2-24-144403/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-144403

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M. V. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

959,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Marie Tsine

Kostja M. V. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks M. V. ja O OÜ vahel 09.05.2024. a laenulepingust

nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 600 eurot, intress summas 57,29 eurot,

sissenõudmiskulud summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.09.2024 kuni

25.02.2025 eest summas 84,46 eurot ning viivis põhinõudelt (600 eurot) alates 26.02.2025 kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivise määras, s.o 32,17% aastas.

3. Jätta menetluskulud M. V. kanda.

4. Välja mõista M. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 245 eurot ning

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus M. V.-le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.

V.-lt (võlgnik, kostja) 749,81 euro saamiseks. Kohus tegi 09.12.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määrusega anti

nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas kohtule Tartu Maakohtule hagi 25.02.2025, milles palus kostjalt välja mõista

laenulepingust tulenev võlgnevus summas 766,75 eurot, millest põhivõlgnevus 600 eurot, intress

57,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 84,46 eurot ja sissenõudmiskulu 25,00 eurot. Lisaks palus

hageja kostjalt välja mõista viivised põhinõudelt (600 EUR) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivise määras, so 32,17% aastas. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Tartu Maakohtu 17.03.2025 kohtumäärusega saadeti tsiviilasi nr 2-24-144403 kohtualluvuse järgi

Harju Maakohtule.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 19.03.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 01.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja O OÜ vahel

09.05.2024. a laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis

tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 403⁴ sätestatud

nõudeid. O OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta,

maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust (dtl 151-152). Kostja avaldas laenutaotluses

järgmised andmed: sissetulek 3000 eurot, majapidamiskulud 500 eurot ja finantskohustused 170 eurot.

O OÜ kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja

OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks.

Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks analüüsiti

kostja arvelduskonto väljavõtet (dtl 153-207) ja saadi sissetulekuks 4 585,00 eurot. Kostja

kohustustena arvestati: igakuised kohustused kontoväljavõttel 1 014,00 eurot; igakuine

majapidamiskulude suurus taotluse kohaselt 500 eurot. Krediidiandja arvestas laenusaaja kohustustena

1 514 eurot. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on

võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 59,14 eurot),

sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Hagi kohaselt ei mindud lepingu

sõlmimisega vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis

määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja poolt esitatud

andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist

põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja

krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis

laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid

kohustusi.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks

xxxx.

Rahvastikuregistrisse on kantud kostja elukoht (al 02.01.2019) xxxx ning alates 07.04.2021 on lisa-

aadressina märgitud xxxx ja 15.08.2022 teise lisa-aadressina xxxx. Võlgniku ema on kinnitanud, et ta

võlgniku kontakte ei tea. Ema kinnitusel võlgnik xxxx ei ela. Ka võlgniku õde kinnitas 08.01.2025, et

võlgnik elab xxxx, kuid täpsemad andmed tal puuduvad. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt

on nende teada 15.07.2024 seisuga võlgniku elukohaks xxxx. Tsiviilasjas nr xxxx kinnitas korteri xxxx

omanik 26.09.2024, et võlgnik ei ela antud aadressil, peaks elama xxxx. Töötamise registri andmete

kohaselt on viimane kanne kostja töötamise kohta Eestis lõppenud 29.06.2018. Kohtul ei ole

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole

vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja

selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on

põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 959,77 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõiv

summas 245 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik