1-24-5664/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-24-5664

12.mail 2025 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Thea Tikenberg

Prokurör

Meelis Sentifoli

Kaitsja

Indrek Repnau

Arutas 8. novembril 2024, 6. ja 12. detsembril 2024, 14. ja 17. jaanuaril 2025, 6.ja 10. veebruaril ja

10.aprillil 2025 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses

JAKOB KRAVIK, isikukood 38902126036, viibimiskoht Tallinna Vangla, elukoht xxx emakeel xxx

keel, xxx kodanik/xxx kodanik, xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud.

Tõkend vahistamine

süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

Jakob Kravik, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise (süüdi mõistetud Harju

Maakohtu 07.01.2014 otsusega 1-13-11171 muuhulgas KarS § 201 lg 1 ja § 209 lg 1 p 1 järgi), ühtsest

tahtlusest kantud ja sama objekti vastu suunatud, ajavahemikul 06.02.2017 kuni 21.02.2017 sarnasel

viisil toimepandud osategudega, varalise kasu saamise eesmärgil tekitas teistele isikutele varalise kahju

kogusummas 4 896,92 eurot andmetöötlusprotsessi andmete ebaseadusliku sisestamise teel

alljärgnevatel asjaoludel:

Jakob Kravik 06.02.2017, olles eelnevalt kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal saanud enda

valdusse K. U. nimele väljastatud Eesti Vabariigi isikutunnistuse XXX koos selle juurde kuuluvate

PIN-koodidega ja AS-st LHV Pank väljastatud pangakontoga nr EEXXX seotud deebetkaardi,

kasutades K. U. teadmata ja volituseta K. U. isikuandmeid, esitas arvuti kaudu interneti vahendusel K.

U. nimel laenutaotluse AS-le Bondora, ühtlasi teostades isiku tuvastamise makse summas 1 euro

Trustly Group AB kontole K. U. kontolt, eesmärgiga saada AS-lt Bondora laen. 07.02.2017 Jakob

Kravik, kasutades K. U. nimele väljastatud isikutunnistust ja selle juurde kuuluvat PIN-koodi, interneti

teel digiallkirjastas K. U. nimelt laenulepingu nr BL610286, mille alusel samal kuupäeval s.o

07.02.2017 kandis Bondora AS rahalised vahendid summas 3051.92 eurot Jakob Kraviki kontrolli all

olevale K. U. arveldusarvele nr EEXXX AS-s LHV Pank ning millised rahalised vahendid Jakob

Kravik kasutas oma tarbeks. Seejuures Jakob Kravik teadis, et tegelikult ta ei kavatse täita

laenulepingust tulenevaid kohustusi. Eelkirjeldatud teoga Jakob Kravik tekitas varalist kahju AS-le

Bondora summas 3051.92 eurot;

Seejärel Jakob Kravik, 19.02.2017, kasutades enda valduses olevat K. U. nimele väljastatud

isikutunnistust XXX koos selle juurde kuuluvate PIN-koodidega ja AS-st LHV Pank väljastatud

pangakontoga nr EEXXX seotud deebetkaarti, esitas arvuti kaudu interneti vahendusel K. U. nimel

laenutaotluse Omaraha OÜ-le, ühtlasi teostades isiku tuvastamise makse summas 0,1 euro Trustly

Group AB kontole K. U. kontolt, eesmärgiga saada Omaraha OÜ-lt laen summas 200 eurot.

20.02.2017 Jakob Kravik, kasutades K. U. nimele väljastatud isikutunnistust, interneti teel

digiallkirjastas K. U. nimelt laenulepingu nr S17702352, mille alusel samal kuupäeval s.o 20.02.2017

kandis Omaraha OÜ rahalised vahendid summas 186.50 eurot Jakob Kraviki kontrolli all olevale K. U.

arveldusarvele nr EEXXX AS-s LHV Pank ning millised rahalised vahendid Jakob Kravik kasutas oma

tarbeks. Seejuures Jakob Kravik teadis, et tegelikult ta ei kavatse täita laenulepingust tulenevaid

kohustusi. Eelkirjeldatud teoga Jakob Kravik tekitas varalist kahju Omaraha OÜ-le summas 200 eurot;

Seejärel Jakob Kravik, 20.02.2017, kasutades enda valduses olevat K. U. nimele väljastatud

isikutunnistust XXX koos selle juurde kuuluvate PIN-koodidega ja AS-st LHV Pank väljastatud

pangakontoga nr EEXXX seotud deebetkaarti, esitas arvuti kaudu interneti vahendusel K. U. nimel

laenutaotluse BB Finance OÜ-le laenu saamiseks summas 300 eurot. Seejärel samal kuupäeval, s.o

20.02.2017 Jakob Kravik interneti teel digiallkirjastas K. U. nimelt laenu saamiseks vajaliku

isikusamasuse tuvastamise ankeedi, misjärel BB Finance kandis rahalised vahendid summas 300 eurot

Jakob Kraviki kontrolli all olevale K. U. arveldusarvele nr EEXXX AS-s LHV Pank ning millised

rahalised vahendid Jakob Kravik kasutas oma tarbeks. Seejuures Jakob Kravik teadis, et tegelikult ta ei

kavatse täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. Eelkirjeldatud teoga Jakob Kravik tekitas varalist

kahju BB Finance OÜ-le summas 300 eurot;

Seejärel Jakob Kravik, 21.02.2017, kasutades enda valduses olevat K. U. nimele väljastatud

isikutunnistust XXX koos selle juurde kuuluvate PIN-koodidega ja AS-st LHV Pank väljastatud

pangakontoga nr EEXXX seotud deebetkaarti, esitas arvuti kaudu interneti vahendusel K. U. nimel

laenutaotluse AS-le Koduliising, misjärel Jakob Kravik interneti teel digiallkirjastas K. U. nimelt

laenulepingu nr 0174702218, mille kohaselt AS Koduliising finantseeris aiamaja, maksumusega 1700

eurot, ostu X OÜ-lt. Seejuures Jakob Kravik teadis, et tegelikult ta ei kavatse täita laenulepingust

tulenevaid kohustusi. X OÜ kaupluses tasuti kriminaalmenetluses tuvastamata isiku poolt ostu eest 350

eurot ning lepingu kohaselt väljastati kauba müüjale X OÜ laenusumma 1345 eurot. Laenusaaja poolt

laenu osamakseid ei ole tasutud. Eelkirjeldatud teoga Jakob Kravik tekitas varalist kahju AS-le

Koduliising summas 1345 eurot.

Seega oma eelkirjeldatud tegevusega Jakob Kravik, olles isik, kes on varem toimepannud

kelmuse ja omastamise, pani toime varalise kasu saamise eesmärgil varalise kahju tekitamise

andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi, st pani toime KarS § 213 lg 2 p 1

ettenähtud kuriteo.

Süüdistatav Jakob Kravik end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatav Jakob Kravik ning tunnistajad K. U., S. K., R. H., A. P., E.N.,

M. P., T. K.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

1. K. U. 18.01.2018 kuriteokaebus (1/1);

2. AS Ühisteenused 01.04.2017 viivistasu otsus nr 0194006545, 02.04.2017 viivistasu otsus nr

0011023130, 03.04.2017 viivistasu otsus nr 0194006602 (1/ 2-4);

3. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 31.08.2017 määrus tsiviilasjas 2-17-117804 (1/5);

4. Lindorff Eesti AS 14.09.2017 kohtumenetluse hoiatus K. U.le (1/6);

5. OK Incure OÜ 15.09.2017 pretensioon K. U. vastu (1/7);

6. Eesti Inkasso OÜ 12.01.2018 võlateatis K. U.le (1/8);

7. Castrovanni OÜ 08.05.2017 teade tasumata makse kohta K. U.le (1/9);

8. Inkassokeskus OÜ teade tasumata makse kohta K. U.le (1/10);

9. Politsei- ja Piirivalveameti 25.01.2018 nõudekiri nr 3.2-1/2325-5 ja Bondora AS-i 25.01.2018

vastus koos lisadega (1/11-27);

10. Bondora AS äriregistri väljatrükk (1/28-29);

11. Menetleja 04.04.2018 päring ja Bondora AS-i vastus (1/30-31);

12. Kannatanuna kaasamise määrus 17.04.2018 ja Bondora AS tsiviilhagi Jakob Kraviki vastu (1/32-

35);

13. Menetleja 26.01.2018 päring 3.2-1/2431-2 Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitseile ja

vastus päringule (1/204-214);

14. Politsei- ja Piirivalveameti 20.02.2018 nõudekiri nr 3.2-1/2325-31 ja OÜ Omaraha 05.03.2018

vastus koos lisadega (1/36-57);

15. Omaraha OÜ äriregistri väljatrükk (1/58 );

16. Politsei- ja Piirivalveameti 25.01.2018 nõudekiri nr 3.2-1/2325-4 ja BB Finance OÜ 25.01.2018

päringu vastus koos lisadega (1/59-70);

17. BB Finance OÜ äriregistri väljatrükk (1/71);

18. Kannatanuna kaasamise määrus 17.04.2018 ja BB Finance OÜ tsiviilhagi Jakob Kraviki vastu koos

lisadega (1/72-89);

19. Menetleja 06.02.2018 päring 3.2-1/2325-17 SK ID Solutions AS-ile ja vastus (1/90-93);

20. Menetleja 08.02.2018 päring 3.2-1/2431-7 Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitseile ja

vastus päringule (1 215-218);

21. Menetleja 06.02.2018 päring 3.2-1/2431-5 Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitseile ja

vastus päringule (1/219-223);

22. Politsei- ja Piirivalveameti 25.01.2018 nõudekiri nr 3.2-1/2325-2 ja AS-i Koduliising 30.01.2018

vastus koos lisadega (1/94-105);

23. AS Koduliising äriregistri väljatrükk (1/106);

24. Politsei- ja Piirivalveameti 31.01.2018 nõudekiri nr 3.2-1/2325-14 ja X OÜ 31.01.2018 vastus

(1/107-109);

25. Menetleja 31.01.2018 päring 3.2-1/2325-12 SK ID Solutions AS-ile ja vastus päringule (1/110-

113);

26. Menetleja 06.02.2018 päring 3.2-1/2431-6 Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitseile ja

vastus päringule (1/224-228);

27. Politsei- ja Piirivalveameti 13.02.2018 nõudekirjad nr 3.2-1/2325-27 ja 3.2-1/2325-29 ja OÜ V

14.02.2018 vastus nõudekirjale (1/114- 118);

28. Menetleja 15.02.2018 päring 3.2-1/2431-8 Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitseile ja

vastus päringule (1/229-233);

29. Politsei- ja Piirivalveameti 25.01.2018 nõudekiri nr 3.2-1/2325-1 ja Mogo OÜ 25.01.2018 vastus

koos lisadega (1/119- 130 );

30. Mogo OÜ 25.01.2018 vastuse Lisa 5: CD-plaat helisalvestistega (1/ 131 );

31. Mogo OÜ äriregistri väljatrükk (1/ 132);

32. Mogo OÜ 23.11.2018 vastus prokuratuuri päringule (1/133-134);

33. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus 04.08.2020 (1/135-136);

34. AS LHV Pank 14.02.2018 vastus päringule koos lisadega (1/137-144);

35. T. R. 05.04.2018 e-kiri menetlejale koos üürilepinguga (1/145-150);

36. AS LHV Pank 14.02.2018 vastus päringule koos lisadega (1/151-155);

37. X OÜ esindaja S. K. e-kiri menetlejale koos lisaga (1/156-157);

38. Omaraha OÜ tsiviilhagi Jakob Kraviki vastu ja Omaraha OÜ juhatuse liikme volikiri (1/158-162);

39. Karistusregistri väljavõte Jakob Kraviku kohta (1/163-165);

40. Harju Maakohtu 07.01.2014 otsus 1-13-11171 (1/166-168);

41. Harju Maakohtu 06.05.2015 kohtumääruse 1-13-11171 (1/169-172);

42. Väljatrükk kinnipeetavate isikute registrist (1/173);

43. Tagaotsitavaks kuulutamise ja sundtoomise määrus 14.01.2019 (1/174-176);

44. Harju Maakohtu 15.08.2020 kohtumäärus 1-20-5588 (1/177-185);

45. Euroopa vahistamismäärus 07.09.2020 (1/186-190);

46. Kinnipidamisprotokoll 16.08.2024 (1/191);

47. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Eha Popova juures 17.08.2024 toimunud kinnipeetud

kahtlustatava Jakob Kraviki küsitlemise protokoll (1/192-197);

48. Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2024 kohtumäärus 1-20-5588 (1/198-203);

49. 18.11.2024 päring ja PPA vastus (1/204-209);

50. 26.01.2018 nõudekiri ja vastus (1/210-214);

51. 08.02.2018 nõudekiri ja vastus (1/215-218);

52. 06.02.2018 nõudekirjad ja vastused (1/219- 228);

53. 15.02.2018 nõudekiri ja vastus (1/229-233);

54. Maksekorraldused ja kannatanute kinnitused (2/1-20);

55. Kaitsja taotlus ja prokuratuuri määrus (2/21-24);

56. Äriregistri väljavõte (2/25-26);

57. Töötamise registri väljavõte (2/27);

58. Äriregistri väljavõtted ja dokumendid (2/28-37);

59. Rahvastikuregistri väljavõte H. R. kohta (2/38-42);

60. Euroopa vahistamismääruse loovutamise laiendamise taotlus (2/43-51);

61. E-äriregistri väljavõtted (2/52-57, 63-81);

62. E-kiri koos lisadega (2/58-62);

63. Harju Maakohtu 09.03.2023 otsus (2/82- 102);

64. Tallinna Halduskohtu 31.03.2016 otsus (2/103-115);

65. 25.01.2018 nõudekiri ja vastus (2/116- 120);

66. 31.01.2018 nõudekiri ja vastus (2/121-124);

67. J.Kraviku avaldus PPA-le (2/125-127);

68. EAW laiendamisega seotud dokumendid (2/128-151);

69. Ekspertiisiakt (2/152- 156);

70. J.Kraviku taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks koos lisadega (1/157-181).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute esindajad ja tunnistajad ning uurinud dokumentaalseid

tõendeid, asub järgmistele seisukohtadele.

Kaitsja leiab, et süüdistusakt saadeti prokuratuuri poolt maakohtusse kaitseõigust rikkudes.

KrMS § 225 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates

kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja toimik tehti kaitsjale nähtavaks

18.09.2024. Kuna KrMS § 225 lg-s 1 sätestatud 10 päevase tähtaja viimane päev langes

nädalavahetusele s.o 28.09.2024, siis oli taotluste esitamise viimaseks päevaks 30.09.2024.

Süüdistusakt edastati maakohtule 30.09.2024. Ringkonnaprokuröri poolt 30.09.2024. süüdistusakti

maakohtusse saatmine oli ebaseaduslik ja kaitseõigust rikkuv, kuna 30.09.2024 oli viimane päev

KrMS § 225 lg 1 sätestatud taotluste esitamiseks. Ringkonnaprokuröri 01.10.2024. määrusega jäeti

kaitsja poolt 30.09.2024 s.o tähtaegselt KrMS § 225 lg 1 korras esitatud taotlus (2/21-24) läbi

vaatamata põhjendusega, et ringkonnaprokuröril puudub võimalus taotlust lahendada, kuna

kriminaalasi on maakohtu menetluses.

Kohus möönab, et prokuröri poolt kriminaalasja kohtusse saatmisega 30.09.2024 on rikutud KrMS 225

lg 1 sätestatud õigust esitada prokuratuurile taotlusi 10 päeva jooksul. Kaitsja esitas taotluse

tähtaegselt, kuid prokuratuuril ei olnud seda taotlust enam võimalik sisuliselt lahendada. Prokuratuuri

selline rikkumine ei ole aga toonud kaasa J.Kraviku kaitseõiguse rikkumist kriminaalasja kohtuliku

arutamise käigus. Kaitsja kordas oma taotlusi kaitseaktis ja kohus rahuldas kaitsja 30.09.2024 taotluse

punktis 1 nimetatud tõendite vastuvõtmise ja uurimise taotluse, kõrvaldades sellega prokuratuuri

rikkumise tähtaja järgimise osas. Prokurör jäi ka kohtuistungil kindlaks, et prokuratuur ei ole nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega Jakob Kraviku suhtes ja taotles Jakob Kraviku süüdi tunnistamist.

Ainuüksi asjaolu, et prokuratuur ei olnud nõus esitama kaitsja ja süüdistatava soovitud taotlust

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg1 või 2031 lg 1 alusel ei tähenda, et rikuti

menetlusnorme või Kraviku kaitseõigust. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul prokuratuuri

rikkumine, saates kriminaalasja kohtusse enne kui möödus taotluste esitamise tähtaeg, selline

rikkumine, mis tooks kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse.

14.01.2019 kuulutati J.Kravik tagaotsitavaks ja 15.08.2020 vahistas Harju Maakohus J.Kraviku

tagaselja. J.Kraviku suhtes anti välja 07.09.2020 Euroopa vahistamismäärus (1/174-191). Isik peeti

kinni Hispaanias 04.08.2024 ja toimetati Eestisse 16.08.2024 (1/191-203). Kaitsja etteheide, et alates

01.10.2021, mil tema on olnud Kraviku kaitsja, ei ole Kravikule saadetud ühtegi kutset menetleja

juurde ilmumiseks ei ole asjakohane. Kravik oli juba alates 14.01.2019 kuulutatud tagaotsitavaks ja

tema suhtes oli kohaldatud 15.08.2020 tagaselja tõkendid vahistamine. Seega oli menetlejal igati alus

oodata Kraviku kinnipidamist ja jätkata menetlustoimingutega siis. Asjaolu, et Kraviku suhtes on

kohaldatud tõkendit vahistamine, oli teada nii Kravikule kui ka tema kaitsjale ja kui nad oleks juba

2021 aastal soovinud menetlusega edasi minna, oleks piisanud Eestisse tagasi tulemisest. Ka 2024

Eestisse tagasi tulles ei teavitanud Kravik, et tuleb Eestisse ja soovib menetlejaga kohtuda. Vastupidi,

ta kasutas reisimiseks X passi, millest kohus järeldab, et Kravik soovis oma Eestisse tulekut menetleja

eest varjata. Asjaolu, et nii selle kui teise kriminaalasja menetleja ei olnud nõus läbi viima Jakob

Kraviku küsitlemist või ülekuulamist elektroonilisi kanaleid kasutades, ei tähenda, et menetlejad ei

olnud menetluse läbiviimisest huvitatud. Kui menetelja ei oleks olnud menetluse lõpuleviimisest

huvitatud, ei oleks ta taotlenud kohaldada Kraviku suhtes tõkendit vahistamine. Kraviku ja kaitsja

väited koostöö soovi kohta on paljasõnalised ja neid ei toeta faktilised asjaolud. Need väited ei ole ka

aluseks Kraviku suhtes menetluse lõpetamiseks.

Kaitsja on vaidlustanud tõenditena esitatud päringute vastused, mis on tehtud andmesideteenusega

seotud andmete saamiseks.

Vaidlustatud menetlustoimingute ajal kehtis KrMS § 901 järgmises sõnastuses:

(1) Menetleja võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus

kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta,

välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed.

(2) Uurimisasutus võib prokuratuuri loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha

päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud

andmete kohta, mida ei ole nimetatud paragrahvi esimeses lõikes. Päringu tegemise loas märgitakse

kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.

(3) Paragrahvis ettenähtud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks.

Kehtiva KrMS § 901 lg 1 kohaselt võib menetleja teha elektroonilise side ettevõtjale päringu

identifitseerimistunnustega seotud andmete kohta, mida kasutatakse üldkasutatavas elektroonilise side

võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed.

Käesolevas kriminaalasjas on kohtuliku uurimise käigus uuritud järelpärimisi ja vastuseid, millest

nähtub elektroonilise side võrgu lõppkasutaja, ehk IP-aadress, mille kaudu laenutaotlus esitati ja laenu

leping sõlmiti ja kelle nimel on sõlmitud sideteenuse osutamise leping. Ehk siis on uuritud andmeid

elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks ja mitte sõnumi edastamise faktiga seotud

andmeid. Lõppkasutaja tuvastamine oli interneti teel arvutikelmuse kriminaalasja lahendmise

seisukohalt vältimatult vajalik ja oluline fakt, kuivõrd võimaldas kindlaks teha võimaliku laenuvõtja.

Kohus nõustub, kaitsjaga, et tulenevalt Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahenditest on keelatud sõnumi

edastamise faktiga seotud sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses. Samas ei ole keelatud

kasutada KrMS § 901 lg 1 märgitud andmed, milleks on siis terminaliseadme lõppkasutaja andmed,

ehk siis IP-aadressi ja selle lepingulise kasutaja andmed. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul

(1/204-233 ) olevad tõendid lubatavad.

Jakob Kravik eitab, et oleks sõlminud K.U. nimel AS Bandora, Omaraha OÜ ja BB Finance OÜ

laenulepinguid ja Koduliising AS-ga aiamaja liisinglepingut.

J.Kraviku ütluste kohaselt oli Hispaanias Costa del Solis 2017 jaanuari lõpp kuni veebruari teine pool.

Läksid autoga ja tulid lennukiga. Reisil olles sai A.P. tema juures olla, tal ei olnud naisega suhted

head. J.Kraviku selliste ütluste eesmärgiks on näidata, et tema ei saanud olla isikuks, kes 06.02.2017-

21.02.2017 esitas K.U. ID-kaarti kasutades laenutaotlusi, sõlmis laenulepingud ja kasutas laekunud

summasid.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise

esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse

nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete

õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida

süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III

2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350).

J.Kravik avaldas esmakordselt alles kohtuistungil enda ülekuulamisel, et viibis 2017 veebruaris

Hispaanias koos M.P.ga. Ükski teine tõend seda J.Kraviku väidet ei kinnita. J.Kravikul ja tema kaitsjal

oli võimalik M.P. ristküsitluse käigus küsida temalt võimaliku Hispaania reisi kohta, et seeläbi

kinnitada J.Kraviku ütlusi. Kuid kaitsja ja J.Kravik seda ei teinud. Prokurör ei saanudki vastavasisulisi

küsimusi M.P.lt küsida, kuivõrd prokuröril puudus info J.Kraviku sellesisuliste ütluste kohta. Ka ei

avaldanud kaitsja peale J.Kraviku ülekuulamist soovi küsitleda M.P.d täiendavalt üksnes selle fakti

kohta. Kuigi Kravik avaldas kohtuistungil, et viibis süüdistuses toodud perioodil Hispaanias, ei

näidanud ei tema ega kaitsja üles vähimalgi määral initsiatiivi selle väite kinnitamiseks.

Asjaolu, et Kravik ega kaitsja ei küsinud M.P.lt võimaliku Hispaania reisi kohta näitab, et Kravik ei

olnud tegelikult ise huvitatud P. ütlustest selle asjaolu kohta. Kui Kravik oleks olnud veendunud ja

päriselt huvitatud, et P. tema ütlusi kinnitab, oleks P.lt ka vastavaid küsimusi kaitsja poolt küsitud.

Kuna P.le küsimusi reisi kohta ei esitatud, on kohus arvamusel, et Kravik oli tegelikult teadlik, et P.

tema väiteid ühise Hispaania reisi kohta ei kinnita ja Kravikule lihtsalt sobib väita, et ta oli siis

Hispaanias ilma, et selle kohta ühtegi muud tõendit oleks esitanud. Hispaanias viibimise kohta oleks

saanud esitada ka lennukipileted või teisi dokumente. Pangakonto väljavõtteid, kus on näha, et sel

perioodil tasuti pangakaardiga Hispaanias jne, kuid ühtegi sellist tõendit kohtule ei esitatud.

Süüdistusaktist nähtuvalt ei ole J.Kravik eeluurimisel ütlusi andnud. Oleks loogiline, et kui isik

tõepoolest süüdistuse perioodil ei viibinud Eestis, oleks ta rääkinud sellest kohe eeluurimisel

eesmärgiga, et kriminaalasi tema suhtes lõpetatakse. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus usutavaks

J.Kraviku väiteid selle kohta, et süüdistuses nimetatud perioodil viibis ta Hispaanias. Kohtu hinnangul

on J.Kraviku väited Hispaanias viibimise kohta paljasõnalised ja antud üksnes soovist vabaneda

vastutusest.

Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni

kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in

dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus

süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav.

Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3

tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka

kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse

käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki

kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab

olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole,

on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Käesoleval

juhul ei ole eluliselt usutav, et J.Kravik viibis veebruaris 2017 Hispaanias, kuivõrd seda ei kinnita

ükski teine kohtuistungil uuritud tõend. Vastupidi, nii näiteks kinnitavad K.U. ütlused, et J.Kravik käis

temaga koos 07.02.2017 (1/137-144) LHV pangakontoris kontot avamas. Lisaks ei ole usutav, et

Kravikul oli vahendeid pikaks ajaks reisile minekuks olukorras, kus tema enda pangakontod olid

arestitud (kinnitas P.) ja ta võttis P. nimel P. teadmata laenu.

Bondora AS episood

Bondora AS esitatud dokumendid (1/13-29 ) kinnitavad, et laenuvõtjana identifitseeriti K. U., kes

andis mobiiltelefoni XXX, e-posti aadressi XXX ja aadress XXX ning pangakonto oli EEXXX LHV

pangas. Laenuleping sõlmiti 07.02.2017 kell 16:06:52 ja laenuleping kinnitati ja allkirjastati IP-

aadressilt XXX (1/16 pö). Isiku tuvastamiseks teostati makse 1 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu

põhiosa 3245,00 eurot ja lepingutasu 193,08 eurot. Sama kontoga seoses on 07.02.2017 õhtul kell

19:11:54 logitud sisse IP-aadressilt XXX.

K.U. pangakonto väljavõtte kinnitab, et AS-st Bondora laekus pangakontole 07.02.2017 3051.92 eurot

(1/141).

IP-aadress XXX on kasutusel aadressil XXX, kliendiks T. R.. Sama laenuga seoses on 07.02.2017

õhtul kell 19:11:54 logitud sisse IP-aadressilt XXX, mis on kasutusel aadressil XXX, kliendiks O. P.

(1/210-214, 2/121-123).

Omaraha OÜ episood

Omaraha OÜ esitatud dokumendid (1/38-58 ) kinnitavad, et laenuvõtjana identifitseeriti K. U., kes

andis mobiiltelefoni XXX, e-posti aadressi XXX ja aadressiks XXX ning pangakonto oli EEXXX

LHV pangas. Laenutaotlus esitati ja kinnitati nõustumist üldtingimustega K.U. nimel 19.02.2017 kell

20:16, isiku poolt on laenusaaja laenutingimused kinnitatud 20.02.2017 kell 12:32. K. U. nimel

taotluse esitamisel ja lepingu sõlmimisel logit sisse IP-aadressil XXX (1/53). Lepingu kohaselt oli

laenu põhiosa 200 eurot.

K.U. pangakonto väljavõtte kinnitab, et OÜ-st Omaraha laekus pangakontole 20.02.2017 186,50 eurot

(1/141).

IP-aadressil XXX (1/215-223) on kasutusel aadressil XXX, kliendiks T. R..

BB Finance OÜ episood

BB Finance OÜ esitatud dokumendid (1/61-71, 74-89) kinnitavad, et laenuvõtjana identifitseeriti K.

U., kelle ID-kaardi XXX foto edastati. Edastati laenusaaja mobiiltelefon XXX, e-posti aadress XXX ja

aadress XXX ning pangakonto oli EEXXX LHV pangas. K. U. nimelt isikusamasuse tuvastamise

ankeet esitati ja kinnitati 20.02.2017 kell 13:31:21. K. U. nimel taotluse esitamisel ja lepingu

sõlmimisel logit sisse IP-aadressil XXX (1/67, 92-93). Lepingu kohaselt oli laenu põhiosa 300 eurot ja

22.03.2017 tagastamisele kuuluv summa 326,28 eurot.

K.U. pangakonto väljavõtte kinnitab, et OÜ-st I-makse laekus pangakontole 20.02.2017 300 eurot

(1/141).

IP-aadressil XXX (1/215-223) on kasutusel aadressil XXX, kliendiks T. R. .

AS Koduliising episood

AS Koduliising esitatud dokumendid (1/94-106) kinnitavad, et K. U. nimel sõlmiti 21.02.2017

laenuleping nr 0174702218 aiamaja ostmiseks X OÜ-lt maksumusega 1700 eurot. Lepingu alusel

väljamakstav laen 1345 eurot ja lepingutasu 10 eurot.

Lepingus on märgitud laenusaaja mobiiltelefon XXX, e-posti aadress XXX ja aadress XXX. K. U.

nimelt on leping digitaalselt allkirjastatud 21.02.2017 kell 10:49:02. K. U. nimel lepingu sõlmimisel

logiti sisse IP-aadressil XXX (1/110-113).

X OÜ esitatud dokumendid (1/107-109, 157) kinnitavad, et aiamaja eest tehti ettemaks 355 eurot ja

aiamaja on ostetud järelmaksuga. Isik esinduses ei käinud. Kõik toimus telefoni vestlusel ja meili teel.

X OÜ (1/151-155) pangakonto väljavõte kinnitab, et 02.03.2017 laekus OÜ-lt Koduliising 1345 eurot.

V OÜ vastus (1/114-118 kinnitab, et IP-aadress XXX kuulub IT-firmale V OÜ ja on asutuse kontoris

XXX. Sisselogimine IP-aadressil XXX 21.02.2017 kell 10:48:12 ja lepingu allkirjastamise aeg

21.02.2017 kell 10:48:44-10:49:02. IP-aadressil XXX (1/224-232) on kasutusel aadressil XXX,

lepingu sõlminud R. H..

Tunnistaja S. K. ütluste kohaselt oli 2017 X OÜ omanik ja juhatuse liige. Äriühingu kaupu sai läbi

Koduliisingu soetada. Järelmaksuga lepingu sõlmimine toimus suunates Koduliisingule. Aiamaja sai

otse e-poest osta, see oli odavam toode. Suhtlus meili teel, inimene edastas oma andmed, siis oli

taustakontroll ja suunas edasi Koduliisingule. Majale sai klient ise järele tulla. Toode väljastati laost

või kontorist. Aiamaja üleandmist kliendile ei fikseerinud. Kliendi tuvastamist kauba üleandmisel ei

toimunud, toimus usalduse printsiibil. Arve saadeti meili teel, või anti paberkandjal ja saadeti ka

Koduliisingule.

M.P. ütluste kohaselt üritas Kravik teha midagi moodulmajadega, kuid kukkus läbi.

Kuigi 02.03.2017 Mogo OÜ-ga seotud episoodis ei ole J.Kravikule süüdistust esitatud, on lühikese aja

möödudes käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate kuritegude toimepanemisest J.Kravik

kasutanud K.U.t ja tema dokumenti Mogo OÜ kontoris, kus sõlmiti K. U.ga laenu- ja

tagatisomandamise leping, mille tagatiseks oli K. U. poolt omandatav sõiduk BMW 735I,

registreerimisnumbriga XXX ja sõiduki müüjaks oli äriühing S OÜ.

Mogo OÜ vastuskirjast ja dokumentidest (1/121-134) nähtub, et neile esitati laenutaotlus IP- aadressilt

XXX. 02.03.2017 K.U.ga sõlmitud lepingus oli kaks telefoninumbrit XXX ja XXX. Taotluses on

märgitud e-posti aadress XXX, lepingus on märgitud e-posti aadress XXX. Laenusumma kanti OÜ S

arvelduskontole. Tehtud üks tagasimakse, mis tasuti E.N. arvelduskontolt. Sõiduki kasutajaks paluti

lisada Jakob Kravik. 01.06.2017 öeldi laenuleping võlgnevuse tõttu ües. Sõiduk tagastati 13.06.2017.

Tunnistaja E.N. ütluste kohaselt on teinud Kraviku soovil oma kontolt ülekandeid, ei mäleta mis

põhjusel. Ülekande Mogo kontole on teinud kellegi teise initsiatiivil. Endal ei ole Mogoga kunagi

kokkupuudet ega suhteid olnud. Võis olla Kraviku initsiatiivil. Põhjust ei mäleta.

Tunnistaja K.U. ütluste kohaselt rääkis Kravik, et ise ei saa võtta laenu, et ta viib U. panka ja U. paneb

allkirja ja aitab võtta ja Kravik maksab tagasi. Laenu oli vaja auto ostmiseks. Käisid kuskil pangas ja

andis kuskil mingi allkirja. See võis olla Mogo. Tol ajal kainet päeva ei olnud, midagi pidi sees olema.

Mogo kontoris käis Kravikuga kahekesi. Läksid hallikas-hõbedase autoga. Endal sel ajal juhilubasid ei

olnud. Taastas load 2020. Soome lubasid olnud ei ole. Sel ajal sissetulek puudus. Kravik käskis öelda,

et on prügiveoautojuht. Endal on olnud XXX telefoninumber kogu aeg. XXX numbrit ei tea. Kuulatud

telefonkõnedest tundis ühes ära enda. Ei tea kes teistes kõnedes räägib. Mogo lepingu dokumente U.

käes ei ole olnud. Mogo laenuga ostetud sõiduk oli vist tumesinine BMW. Kui istusid Jakobiga autos,

siis sõitis auto möödas ja Jakob ütles, et see oli. Mogost paar korda tulnud kirjad andis Kravikule. Ei

tea kelle kasutusse sõiduk jäi. Tunnistaja seda endale ei saanud.

Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt S OÜ oli kunagi tunnistaja äriühing. Sile kuulus 7 seeria must BMW,

mille müüs. Üks Kraviku tuttavatest soovis osta. Kravikuga suhtles tihti võis anda autot kasutada,

konkreetselt ei mäleta. See isik võis olla R.. Liisingfirma asus ARK kõrval võis olla Mogo, käis autot

hindamas. Ei mäleta, kellele sõiduk üle anti ja kus üleandmine toimus. Seoses sõidukiga suhtles

Kravikuga. Algul tahtis Kravik sõidukit ise osta, kuid tekkisid probleemid liisingu saamiseks. K.U. ei

tunne aga nimi kõlab tuttavalt. Ei välista K.U. seost BMWga.

J.Kravik ütluste kohaselt on käinud Mogo kontoris koos U.ga. P. küsis, et kas saaks aidata laenu

taotlemisel, et auto jääb tagatiseks ja Kravik saab autot kasutada. Probleem oli, et K.l ei olnud luba.

Käisid isikut tuvastamas Mogos. Must BMW. Ainult ühe korra seal seda autot nägi. Ise sõitis tookord

Corollaga. Lubas end vastutavaks kasutajaks panna, sest U.l polnud lube. P. ütles, et kõik kokku

lepitud, et käige ära. Sõidukit kasutas A.P.. Ei soovinud autot müüa vaid raha ettevõtte jaoks. Mogo

kontoris ei olnud U. ID kaart Kraviku käes. Mogost tagatisega võetud laenusaajal pidid olema load,

seepärast oli vastutav kasutaja ning pidi saama autot kasutada. Autot Kravikule üle ei antud. Lõpuks

P. ütles, et auto katki. U.le Mogoga suhtlemiseks P. näitas hindamisakti ja U. ütles et ei ole lube.

Kravik ütles et tal on. P. sisse ei tulnud kuna oli müüjana oma töö ära teinud. Ei näinud halba kui saab

autot niisama kasutada.

Ekspertiisiakti 25E-IF00002-01 kohaselt suhtleb neljas kõnes Mogo OÜ esindajaga tõenäoliselt A. P.

(2/152-156).

Tsiteeritud ütlustest nähtub, et E.N. ei tea tema kontolt tehtud tagasimaksest OÜ-le Mogo või

laenuvõtmisest sisuliselt mitte midagi. On teinud ülekandeid Kraviku palvel.

Antud juhul ei vaidlusta J.Kravik, et käis K.U.ga koos OÜ-s Mogo. Sõiduki vastutavaks kasutajaks

registreeriti liiklusregistris K. U. ning kasutajaks Jakob Kravik. Jakob Kravik on ise kinnitanud, et ta

ise laenu võtta et saanud ning palus, et K. U. teda selles aitaks ja laenuga soetatud autot pidi hakkama

kasutama Jakob Kravik.

K.U. ütlused kinnitavad, et temaga koos oli MOGO OÜ kontoris J.Kravik, kelle juhendamisel ta

tegutses. K.U.l puudus endal igasugune huvi auto omandamise suhtes, tal puudus juhtimisõigus ja

tarvitas igapäevaselt alkoholi. A.P. ja Kraviku ülused kinnitavad, et OÜ-ga Mogo lepingu sõlmimine

toimus vastastikusel kokkuleppel, milles auto müüjaks oli P.e kuuluv äriühing S ja ostjaks J.Kraviku

poolt välja otsitud K.U.. Asjaolu, et telefonikõnes esines K.na A.P. näitab, et lepingu sõlmimise faasis

antud telefoni number oli A.P. kasutuses. P. ütlustest nähtub, et algul soovis Kravik autot endale osta,

kuid ei saanud. Seega ostes auto K.U. nimel tegutses Jakob Kravik K. U.t ära kasutades, eesmärgiga

saavutada laenuandja poolt laenu väljastamine K. U.ga sõlmitava lepingu alusel ning saada enda

kasutusse laenulepingu tagatiseks olev sõiduauto. Enda asemel variisikuna K.U. kasutamine viitab

sellele, et juba algselt oli plaanis laenu tagasimakseid täies ulatuses mitte teha. Teostati vaid esimene

osamakse ja auto tagastamisega seotud asjaolud on kahtlased. (tuvastamata isik andis laenuandjale

tagatiseks oleva sõiduki üle peale lepingu ülesütlemist). Kuigi selles episoodis J.Kravikule süüdistust

ei esitatud, näitab see episood J.Kraviku käitumise modus operandit, Jakob Kravik tegutses K. U.t ära

kasutades, ja kinnitab asjaolu, et K. U. ID-kaart oli süüdistatava valduses. Kravik oli see, kes käis koos

K.U.ga Mogo OÜ kontoris. Kui kogu asja oleks korraldanud P. üksinda, oleks ta saanud U.ga koos ise

minna kontorisse, kuna auto ostja ja müüja koos laenukontorisse minekus ei ole midagi imelikku. Kui

K.U. ID-kaart oleks olnud A.P. käes ja Kravik ei saanud Mogo OÜ tehingust mingit kasu, puudunuks

Kravikul vajadus sõidutada K.U. Kiilist Mogo OÜ kontorisse. Võimalik, et A. P. viibiski sõiduauto

BMW roolis, mis seati laenu tagatiseks ning milline peale lepingu sõlmimist Jakob Kravikust ja K.

U.st Mogo OÜ kontori juures möödus, kuid see ei lükka ümber asjaolu, et laenuvõtmise just K.U.

nimel korraldas J.Kravik.

Mogo OÜ-ga seotud episood kinnitab, et P. ja Kravik suhtlesid 2017 aasta veebruaris-märtsis ja P. võis

ka olla menetlusesemeks olevate süütegudega puutumus (kasutas U. ID kaarti, et vormistada U.

äriühingute juhatusse või omanikuks), kuid A.P. ei ole menetlusesemeks olevate süütegudega seoses

esitatud süüdistust Kravikuga grupis kuritegude toimepanemises.

Kõigil menetlusesemeks olevate laenude võtmisel kasutati kontaktidena e-posti aadressi XXX.

07.02.2017 kasutati telefoni 372XXX, teistel juhtudel XXX

Aadressidena kasutati: XXX.

Ka Mogo OÜ episoodis kasutati kontaktidena telefoni XXX ja XXX ja e-posti aadresse XXX ja XXX.

K.U. kasutuse olnud mobiiltelefoni numbrit XXX kasutati seega üksnes Mogo OÜ-ga seotud

episoodis, kus K.U. ka päriselt ise lepingu sõlmimiseks kohal käis.

Menetlusesemeks olevates episoodides on kontaktina ühel juhul antud telefon XXX, millele tehtud

kõnele on A.P. tõepoolest Mogo OÜ episoodis vastanud. Kolmel juhul on aga telefoni omanik

tuvastamata. Aadressideks antud xxx, sarnaneb J.Kraviku aadressiga xxx. Alevi täna asub samas

piirkonnas, kus asusid Kraviku elukoht xxx ja töökoht xxx. Kõigil neljal juhul on tegemist ilmselgelt

väljamõeldud aadressidega. Kui algusest peale oleks olnud eesmärgiks laenud tagasi maksta,

puudunuks vajadus märkida taotlustesse ja lepingutesse suvaline aadress. Kasutatud on sama e-posti

aadressi, mis näitab üheselt, et laenud võttis sama isik, kellel oli ka juurdepääs kõnealusele postkastile.

Kuna laenude väljastamine toimus automaatse andmetöötlusprotsessi tulemusena, ei omanud taotluses

või lepingus märgitud telefon ja aadress laenuotsuse tegemisel sisulist tähtsust.

K.U. ütlustest nähtub, et ta ei oska internetis midagi täita, ei taotlusi ega midagi. K.U. isikut arvestades

on sellesisulised ütlused usaldusväärsed ning on ilmselge, et U. ei kasutanud ka e-posti ja aadressi xxx.

Seega on leidnud tõendamist ja puudub vaidlust selle üle, et K. U., kelle nimel kannatanutele Bondora

AS-ile, Omaraha OÜ-le, BB Finance OÜ-le ja AS-ile Koduliising interneti vahendusel laenutaotlused

esitati ja sõlmiti leping, ei teinud seda ise, vaid seda tegi keegi teine isik, kastutades K. U.le väljastatud

ID-kaarti identifitseerimisvahendina.

J.Kravik ütluste kohaselt ei ole tema kasutanud U. isikuandmeid erinevate laenude võtmiseks. Laene

võttis A. P.. Samuti ei ole ta kunagi xxx käinud. P. on Kraviku kodudes külas käinud ja läbi sõitnud.

P. oli Kraviku korteri võti. P. on x kontoris korduvalt käinud.

J.Kraviku väidet, et K.U. nimel võttis laenu ja kasutas saadud summasid A.P., ei kinnita ükski teine

kriminaalasjas kogutud tõend. Vastupidi, uuritud tõendid lükkavad ümber J.Kraviku sellekohased

ütlused. Kohtu hinnangul eitab Kravik iga hinna eest süütegude toimepanemist soovides seeläbi

pääseda võimalikust karistusest. Kohus juba luges ebausaldusväärseks tema versiooni Hispaanias

viibimise kohta, samuti ei saa lugeda usaldusväärseks Kraviku versiooni P. poolt K.U. nimel laenude

võtmise kohta.

Tunnistaja A.P. eitab, et oleks laenude võtmiseks U. ID-kaarti kasutanud. Ei ole kunagi kasutanud U.

pangakaarti või pangakontot. Kravik on teda xxx külastanud. Majas ei olnud paroole, külastajad said

oma seadmega nende netti kasutada. On külastanud Kravikut tööl. Kraviku töökohal kui on kasutanud,

siis ainult enda nutiseadet. 2017 käis Kravikul külas, Kraviku elukohad vahetusid pidevalt. On käinud

Magdalena haigla taga. Telefon oli külas kaasas, arvutit kaasa ei tassinud, ei usu, et Kraviku elukohas

kasutas internetti. Kraviku kaitsja esitas kohtuotsuse P. süüdimõistmise kohta erinevates kuritegudes.

P. pole sellise otsuse olemasolu ka eitanud, kuid ainuüksi asjaolu, et isik on analoogiliste kuritegude

eest varasemalt karistatud, ei tähenda, et ta käesoleval juhul laenu mittevõtmise kohta valetaks. A. P.

on karistatud kriminaalajas 1-22-7110, kuid 2018.a veebruarist kuni 2020 sügiseni toimepandud teod

ei olnud seotud äriühingutega, milliste juhatuse liikmeks oli määratud K. U. ning 2016 oktoobris ja

2017 juunis sõlmitud liisinglepingud ei olnud seotud K.U. või temaga seotud äriühingutega. 2016-

2017 episoodid sarnanevad Mogo OÜ episoodi tehioludega mitte arvutikelmuse omadega. Seega ei

kinnita A.P. kohtuotsus tema võimalikku seotust K.U. nimel laenude võtmisega. K.U. ütlused

kinnitavad, et tema A.P. ei tunne.

Kuigi K.U. enda sõnade kohaselt oli ta menetlusesemeks olevate süütegude ajal igapäevaselt

alkoholijoobes, oli ta kohtuistungil kaine ning ei ole alust kahelda tema väites, et ta on olnud 5 aastat

juba kaine ja üritab elu rööbastele saada. Samuti ei ole alust kahelda K.U. poolt kohtuistungil antud

ütlustes, kui isik midagi ei mäletanud, ütles ta seda ausalt. Aastaarvudes eksimine, ei tähenda, et

ütlused oleks tervikuna ebausaldusväärsed. K.U. ütlused kinnitavad, et J.Kravik aitas tal teha ID-

kaardi. Kaart jäi J.Kraviku kätte ja ta on Kraviku käest raha saanud. U. ütlused kinnitavad, et just

Kravik oli isikuks, kes tegi talle ettepaneku saada äriühingu juhiks. Kohtu arvates ei ole juhuslik, et

K.U. vormistati X OÜ juhatuse liikmeks alates 27.10.2016 s.o mõni kuu enne menelusesemeks olevaid

süütegusid ja J.Kravik oli selle äriühingu töötaja. Isegi kui K.U. vormistas juhatuse liikmeks A.P.

Kraviku palvel (P. ütlused) ei tähenda see automaatselt, et A.P. oli isikuks, kes võttis K.U. nimel laenu.

IP-aadressilt xxx ( xxx) logiti AS Bondora leheküljele 07.02.2017 kell 12:36, 12:51, 15:58 ja 16:03.

07.02.2017 õhtul kell 19:11:54 logiti sisse IP-aadressilt xxx (xxx(1/210-214, 2/121-123).

IP-aadressilt xxx (xxx) logiti Omaraha OÜ kontole 19.02.2017 kell 19:39, 20:54, 21:01, 20.02.2017

kell 11:03 ja 12:30.

IP-aadressilt xxx (xxx) logiti BB Finace OÜ kontole 19.02.2017 kell 21:23 ja 20.02.2017 kell 12:34,

13:22, 13:25 25.

IP-aadressilt xxx ( xxx, lepingu sõlminud R. H.) logiti Koduliising leheküljele 21.02.2017 kell

10:48:12 ja lepingu allkirjastamise aeg 21.02.2017 kell 10:48:44-10:49:02.

Eluruumi üürileping (1/146-150) kinnitab, et Jakob Kravik üüris korterit xxx alates 04.08.2016.

Loetletud juhtudest 13-l logiti menetlusemeks olevate laenude võtmisega seoses sisse IP-aadressilt,

mis on seotud korteriga, kus sel perioodil elas J.Kravik, kahel juhul Kraviku töökohast ja ühel juhul

A.P. elukohast. 07.02 oli teisipäev, 19.02, 20.02, 21.02 pühapäev- teisipäev. Kravik töötas nii

tunnistajate P. ja H. kui tema enda sõnade kohaselt maaklerina x. See töö ei eeldanud kogu tööpäeva

kontoris viibimist, seega ei ole välistatud et Kravik võis olla tööpäeval kodus x tänaval. A. P. ütlused

kinnitavad, et temal Kraviku kodus arvutit kaasas ei olnud, seega ei saanud ta seal käies ka ID-kaarti

kasutades kontodele sisselogida. Ainult telefoniga ei ole see võimalik.

A. P. on viibinud Jakob Kraviku töökohas, aadressil xxx. Seda kinnitab nii tunnistaja P. ise kui

süüdistatav. Ka X OÜ omanik ja tegevjuht R.H. kinnitas, et kontoris käisid koos maakleritega kliendid.

Kuid ainuüksi kontoris viibimine ei kinnita, et P. pani kontoris viibides Kraviku teadmata toime U.ga

seotud arvutikelmuse, kuivõrd P. oli endal kodus võimalus kasutada segamatult internetti.

Üks juhuslik sisselogimine xxx aadressiga seotud IP-aadressilt ei olnud seotud laenulepingu

sõlmimisega, kuivõrd laenuleping allkirjastati K.U. ID-kaarti kasutades juba kell 16:06 xxx seotud IP-

aadressilt. xxx aadressiga seotud IP-aadressilt aga K.U. pangakontole ei ole sisselogitud. Kuna P.

sõnade kohaselt käis J.Kravik tal xxx külas ja wifi ühendus võimaldas internetti kasutada, ei ole

välistatud, et Kravik logis Bondora AS K.U. kontole sisse A.P. külas olles. Seda enam, et

kontakttelefonina on kasutatud selles episoodis A.P. telefoni numbrit, mida kasutati ka Mogo OÜ

episoodi puhul. Ei saa välistada, et A.P. oli sellest laenuvõtmisest ka teadlik.

Kraviku ütluste kohaselt oli P. tema korteri võti ja P. kasutas Kraviku äraoleku ajal x tänava korterit.

Kohus ei lugenud usaldusväärseks Kraviku väiteid selle kohta, et ta viibis jaanuari lõpust kuni

veebruari teine pool 2017 Hispaanias. Seega ei ole usutav ka väide, et P. elas Kraviku äraolekul x

tänava korteris. M.P. ei tunne A.P. nimelist isikut, seega ei ole usutav, et A.P.l oli X tänava korteri võti

ajal kui M.P. elas seal koos J.Kravikuga. Lisaks lükkavad sellekohased väite ümber P. enda ütlused,

mille kohaselt elas 2017-2020 Remmelga teel. Alguses elas seal aadressil üksinda, sest olid keerulised

ajad, aga leping oli abikaasa nimel. P. ütlused kinnitavad, et isegi siis kui tal olid abikaasaga keerulised

suhted, elas ta Remmelga teel.

AS LHV esitatud dokumendid (1/137-144) kinnitavad, et K.U.le avati pangakonto 07.02.2017 LHV

pangas ja konto suleti 11.04.2017.

Konto väljavõttest nähtub:

AS-st Bondora laekus pangakontole 07.02.2017 3051,92 eurot, millest samal päeval kanti edasi M. P.

pangakontole 3050 eurot.

OÜ-st Omaraha laekus pangakontole 20.02.2017 186,50 eurot ja I-Makse OÜ-lt 300 eurot, millest

samal päeval kanti edasi E. N. pangakontole 485 eurot.

Panga kontolt on tehtud E.N. pangakontole veel ülekanne 04.03.2017, C. V. 06.03.2017, T. K.

08.03.2017, S. K. on teinud kontole ülekande 02.03.2017.

J.Kraviku ütlused kinnitavad, et ta teab kõik neid isikuid. Samas väidab, et ei tea U. kontolt tehtud

ülekannetest midagi. P. ülekandest ei tea midagi. On palunud inimestel kanda raha isa T. K. kontole.

P.l on palunud kanda. U.l ei ole palunud raha isa kontole kanda. Ei tea miks S.K. on kandnud U.le, M.

S. ei tea. Vetela teab, ei ole U. kontolt palunud summasid talle kanda, eeldab, et seda tegi P.. Kohtu

arvates ei ole usaldusväärsed J.Kraviku ütlused, mille kohaselt tema ei tea K.U. pangakontol toimunud

tehingutest midagi, kuivõrd need ütlused on ümberlükatud teiste tõenditega.

K.U. ütluste kohaselt võis Kravik teha ettepaneku avada kuskil pangas konto. LHV pangakaarti või

kontot ei ole kunagi kasutanud. Pangakaart jäi kuudeks Kraviku kätte. Linnas käies ostis Kravik talle

riided kaltsukast, et pangahoones soliidsem välja näeks. Kohtu arvates on U. ütlused Kraviku palvel

konto avamise kohta usaldusväärsed ja haakuvad teiste tõenditega. Panga poolt edastatud tehingutega

seotud logiandmetest nähtuvalt on 07.02.2017, 09.02.2017, 19.02.2017 ja 20.02.2017 toimunud

internetiühenduste IP-aadressid xxx ja xxx kokkulangev IP-aadressiga, mis seonduvad aadressiga xxx

ning 08.03.2017 ja 07.03.2017 IP-aadress xxx kokkulangev IP-aadressiga, mis seondub aadressiga

xxx, kus asus kontor, kus Kravik töötas. Esmane sisselogimine L.U. pangakontole on toimunud konto

avamisega 07.02.2017 samal päeval kell 12:49 Kraviku elukohas xxx aadressilt. Samal ajal (12:36 ja

12:51) logiti samalt IP-aadressilt sisse ka K.U. AS Bandora kontole. Juhul kui K.U. pangakonto

kasutaja andmed ja pinkoodid oleks olnud A.P. kasutuses oleks pigem logitud sisse A.P.ga

seonduvatelt IP-aadressidelt.

Tunnistaja S.K. K.U.t ei tea, aga pole kindel. Ei mäleta, miks on kandnud K.U.le laenuna 800 eurot.

Keegi võis paluda seda kanda. Kravikuga on olnud võlaõiguslikke suhteid olid üle 10 aasta sõbrad.

Laenati mõlemat pidi sulas ja ülekandega. Teab et Kravikul olid pahandused õigusorganitega. Kraviku

pangakontod on olnud arestitud ja sel põhjusel võisid kolmandad isikud tunnistaja kontole Kraviku

palvel raha kanda. A. P. nimi on tuttav, tunneb, H.R. nimi on võõras ei tea.

Tunnistaja N. teab K. U.t, on elanud x. U.ga kokkupuudet ei ole olnud. Ei tea miks rahaülekanded

K.U. kontole ja kontolt. Võib oletada, et kanded seotud Kravikuga, jäävad sinna ajavahemikku kui

veel suhtles Kravikuga. Kravikuga laenusuhteid ei olnud. A.P. ei meenu. P. ütleb, et tutvus N. Kraviku

kaudu, seega on N. puhul tegemist pigem Kraviku kui P. sõbraga.

M.P. ütluste kohaselt tegi endale interneti teel LHV pangakonto Jakobile, kellel olid endal kontod

täituri poolt arestitud. Oli pangakaart, internetipanga leping. ID-kaart oli koos pinkoodidega ja on seda

andnud Jakobile, kes küsis. LHV pangakaart oli kogu aeg Jakobi käes. K.U. nime ei tea. Ei tea enda

LHV pangakontol K.U.ga toimunud tehingutest.

Arvestades asjaolu, et Bondora AS-st K.U. kontole laekunud laenusumma kanti kohe edasi M.P.

pangakontole, mille pangakaart oli J.Kraviku kasutuses ja kes kinnitas, et on teinud tehinguid P.

kontol, on leidnud tõendamist, et just J.Kravik oli isikuks, kes selle laenu K.U. nimel taotles, sõlmis

lepingu ja sai selle laensumma ka enda käsutusesse. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ei nähtu, et

kellelgi teisel oleks olnud samamaegselt juurepääs nii K.U. kui M.P. pangakontole ja ka K.U. ID-

kaardile.

Konto väljavõte kinnitab, et OÜ-st Omaraha ja ja I-Makse OÜ-lt laekunud summad kanti edasi E. N.

pangakontole. Kuna N. seostab neid summasid Kravikuga ja A.P. isegi ei tea, on leidnud tõendamist,

et just J.Kravik oli isikuks, kes kõnealused laenud K.U. nimel võttis ja sai need laenusummad N.

kaudu ka enda käsutusesse.

Kuigi AS-lt Koduliising laekus summa OÜ X kontole, kinnitavad uuritud tõendid, et K.U. nimel esitas

järelmaksuga aiamaja ostu taotluse ja allkirjastas lepingu K.U. nimel J.Kravik. M.P. ütlused

kinnitavad, et Kravikul oli mingi plaan moodulmajadega, mis toetab seisukohta, et Kravik ostis

aiamaja järelmaksuga kasutades selleks K.U. ID-kaarti ja pinkoode. Kuigi menetluses ei ole

tuvastatud, kuhu nimetatud aiamaja püstitati, ei oma see arvutikelmuse koosseisu täitmise seisukohalt

ka tähtsust. Kelmus s.h arvutikelmus võidakse viia täide nii iseenda kui ka kolmanda isiku kasuks.

1/139 olevast K.U. ID-kaardi koopiast nähtub, et ID-kaart on väljastatud K.U.le 05.11.2015. J.Kravik

vabanes vanglast mais 2015. Tunnistaja K. U. ütluste kohasel võis tutvuda Kravikuga 2014, täpselt ei

mäleta. Said Kiili vahel kokku, tuli juttuks, et U.l ei ole ID-kaarti. Kravik lubas aidata ID-kaardi ära

teha. Arvestades, et K.U. sel perioodil enda sõnade kohaselt kogu aeg tarvitas alkoholi, on usutav, et

ta ei mäleta aastaarvu täpselt ja tegelikult tutvus Kravikuga 2015, kuivõrd siis on käidud ka ID-kaarti

tegemas.

J.Kraviku ütlused kinnitavad, et käis 2015 novembris U.ga PPA-s dokumente vormistamas. Laenas

Tallinnas olles A.P.lt auto ja käisid Tammsaare teel. U. sai kabiinis ise hakkama. Käisid seal kaks

korda, teine kord ilmselt ID-kaardil järgi.

Kuigi K. U. on 18.01.2018 esitatud kuriteoteates märkinud, et sai Jakob Kravikuga kokku eelmise

aasta juulist, ei tähenda see seda, et K.U. ei võinud eksida aastaga. Avaldus on tehtud jaanuari alguses,

mil isikud tavaliselt ajavad veel aastaid segi. Arvestades, et K.U. tol perioodil tarvitas igapäevaselt

alkoholi võis ta aja määratlemisega avalduse kirjutamise hetkel eksida. Kraviku ja K.U.

kokkulangevad ütlused kinnitavad, et 2015 aastal käisid nad koos K.U.le ID-karti tegemas ja märtsis

2017 käisid nad koos OÜ-s Mogo. Samuti on K.U. nimel avatud pangakonto 07.02.2017 (U. ütluste

kohaselt käis kooa Kravikuga avamas ja kaart jäi Kraviku kätte) s.o samal päeval kui võeti laen, mille

summa kanti endasi Kraviku elukaaslase M.P. pangakontole.

K.U. ütluste kohaselt unustas ID-kaardi ja koodid Kraviku autosse ja need jäid sinna pikemaks ajaks.

Võis olla jutt, et las nad hetkeks jäävad Kraviku kätte, et kui firma loomine vms. ID-kaardiga koos olid

ka pinkoodid. Neid oli vaja tehingute tegemiseks. A.P. ei eita, et Kravik kasutas tema autosid. Kohus

ei loe usaldusväärseks Kraviku väidet, et kuna ta sõidutas U.t A.P.lt saadud autoga, ja kui K.U. ID-

kaart ja koodid jäid autosse, sattusid need A.P. kätte. Kraviku sellekohased väited lükkavad ümber

teised uuritud tõendid eelkõige nii K.U. ütlused, mille kohaselt oli Kravikuga juttu, et U. ID-kaart jääb

Kraviku kätte kui ka A.P. ütlused, mis kinnitavad, et U. ID-kaart toodi talle ainult korraks

äriregistrikannete tegemiseks. 06.02.2017 registreeriti K.U. nimel tema ID-kaarti kasutades AS-s

Bondora konto (lk 13). Kohtu arvates ei ole juhuslik, et järgmisel päeval s.o 07.02.2017 käis Kravik

koos K.U.ga U. nimel LHV pangas pangakontot avamas ja kohe seejärel võeti K.U. nimel laen, mis

kanti koheselt U. panga kontolt edasi P. pangakontole. Nimetatud asjaolud kinnitavad üheselt, et nii

K.U. ID-kaart kui LHV pangakaart olid J.Kraviku käes (see on pangakontoris esitatud kui Kravik käis

U.ga kontot avamas) ja K.U. LHV pangakonto avamise tingis Kraviku soov U. nimel laenu võtta.

Sündmuste sellist ajalist kulgu arvestades ei ole eluliselt usutav, et K.U. ID-kaart oli sel ajal püsivalt

A.P. käes. Kaitsja väide, et U. on ise süüdi, kuna ei ole järginud temale väljastatud ID-kaardi ja selle

juurde kuuluvate koodide suhtes nõutavat hoolsuskohustust, ei saa õigustada U. nimele viimase

teadmata laenude võtmist. U. ütlustest nähtub, et ta sai enda teada raha äriühingu juhatuses ja

omanikuks olemise eest, mitte enda nimel laenude võtmise lubamise eest. Vaidlust ei ole asjaolus, et

K.U. sai enda nimel võetud menetlusemeks olevatest laenudest teada alles siis kui tema nimele

hakkasid tulema võla meeldetuletuskirjad.

Jakob Kraviku käitumismustrit teiste isikute nimel laenu võtmiseks iseloomustab ka fakt, et M.P.

ütluste kohaselt võttis Kravik tunnistaja nimel laenu ilma tunistajat eelnevalt teavitamata. Olid koos

kodus ja siis Kravik tunnistaja teadmata võttis laenu, pärast ütles. Kravik kasutas tunnistaja ID-kaarti.

Laen oli 1590 eurot Bondoralt. Algul maksis Kravik laenu tagasi aga hiljem pidi tunnistaja selle tagasi

maksma. Kuigi Kraviku sõnade kohaselt võeti laen tunnistaja teadmisel, ei loe kohus Kraviku

sellekohaseid väiteid usaldusväärseks, kuivõrd tunnistaja LHV pangakontot kasutas J.Kravik ja seega

oli laen ka Kraviku huvides. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et ta ei tea ka näiteks K.U. kontolt enda

LHV kontole laekunud summa kohta midagi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et algselt tasus

laenutagasimakseid Kravik ja hiljem enam mitte, kui laen oleks olnud tunnistajale vajalik, puudunuks

Kravikul vajadus algul neid laenumakseid ise tagasi maksta.

Kohus ei loe usaldusväärseks tunnistaja A.P. ütlusi, mille kohaselt tuli ettepanek nimetada U. juhatuse

liikmeks läbi R., kes oli Kravikuga parem sõber. R. olid kaasas U. ID-kaart ja paroolid. Koos R. tegi

äriregistris vastavad dokumendid. Alates 2020 ei ole R. suhelnud.

Kraviku ütluste kohaselt R. oli alates 2014-2015 Hispaanias ja suri enne koroonat. R. kuulis viimati

2012-13.

Rahvastikuregistri andmetel suri H. R. 31.08.2017, tema elukoht oli alates 03.02.2015- 31.08.2107

Hispaania (2/38-42).

K.U. ütlustest nähtub, et tema R. ei tunne ja ID-kaart jäi Kraviku autosse. Kraviku ütlused kinnitavad,

et tema peale 2012 aasta ei ole R. suhelnud. Kuna R. elas juba vähemalt alates veebruar 2015

Hispaanias, ei saanud Kravik anda kuidagi R.ele K.U. ID- kaarti.

Äriregistri väljavõte ja dokumendid kinnitavad, et K. U.ga on seotud seitse äriühingut, mille hulgas on

ta X OÜ juhatuse liige alates 23.02.2017-13.04.2018, X juhatuse liige alates 27.10.2016 (2/25-26, 28-

37, 52-58, 63-64).

X OÜ osanikuks oli alates 23.02.2017-15.08.2019 OÜ S.

A. P. oli OÜ S juhatuse liige 06.05.2015- 13.01.2016 ja 23.12.2016-31.02.2022 ja ainuomanik

13.05.2015-29.12.2022.

A. P.ga on seotud veel mitmed äriühingud (2/65-80).

M.P. oli Super Sales Consulting OÜ juhatuse liige 17.11.2016-16.08.2017 ja A. P. 16.08.2017-

09.09.2021 M.P. oli ka omanik 16.11.2016-08.10.2024.

J.Kravik on X OÜ juhatuse liige alates 17.11.2016 ja osanik 16.11.2016 (2/81).

Tunnistaja K. U. ütluste kohaselt pakkus Kravik välja mingit firmat teha ja ütles, et U. ei pea firmas

midagi tegema. Kravik luba paarsada eurot kuus. Tuleb kaardi peale. Sel ajal oli alkoholisõltlane.

Asjaolusid mäletab uduselt. Käis koos Kravikuga ID- kaarti tegemas. Unustas ID-kaardi Kraviku

autosse ja need jäid sinna pikemaks ajaks. Võis olla jutt, et las nad hetkeks jäävad Kraviku kätte, et kui

firma loomine vms. ID-kaardiga koos olid ka pinkoodid. Neid oli vaja tehingute tegemiseks. Ei ole

neid pinkoode ise kunagi kasutanud ja ei oskagi

K.U. ei tea äriühingutest, mille juhatuse liige või osanik ta on, mitte midagi. Kuulis sellest

esmakordselt Töötukassas. Arvestades, et U. perioodil 2015-2018 tarvitas igapäevaselt alkoholi, ei

oska ID-kaarti interneti teel kasutada ja ID-kaart ei olnud ka tema käes, on eluliselt usutav, et K.U. ei

ole ise neid äriühingutega seotud tehinguid/vormistusi teinud. A.P. ütluste kohaselt asutas, müüs ja

likvideeris ettevõtteid. Võis müüa mõne ettevõte Kravikule või aidata ostja leida vms. A.P. kinnitab,

et tema käes oli mingi hetk K.U. ID kaart ja võis müüa U.le mingi ettevõtte. On võimalik, et ajal kui

K.U. ID-kaart oli mingi hetk A.P. käes, vormistas viimane K.U. X OÜ (2/30-37) või mõne muu

äriühingu juhatuse liikmeks. Välistatud ei ole, et A.P. oli sel hetkel koos J.Kravikuga. A.P. ütluste

kohaselt sai U. juhatuse liikmeks, kas Kraviku või tema sõbra palvel. U.t juhatuse vahetamise tegemise

ajal kohal ei olnud. Kuna selleks väidetavaks sõbraks ei saanud olla H.R., sai ainukeseks isikuks, kes

tõi A.P.le K.U. ID-kaardi, olla J.Kravik. Kõik K.U. ID-kaardiga seotud tehingud tehti kas enne või

pärast menetlusesemeks olevaid laenude võtmise kuupäevi, mis haakub A.P. ütlustega, mille kohaselt

K.U. ID-kaart ei olnud kogu aeg tema käes ja pärast vormistusi andis U. ID-kaardi tagasi Kravikule.

Seega ei tähenda asjaolu, et A.P. vormistas K.U.t äriühingute osanikuks või juhatuse liikmeks, et A.P.

võttis K.U. nimel ka menetlusesemeks olevad laenud.

J.Kraviku ütluste kohaselt ei teadnud ta, et P. on X OÜ juhatuse liige. Kohtu arvates ei ole juhuslik

kokku sattumus, et ajal kui M.P. elas koos J.Kravikuga ja Kravikul oli võimalus vabalt tema ID-kaarti

kasutada sai P. X OÜ juhatuse liikmeks 17.11.2016 ja asutas äriühingu 16.11.2016 s.o samal kuu

päeval, mil J.Kravik asutas X OÜ ja mille juhatuse alates 17.11.2016. Nimetatud fakt iseloomustab

taaskord J.Kravikut, kasutab teiste isikute teadmata nende dokumente.

Nii Kraviku enda kui tunnistaja U. ütlused langevad kokku selles, et ühel hetkel pöördus U. Kraviku

poole ja rääkis, et talle on posti teel saadetud erinevatelt finantsasutusetelt ja inkassofirmadelt teateid

nõuetega, mis seonduvad laenulepingutega. U. sõnade kohaselt lubas Kravik asjad korda ajada. Kravik

väitis, et ta olevat aru saanud, et need seonduvad A. P. tegevusega ja võttis need kirjad enda kätte. Kui

K.U. ja A.P. tundsid üksteist nagu väitis J.Kravik ja laenud võttis A.P., siis miks oleks pidanud Kravik

lubama U.le, et ajab ise asjad korda ja miks ta ei öelnud U.le, et rääkigu P.ga, kuna viimane võttis U.

nimel laenud. J.Kraviku väidet, et U. ja P. tundsid teineteist, kuna töötasid kolmekesi ettevõttes X OÜ,

ei kinnita ükski teine tõend. Töötamise registri andmetel töötas Jakob Kravik OÜ-s X 26.06.2015-

07.06.2019 (2/27). K.U. töötamist samas äriühingus MTA töötamise registri andmed ei kinnita. Lisaks

kinnitasid nii P. kui U. kohtuistungil, et nad üksteist ei tunne ja P. ei tundnud U.t ära ka fotolt.

Kraviku ja U. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et Kravik maksis U.le mõned korrad sularaha. U.

ütluste kohaselt oli see tasu selle eest, et lubas Kravikul endale vormistada äriühingu. Kraviku ütluste

kohaselt on U.le andnud raha mõned korrad heast tahtest ja mõned korrad A.P. palvel. Kraviku väidet,

et edastas raha U.le A.P. palvel ei kinnita ükski teine tõend. Kraviku ütluste kinnitamiseks ei küsinud

kaitsja selle kohta ka A.P.lt endalt. Kuna A.P. ja K.U. üksteist ei tundnud ja A.P. vormistas K.U.

äriühingu juhatuse liikmeks või osanikuks Kraviku palvel, on eluliselt usutav, et rahasummad andis

U.le just Kravik ise vastavalt oma varasemale U.le antud lubadusele.

Asjaolu, et K. U.le saadeti võlateated, ei kinnita, et U. süüdistuses nimetatud laenud võttis. U. ütlused

kinnitavad, et andis esimesed laekunud võlanõuded Kravikule. Kravik kinnitas, et U. rääkis talle neist

võlgadest ja ta lubas P.ga rääkida. Seega on eluliselt usutav, et K.U. ei pöördunud kohe politseisse,

kuivõrd ta lootis, et Kravik lahendab probleemi.

Maksekorraldused ja kannatanute nii dokumentaalsed kinnitused (2/1-20) kui ka kohtuistungil antud

ütlused kinnitavad, et Jakob Kraviku vastu esitatud menetlusesemeks olevate laenudega seotud

tsiviilhagid tasuti tema x T. K. poolt pärast seda kui kriminaalasja kohtueelne menetlemine oli

lõppenud 29.09.2024, 27.09.2024, 30.09.2024. Samuti tasus T. K. kohtutäituri kulud (1/58-62). Ei ole

eluliselt usutav, et J.Kravik oleks palunud oma isal tasuda tsiviilhagid olukorras, kus tema ise ei olnud

K.U. nimel kõnealuseid laene võtnud.

Kas ja kui palju on A.P. seotud käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevate tegudega, ei ole

käesolevas kirminaaalasjas kohtuliku uurimise esemeks, kuivõrd A. P.le ei ole käesolevas

kriminaalasjas süüdistust esitatud. Kohus peab jääma süüdistuses toodud asjaolude piiridesse, mistõttu

ei käsitle kohus A. P. ja J.Kraviku võimalikku tegevust isikute grupis.

K.U. nõusolekuta tema identifitseerimisvahendit - ID-kaarti ja selle juurde kuuluvaid PIN-koode

kasutades nelja erineva laenuandja veebikeskkonda sisse logides ning U. nimelt laenu saamiseks

taotlust esitades, pani Kravik toime ebaseadusliku sekkumise andmetöötlusprotsessi.

Arvestades kõike eeltoodut ja tõendeid kogumis hinnates, on leidnud tõendamist, et Jakob Kravik,

kasutades K. U. teadmata ja volituseta viimase isikuandmeid, esitas süüdistuses toodud neljal korral

arvuti kaudu interneti vahendusel K. U. nimelt laenutaotlused AS-le Bandora, Omaraha OÜ-le ja

BBFinance OÜ-le ja Koduliising AS-le ning sõlmis nendega laenulepingud. Laenutaotlusi ja -

lepinguid digitaalselt allkirjastades kasutas Jakob Kravik tema valduses olnud K. U.le väljastatud ID-

kaarti koos selle juurde kuuluvate PIN-koodidega. Laenuandjate tehtud varakäsutus, s.o laenulepingute

alusel laenusummade väljamaksmine (kolmel juhul K.U. pangakotole ja ühel juhul X OÜ kontole),

toimus Jakob Kraviku poolt arvutisüsteemi sisestatud andmete automaatse analüüsi tulemusena. Jakob

Kravik teadis juba laenulepingute sõlmimisel, et tegelikult laenulepingutest tulenevaid kohustusi

lepingus nimetatud laenusaaja täitma ei asu. Kui Kravik oleks soovinud võtta laene ausalt eesmärgiga

need tagastada, oleks ta esitanud taotlused ja sõlminud lepingud enda nimel. Kohtu veendumust, et

Kravik ei kavatsenud U. nimel laene tagasi maksta kinnitab ka asjaolu, et Kravik ei tagastanud ka

enam P. nimel võetud laenu kui kooselu P.ga lõppes. Kraviku enda väide, et põgenes 2018 aastal

Eestist, kuna oli inimestele võlgu ja elu oli ohus, kinnitab, et Kravik tegeles sel perioodil kahtlasel

viisil laenude võtmisega ja ei tagastanud neid. Kraviku tegevus kõigis neljas episoodis oli kantud

eesmärgist saavutada laenuandjate tehtav varakäsutus laenusummade väljamaksmise näol, edaspidi

jätta laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata, st jätta laenusummad ja neile lisanduvad intressid

laenuandjatele tagasi maksmata ning saada sellisel viisil laenuandjate arvelt ise või kolmandate isikute

kaudu ebaseaduslikku varalist kasu. Selliselt pani Kravik kõik neli arvutikelmuse episoodi toime

kavatsetult.

Jakob Kravikut on karistatud Harju Maakohtu 07.01.2014 otsusega muuhulgas ka KarS § 201 lg 1 ja §

209 lg 2 p 1 järgi ja see karistus oli käesoleva kriminaalasja esemeks olevate tegude toimepanemise

ajal kehtiv. Seega on Jakob Kravik isik, kes on varem toimepannud kelmuse ja omastamise ning tema

tegevus neljas episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 1 järgi.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

KarS § 213 lg 2 näeb karistuseks ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Tulenevalt kehtestatud

sanktsioonist on välistatud rahalise karistuse mõistmine.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-

1-113-12)

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Jakob Kravikut

süüdistatakse neljas arvutikelmuse episoodis, mis on teise astme kuriteod ning isik hüvitas tekitatud

kahju seitse aastat hiljem. Jakob Kravik hüvitas kannatanutele kahju alles peale seda, kui oli

käesolevas kriminaalasjas tagaotsitavana tabatud, vahi alla võetud ning talle oli selge, et järgneb tema

üle kohtupidamine.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Jakob Kravik on menetlusesemeks olevad

süüteod toime pannud katseajal. Karistusregistri väljatrükist ja varasematest kohtuotsustest (1/163-

173) nähtub, et Jakob Kravikut on varasemalt kaks korda kriminaalkorras karistatud. Viimati

07.01.2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 344 lg1, § 345 lg 1, § 201 lg 1, § 209 lg 2p1 järgi reaalse

vangistusega 4 aasta 11 kuud ja 29 päeva. J.Kravik vabanes karistus kandmiselt 22.05.2015 tingimisi

ennetähtaega katseajaga kuni 10.09.2017.

Kravik lahkus 2018 aastal Eestist. Menetleja lubas tal lahkuda Eestist 10 päevaks Portugali. Pärast

Eestist lahkumist suundus J. Kravik edasi Brasiiliasse ja Mehhikosse. Kuigi J. Kravik teatas e-kirjas

menetlejale korduvalt, et on kaotanud dokumendid ja ei saa seetõttu menetlustoimingutele ilmuda, on

talle siiski 26.04.2018 Rio De Janeiros väljastatud tagasipöördumise tunnistus, millega oleks tal olnud

võimalik Eestisse tulla. 2018 aasta septembris on J. Kravik saanud aukonsulaadist Eesti passi ja hiljem

on ta taotlenud ka ID-kaarti. Seega olid J. Kravikul olemas kõik võimalused Eestisse naasmiseks juba

2018, kuid ta ei teinud seda enne kui 2024 augustis. Seega ei ole kohtumenetluse toimumine 7-8

aaastat peale süütegude toimepanemist tingitud mitte riigi süüst vaid Kraviku enda käitumisest,

mistõttu ei ole süütegudest möödunud aeg aluseks karistuse kergendamiseks. Lisaks nähtub nii kaitsja

ja Kraviku ütlustest kui ka dokumentidest (2/43-51), et Kraviku suhtes on hetkel menetluses ka

kriminaalasi seoses rahapesu kahtlustusega. Seega ei saa väita, et menetlusesemeks olevad teod olid

juhuslikeks episoodideks Kraviku elus. Kohtul on alust arvata, et Kraviku pikaajaline Eestist eemal

viibimine oli seotud sooviga vabaneda võimalikust karistusest, kuivõrd isikule oli teada, et kuriteod,

milles teda kahtlustakse on toime pandud katseajal. Kravikul oli elukaaslane (P.), kindel elukoht ja

enda sõnade kohaselt ka töökoht arvutikelmuste toimepanemise ajal 2017 veebruaris. Ometi ei

hoidnud see isikut uusi kuritegusid toime panemast.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et lisaks neljale rahaliselt kannatanud äriühingule, tekitati

süüdistatava toimepandud kuritegude tulemusena probleemid ka K.U.le, kes oli tol perioodil oma

alkoholi probleemide tõttu kergesti ärakasutatav ja kelle ärakasutamist Kraviku poolt tuleb pidada

K.iliseks (kaitsja kohatu etteheide U.le, et viimane ise oli oma dokumentidega lohakas) ja äärmiselt

taunimisväärseks.

Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks mõista J.Kravikule karistuseks alammäärast veidi

pikem vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Arvestades Kraviku isikut ja asjaolu, et süüteod on toime pandud

katseajal, mistõttu tuleks üldjuhul moodustada liitkaristus § 76 lg 8 alusel, ei pea kohus võimalikuks

kohaldada J.Kraviku suhtes karistusest tingimisi vabastamist.

KrMS § 493 lg 1 kohaselt Eestile loovutatud või Eesti poolt loovutatud isiku suhtes ei või alustada

kriminaalmenetlust, kohaldada vabadust piiravaid abinõusid ega täita kohtuotsust muu enne

loovutamist toimepandud kuriteo eest, välja arvatud see kuritegu, millega seoses isik loovutati.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole täidetud ka KrMS § 493 lg 2 tingimused.

Prokuratuur esitas Hispaania Kuningriigile, kus Jakob Kravik seoses käesoleva kriminaalasjaga

2024.aasta 4. augustil kinni peeti ning sellele järgnevalt Eestile loovutati, taotluse Jakob Kraviku

loovutamise laiendamiseks, muuhulgas ka eesmärgiga võimaldada Harju Maakohtu 07.01.2014

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata (2/43-51). Hispaania Kuningriigi

vastusest nähtuvalt seda taotlust ei rahuldatud (2/128-151). Seega ei ole käesoleval juhul hetkel

võimalik J.Kravikule liitkaristuse mõistmine.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg alates 04.08.2024 karistusaja hulka.

Tsiviilhagid

Süüdistusaktiga koos saadeti kohtusse järgmised tsiviilhagid:

Omaraha OÜ 22.01.2020 esitanud tsiviilhagi põhisummas 200 eurot, millele lisandub intress 51,10

eurot ning nõudekulu 30 eurot, kogusummas 281,10 eurot;

Bondora AS on 11.05.2018 esitanud tsiviilhagi põhisummas 3244 eurot, millest 193,08 eurot

moodustab tagastamata lepingutasu;

BB Finance OÜ on 22.01.2020 esitanud tsiviilhagi põhisummas 300 eurot, millele lisandub intress

11,28 eurot ning kiirmakse tasu 15 eurot, kogusummas 326,28 eurot. Tsiviilhagi täpsustus 26.09.2024.

AS Koduliising kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esitanud.

Maksekorraldused ja kannatanute nii dokumentaalsed kinnitused (2/1-20) kui ka kohtuistungil antud

ütused kinnitavad, et Jakob Kraviku vastu esitatud tsiviilhagid tasuti tema x T. K.poolt pärast seda kui

kriminaalasja kohtueelne menetlemine oli lõppenud (29.09.2024, 27.09.2024, 30.09.2024) kuid enne

eelistungit, mistõttu kohus süüdistusaktiga koos kohtusse saadetud tsiviilhagisid menetlusse ei võtnud.

Jakob Kraviku kaitsja esitas kohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas esinevad alused süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamiseks.

Jakob Kraviku taotlus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega

Jakob Kraviku kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada vahistamisega tekitatud varaline kahju, mis

seondub tasutud õppekuludega summas 3600 Ameerika dollarit ehk 3259,39 eurot ning saamata

jäänud töötasuga summas 20 000 Ameerika dollarit ehk 18 107,74 eurot. Samuti esitas Jakob Kraviku

kaitsja taotluse hüvitada Jakob Kravikule vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju summas

17 182,25 eurot seisuga 10.04.2025.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja

poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt, kui isik mõistetakse

õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1

punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: vahistamisega või

kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 1 kohaselt hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6

alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud

vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. SKHS § 11 lg 4 näeb ette, et vabaduse

võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui

isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud

viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.

Kuna käesoleval juhul on Jakob Kraviku süü tõendatud ning kohus mõistab Jakob Kraviku temale ette

heidetud kuritegude toimepanemises süüdi, jätab kohus Jakob Kraviku taotluse süüteomenetluses

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel rahuldamata.

Jakob Kraviku taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervisekahjustusega

Lisaks eelnevale on Jakob Kraviku kaitsja esitanud kohtule ka taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tervisekahjustusega. Taotluse kohaselt toimus 12.12.2024 Jakob Kraviku

konvoeerimisel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt Tallinna Vanglast Harju Maakohtusse

liiklusõnnetus, mille tõttu sai Jakob Kravik tervisekahjustusi. Jakob Kravik esitas PPA-le taotluse

kahju hüvitamiseks talle tekitatud terviserikke eest, mille PPA jättis 11.02.2025 vastusega nr 1.2-3/6-5

läbi vaatamata, kuna see kuulub läbivaatamisele prokuratuuris või kohtus. Ka

kompromissettepanekuga, mille Jakob Kravik PPA-le esitas, ei olnud PPA nõus. Taotluse kohaselt on

liiklusõnnetusega tekitatud kahjustused halvendanud oluliselt Jakob Kraviku elukvaliteeti pikema

ajaperioodi jooksul ja võivad kaasa tuua väga pikaajalise elukvaliteedi languse. Peale liiklusõnnetust

on Jakob Kraviku vaimne tervis halvenenud. Tal esineb päevane/õhtune ärevus. Ärevus tekib eriti

tema vanglast transportimisel kohtuistungitele, kuna ta kardab uuesti sattuda liiklusõnnetusse.

Kohtuistungitel osalemine on raskendatud suurte peavalude tõttu. Lisaks on raskendatud peavalude

tõttu ka uinumine. Samuti palub Jakob Kravik arvestada mittevaralise kahju juures, et arstiabi saamine

on olnud väga keeruline. Ta on küsinud vanglas arsti vastuvõttu alates juhtunud sündmuse päevast

ning sai eriarstile aja alles 05.02.2025. Jakob Kravikul on peale liiklusõnnetust raske keskenduda enda

süüasja arutamisele kohtus. Tal esineb endiselt peavalu, nina on kinni, unekvaliteet on häiritud. Ta

magab suu lahti ja unehäired põhjustavad pidevat väsimust ning stressi. Seega taotleb Jakob Kravik

hüvitist mittevaralise kahju näol talle põhjustatud valu, kannatuste, hirmu ja vaimse tervise

halvenemise eest. Pidades silmas Jakob Kravikule põhjustatud füüsilist valu, hirmu ja läbielatut ning

tema hingelise valu suurust ja vaimse tervise langust, on mittevaralise kahju õiglane hüvitis Jakob

Kraviku hinnangul 10 000 eurot.

Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2025 vastusest avaldusele selgub, et 12.12.2024 etapeeriti Jakob

Kravik PPA konvoibussis Tallinna Vanglast Harju Maakohtusse istungile. Väljapääsu juures tagurdas

konvoibuss vastu takistust, mille tulemusena põrkus Jakob Kravik vastu bussiakna klaasi, mille

tulemusena sai ninaluu murru ja peapõrutuse. Tervisekahjustus on tõendatud 05.02.2025

haigusjuhtumi väljavõttega, mille kohaselt diagnoositi Jakob Kravikul nina ja ninakõrvalurgete muud

haigusseisundid; kõrvalekaldunud ninavahesein. Anamneesi kohaselt toimus detsembris autoavarii,

hiljem tuvastati ninaluumurd, nüüd on ninahingamine häiritud, ei saa magada, on tekkinud peavalud.

Visuaalsel vaatlusel ninakõverus. Kohtule on esitatud ka S. S. selgitus selle kohta, et 12.12.2024 viidi

teda konvoiga Harju Maakohtusse tema kriminaalasja arutamisele ning politsei tegi kokkupõrke vastu

lüüsi ees olevat tõket. Kõrval boksist, kus viibis Jakob Kravik, kuulis ta kõva pauku ning ta eeldas, et

Jakob Kravik sai viga, kuna ta ei vastanud talle. Pärast ütles Jakob Kravik talle, et ta lendas näoga

vastu klaasi ja kaotas korraks teadvuse. Kohus märgib, et 12.12.2024 toimunud kohtuistungil oli

J.Kravikul nina piirkonnas plaaster ja isik selgitas, et politseil juhtus vangla territooriumil avarii, ta

lendas peaga vastu akent. Pea valutab. Ainult plaaster pandi. Vastas kohtule, et tal ei pandud

turvarihma peale, sest oli käeraudades. Täidab käsklusi mida öeldakse. Konvoi omalt poolt selgitas, et

autos ei olda käeraudades. Turvavöö paneb ise kinni. Selleks antakse korraldus. Kohtu ettepanekule

kutsuda kiirabi, kui Kravik end halvasti tunneb, vastas Kravik, et tahab asja kiiresti arutada ja ei ole

vaja arsti. Edaspidi kohtuistungitel Kravik peavalu kordagi ei maininud.

Kohus on seisukohal, et kohus ei ole pädev lahendama käesolevas menetluses Jakob Kraviku taotlust

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 12.12.2024 tema konvoeerimisel toimunud liiklusõnnetuse

tagajärjel saadud tervisekahjustusega.

Esmalt märgib kohus, et ei nõustu PPA 13.01.2025 vastuses tooduga, et Jakob Kravikule tekkinud

tervisekahjustust tuleb käsitleda süüteomenetluses tekkinud kahjuna, mille hüvitamine toimub

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. PPA õigusbüroo juht leidis, et SKHS

kohaldub ka juhul, kui kahju tekitab menetleja ülesandel tegutsev asutus ning on viidanud Riigikohtu

10.03.2023 lahendile nr 3-22-500. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist analoogse

olukorraga, mis annaks aluse väita, et esitatud taotlus tuleb lahendada SKHS-is ette nähtud korras.

Ekspertiisi määramine ja läbi viimine on süüteomenetluse ja kahtlustuse tõendamise seisukohalt

oluline toiming. Isiku kohtuistungile toimetamine/tulemine ei ole konkreetse süüteo menetluse osaks.

Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldus-

menetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest

ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (nt haldusasjad nr 3-3-1-75-11, p 16; 3-3-1-68-13, p 11).

Korrakaitseseaduse § 1 lg 4 järgi määrab tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse

või süüteomenetluse vahel meetme objektiivne eesmärk (RKHK otsus nr 3-3-1-33-16, p 12).

Korrakaitseseaduse § 1 lg 4 kohaselt korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on

sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Tegevuse õigusliku aluse

valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel määrab meetme objektiivne eesmärk.

Politsei- ja Piirivalve seaduse (PPVS) 21 ptk. reguleerib riikliku järelevalvega seonduva ning sama

peatüki 3. jaotis sätestab muud järelevalve erimeetmed, milleks on kinnipeetud isiku saatmine. PPVS §

71 sätestab, et korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus on

politseiametnikul. Politsei- ja Piirivalveameti muul ametnikul on riikliku järelevalve meetme

kohaldamise õigus, kui eriseadus ei sätesta teisiti ja meetme kohaldamine on seotud tema

teenistusülesannete täitmisega. PPVS § 741 lg 1 kohaselt kinnipeetud isiku saatmine on kahtlustatavana

kinnipeetud isiku, vahistatu, sundtoodud isiku, väljasaadetava, arestialuse või süüdimõistetu saatmine

arestimajas ja väljaspool arestimaja relvastatud saatemeeskonna valve all. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Siseministri 14.12.2009 määruse nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 4 lg 1 kohaselt

saatmisülesande täitmise aluseks on saatmise ja saatemeeskonna kohta kirjalik korraldus, mille annab

politseiasutuse juht, politseiasutuse vastava struktuuriüksuse juht või arestimaja juht. Seega oli Jakob

Kraviku kui vahistatu saatmise puhul tegemist muu järelevalve erimeetmega, mis on riikliku

järelevalve osa ning tegemist on riikliku järelevalve menetlusega, mitte süüteomenetluse osaga.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole kohus pädev lahendama käesolevas

menetluses Jakob Kraviku taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses liiklusõnnetusega tekkinud

tervisekahjustusega, kuna tegemist ei ole süüteomenetluse toimingute õiguspärasuse hindamisega

SKHS § 7 ja § 11 lg 2 mõttes. Kuna Jakob Kraviku võimalik mittevaraline kahju tekkis riikliku

järelevalve menetluses, kuulub kohtu hinnangul kohaldamisele haldusmenetluse toimingute suhtes

kehtiv kahju hüvitamise regulatsioon (riigivastutuse seadus), mitte süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus. Tulenevalt eelnevast jätab kohus Jakob Kraviku taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses liiklusõnnetusega tekkinud tervisekahjustusega läbi vaatamata.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - CD-plaadi - jätta

kriminaalasja juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus mõistab süüdistatavalt Jakob Kravikult menetluskuluna välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 1329 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 1035 eurot

riigituludesse.

Süüdistatava poolt kokkuleppel kaitsjale tasutud summad jäävad süüdistatava enda kanda.

Käesolevas kriminaalasjas määrati ekspertiis kaitsja taotlusel ja kinnitas kahtlustust, et süüdistuse

episoodiga mitte seotud Mogo OÜ laenuga seoses tehtud osadele kõnedele ei ole vastanud K.U..

Ühtlasi kinnitas ekspertiisiakt, et Mogo OÜ episoodis tegutsesid A.P. ja J.Kravik koos, kuivõrd A.P.

telefonikõnes rääkis sama juttu, mida oli Kravik soovitanud U.l öelda. See episood kinnitas modus

operandit Kraviku käitumises. Eeltoodust tulenevalt tuleb ekspertiisitasu J.Kravikult välja mõista.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi

tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas

objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda

isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga

tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel

olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei

saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva

põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist.

Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest

kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori

välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7).

Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist

põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest

asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu.

Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu

määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks

pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud

tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h

sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik

mentluskulu ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud.

Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised

tasumisele kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311- 313 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Jakob Kravik KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta

ja 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 04.08.2024 karistusaja hulka.

Lugeda karistusaja alguseks 04.08.2024.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt

sellest kumb tähtaeg saabub varem.

Välja mõista Jakob Kravikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p

3 alusel ekspertiisitasu 1035 eurot riigituludesse.

Kohustada Jakob Kravikut tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulud 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 197 eurot.

Menetluskulud kogusummas 2364 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank

AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV

Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700014291. Selgitusena võib

märkida: „Jakob Kravik, kriminaalasi 1-24-5664, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Jätta Jakob Kraviku taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel rahuldamata.

Jätta Jakob Kraviku taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tekkinud

tervisekahjustusega läbi vaatamata.

Asitõendid - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates

alates

otsuse avalikult

teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele

järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul Harju Maakohtule

Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 12.mail 2025

Kohtunik

Liina Pohlak