1-08-13732/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. novembril 2011. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-08-13732

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Tõlk

Lehte Jürjan

Kriminaalasi

Süüdimõistetu

R.J-i

vangistusest

tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

R.J (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu

Vangla)

Kaitsja

Advokaat

Niina

Agarjova

(Niina

Agarjova

Advokaadibüroo; registrikood: 11286554; asukoht: Aleksandri 1-2, Tartu)

RESOLUTSIOON

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-st 23, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu R.J temale Harju Maakohtu 27. veebruari 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista R.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kuuskümmend kolm (63) eurot 91 senti. Määrata, et R.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Maksta advokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks kaitsjatasu kuuskümmend kolm (63) eurot 91 senti, milline summa välja mõista riigieelarvelistest vahenditest. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 27. veebruari 2009. a otsusega tunnistati R.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ja § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ja KarS § 64 lg 1 kohaldades mõisteti liitkaristuseks 6 aasta pikkune vangistus. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 1 alusel 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks loeti 3 aastat 11 kuud ja 20 päeva vangistust alates 06. veebruarist 2009. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27. augustil 2009. a. R.J-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 26. jaanuaril 2013. a. R.J-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

-

Narva Linnakohtu 30. juuli 1996. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1-aastase vabadusekaotusega;

-

Narva Linnakohtu 31. märtsi 1999. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1 alusel 6-aastase vabadusekaotusega;

-

Narva Linnakohtu 08. detsembri 1999. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 3 alusel 1-aastase vabadusekaotusega, mis liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust;

-

Harju Maakohtu 18. märtsi 2003. a otsusega KarS § 331 alusel 3-kuulise vangistusega, mis liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti

2 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust;

-

Harju Maakohtu 01. juuni 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 2- kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 kuu ja 10 päeva pikkuseks vangistuseks;

-

Harju maakohtu 14. detsembri 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 5-kuulise vangistusega;

-

Harju Maakohtu 13. novembri 2007. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel 4-kuulise vangistusega, millega moodustati KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 5 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 6-kuulise vangistusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.J uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et ennem vangistust süüdimõistetul kindel elukoht puudus, ta ööbis peamiselt mahajäätud majades ja autodes, kuid on üürinud sõbraga ka korterit. Elatist on süüdimõistetu teeninud peamiselt õigusvastasel teel, toimetulekut on raskendanud narkootikumide tarvitamine. Ta ise mõistab oma probleeme ja nende põhjuseid, kuid ei ole suuteline nende lahendamiseks midagi ette võtma ning tunnistas, et ei suuda vabaduses normikohaselt elada. Toetav lähisuhtevõrgustik praktiliselt puudub.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

R.J soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning asuda elama XXXXjuurde, kus ta saab osaleda ka 10-kuulises alkoholija narkosõltuvusest taastumise programmis. Süüdimõistetu sõnul mõistab ta oma varasemaid rikkumisi ja kahetseb sellist eluviisi. Ta on leidnud omale usu ja soovib nüüd oma elustiili muuta, saab aru, et peab selle nimel pingutama ning on selleks motiveeritud. MTÜ-s kavatseb ta ka töötada ja teha ühiskondlikult kasulikku tööd, samuti soovib sotsiaalabiprogramme läbida ning hakata oma võlgu tasuma. Vabaduses soovib süüdimõistetu suhelda peamiselt nende isikutega, kes on juba rehabilitatsiooni läbinud ning on nüüd heal järjel ja saavad teda abistada, samuti soovib ta omale kaaslase leida. Süüdimõistetu leiab, et enamus tema vangistuse aegsetest rikkumistest ei ole väga tõsised olnud ning talle tuleks anda võimalus end vabaduses tõestada. Käesolevaks ajaks on ta ka tähtajalise elamisloa 2 aastaks saanud. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Tal on olemas kindel eluja töökoht ning poeg, kellega ta suhtleb. Tema käitumises on näha positiivseid muudatusi, ta on läbinud riigikeele õppe esimese taseme ning õpib edasi, ta on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogrammi, hakanud usklikuks, soovib alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest loobuda ning edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha R.J-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades nii tema vabastamise järgseid elutingimusi kui ka käitumist vangistuse ajal.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on R.J ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.J-i on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral reaalse vangistusega. Vaatamata vanglakaristuste kandmisele on süüdimõistetu vabanedes oma õigusvastast käitumist jätkanud. Seega nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule positiivset mõju avaldanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda ega alluda tema üle kehtestatud korrale, millele viitab asjaolu, et tal on vangistusest 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega, kuigi süüdimõistetu on kohtuistungil avaldanud, et tal on olemas motivatsioon muutmiseks, siis annab tema käitumine alust kahelda, kas see ka tegelikult olemas on ning kas ta on valmis selle nimel vastavalt oma käitumist korrigeerima.

Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on iseloomustanud peamiselt varavastaste süütegude toimepanek. Kuritegusid on ta toime pannud ka grupis ja vägivalda kasutades. Vägivaldsele käitumisele kalduva isiku vabastamise otsustamisel tuleb kohtul eriti põhjalikult kaaluda seda, kas uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on piisavalt maandatud. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et vabanemisel oleks tal võimalik saada XXXX juures tööd, siis ei ole kohtule selle kohta ühtegi kirjalikku tõendit esitatud, mistõttu ei saa kohus puhtalt väidete põhjal töökoha olemasolu ka nentida.

Juhul, kui süüdimõistetu MTÜ-s töökohta ei saa, siis võib selle leidmist raskendada tema pikaajaline kriminaalne taust ning varasemate töökogemuste puudumine. Arvestades ka seda, et süüdimõistetul on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi, siis tuleb tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Kuna materjalidest on näha, et süüdimõistetu on väga pikka aega tarvitanud narkootikume ning teda on korduvalt nendega seoses karistatud, siis võib järeldada, et nende tarvitamisega jätkamisel vajaks süüdimõistetu ka mõnevõrra suuremaid sissetulekuid, et narkootikume hankida.

Seega tuleb narkootikumide tarvitamist käsitleda uue kuriteo toimepanemise riskifaktorina. Kuigi süüdimõistetu on sõnades avaldanud motivatsiooni elustiili muutmiseks ja narkootikumide tarvitamisest loobumiseks, on enda sõnul läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalabiprogrammi ning soovib asuda vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse, siis on kohtul põhjendatud kahtlusi, kas ta ka tegelikult sõltuvusainetest käesoleval ajal vangistusest vabanedes loobuda suudaks. Kuna süüdimõistetu on juba pikka aega narkootikume tarvitanud, siis vajab neist loobumine ilmselt väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust.

Arvestades seda, et süüdimõistetu on oma vangistuse aegse ja varasema käitumisega näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata selle tagajärgedega, siis ei ole kohtul piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudaks ennast piisavalt distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama ja sellest tulenevalt ka varavastaseid kuritegusid sooritama hakata. Kuigi positiivne on, et süüdimõistetul on võimalik vabanemise korral asuda elama XXXX juurde ja tegeleda seal oma sõltuvusprobleemidega, siis tuleb arvestada sellega, et nimetatud elukoht ei pruugi talle olla garanteeritud kogu katseajaks, kuna kohtule esitatud materjalide põhjal on garanteeritud vaid 10-kuulises programmis osalemine ning seega ei ole selge, kas pärast programmi lõppemist tuleks süüdimõistetul sealt lahkuda.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.J-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. R.J tuleb vangistuses näidata, et ta suudab edaspidi seaduskuulekas olla, pidada kinni vangla sisekorrast ning on igati motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest loobuma ja oma eluviisi muutma. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel jätkata individuaalses täitmiskavas kuriteoriskide maandamiseks ettenähtud tegevustega.

Advokaat Niina Agarjova on taotlenud kohtult maksta asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja kohtulikus menetluses osalemise aja eest Niina Agarjova Advokaadibüroole välja advokaaditasu 63.91 eurot. Tulenevalt 01. märtsil 2005. a jõustunud riigi õigusabi seadusest ja Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15. detsembril 2009. a kinnitatud korrast „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ on kohus seisukohal, et kaitsja taotlus kuulub täielikult rahuldamisele.

Advokaat Niina Agarjovale välja mõistetav kaitsjatasu 63.91 eurot tuleb KrMS § 180 alusel hüvitada R.J. Arvestades asjaolu, et R.J kannab käesoleval ajal vangistust ning tema sissetuleku teenimise võimalused on piiratud, on kohus seisukohal, et väljamõistetud menetluskulude ühekorraga tasumine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Peet Teidearu

Kohtunik