kokku ja hageja ei andnud sellele suurt tähendust.

Kooselu oli Tartus, kostja vahel tuli ja siis jälle läks. Umbes kuu aega oli kohapeal ja siis oli

vaja Venemaale komandeeringusse minna. Hageja hakkas ka ise elama teiste inimestega.

Küsimusele, et esitatu järgi oli 10 aastat abielulised suhted, vastas hageja, et täpset aega ei oska

öelda, aga siis kostja ikka käis. Hageja arvab, et 6-7 aastat oli; ühel hetkel ei tulnud kostja enam

ega helistanud. Hageja elas oma elu ja ei huvitanudki, kas kostja tuleb või mitte. Läks

komandeeringusse ja jäi sinna. Hageja ei otsinud ka. Hageja elab teise inimesega juba pikalt

koos. Arvab, et kostja ei otsi hagejat ka. Pooltel ei ole ühiseid lapsi ja ühist vara. Hageja

kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Hageja soovib,

et kohus lahendaks asja sisuliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3

kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui

see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus

pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on

kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat

taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS §

413 lg 4 kohaselt, kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha

ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhteid

puudutava hagi kohta, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

8. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest ja hageja poolt kohtuistungil avaldatust

lähtudes, et hageja soovib poolte vahel xxxx sõlmitud abielu lahutamist ning täiendavat

tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostjale on hagi ja kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 317 lg

1 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole hagile vastust

esitanud ja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohus

leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu

arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja sõnul lõppesid poolte

abielusuhted vähemalt 20 aastat tagasi, pooled elavad eraldi ja ei ole sama kaua omavahel

suhelnud ning hagejal on uus elukaaslane. Kohtul ei ole põhjust kahelda hageja väidetes,

samuti ei osalenud kostja istungil ega vastanud hagile, et väiteid ümber lükata. Leppimisajal

ei oleks eeltoodut arvestades perspektiivi. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda

käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et hagejal ei ole mingit soovi või kavatsust

abielu säilitada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte

abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult.

Hageja on kinnitanud oma kindlat soovi abielu lahutada. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt

on abielu vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine

abieluleppest. Kohtu hinnangul on abielu lahutamisel määrava tähtsusega poolte tahe ja

igaühel on õigus teha abielu suhtes oma valikud, sealjuures on oluline vähemalt ühe abikaasa

soov abielu lõpetada. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud

hagilises abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

10. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

11. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks.

12. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik