3-25-424/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSotsiaalkindlustusamet (SKA) tunnistas 18. septembril 2024 otsusega nr P7-2024- 650783 kehtetuks X 14. veebruaril 2024 väljastatud jagatava vanemahüvitise määramise otsuse
Legislator headnote
AI generated3-25-424/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: septembril 2024 otsusega nr P7-2024- 650783 kehtetuks X 14. veebruaril 2024 väljastatud jagatava vanemahüvitise määramise otsuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Pihel Sarv
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mail 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-25-424
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18. septembri 2024. a
otsuste, 27. novembri 2024. a ettekirjutuse ning 16.
detsembri 2024. a ja 22. jaanuari 2025. a vaideotsuste
tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X
Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Menetlustoiming
Kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine ja menetluse
lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta läbi vaatamata X kaebus osas, millega ta taotles 18. septembri 2024. a otsuste
nr P7-2024-650783 ja P7-2024-650784 ning 16. detsembri 2024. a vaideotsuse nr
5.2-3/34103-2 tühistamist.
2. Lõpetada kaebuse menetlus osas, millega X taotles 27. novembri 2024. a
ettekirjutuse nr P13-V2024-320595 ja 22. jaanuari 2025. a vaideotsuse nr 5.2-
3/38307-2 tühistamist.
3. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 155 lg 5 ja §
204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tunnistas 18. septembril 2024 otsusega nr P7-2024-
650783 kehtetuks X 14. veebruaril 2024 väljastatud jagatava vanemahüvitise määramise otsuse
(nr P7-2024-117860).
Samal päeval tegi SKA otsuse nr P7-2024-650784, mille alusel tunnistas kehtetuks X 24.
jaanuaril 2024 väljastatud samal ajal kasutatava jagatava vanemahüvitise määramise otsuse (nr
P7-2024-101264).
2. X esitas SKA 18. septembri 2024. a otsuse nr P7-2024-650783 peale vaide, mille SKA 16.
detsembri 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/34103-2 rahuldamata jättis.
3. 27. novembri 2024. a ettekirjutuse nr P13-V2024-320595 alusel määras SKA, et X tuleb
maksta tagasi vanemahüvitist 4426 eurot ja 43 senti. Samuti määras SKA, et summa tuleb
kanda SKA arvelduskontole ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest.
4. X esitas SKA 27. novembri 2024. a ettekirjutuse peale vaide, mille SKA jättis 22. jaanuari
2025. a vaideotsusega nr 5.2-3/38307-2 rahuldamata.
5. X esitas 19. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA 18.
septembri 2024. a otsuste, 27. novembri 2024. a ettekirjutuse ning 16. detsembri 2024. a ja 22.
jaanuari 2025. a vaideotsuste tühistamist.
6. Kohus jättis 26. veebruari 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal selgitada iga vaidlustatava
haldusakti kohta, millal ta haldusaktist teada sai (võimaluse korral esitada tõend). Samuti tuli
kaebajal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused nende
haldusaktide kohta, mille osas oli kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
7. Kaebaja esitas 5. märtsil 2025 seisukoha, milles selgitas otsuste kättesaamise aega.
Kaebaja sai otsused kätte paari päeva jooksul nende saatmisest. Kaebus on esitatud hilinenult,
sest kaebaja vaidlustas 18. septembri 2024. a otsused SKA-s. Kaebaja vaietele tulid vastused eri
aegadel. Enne, kui kaebaja oli enamuse otsustest saanud, sai ta ettekirjutuse maksta tagasi
vanemahüvitis 30 päeva jooksul. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse SKA-s, märkides, et ta ei ole
saanud oma õigusi kaitsta, kuna SKA ei olnud kaebajale veel vaideotsuseid saatnud ja kaebajal
polnud võimalust neid kohtus vaidlustada. Praeguse kaebuse esitas kaebaja siis, kui
ettekirjutuse peale esitatud vaidele tuli SKA-lt vastus. Kaebaja rõhutas, et ta ei olnud saanud
27. novembri 2024. a ettekirjutuse peale esitatud vaidele vastust.
8. Kohus võttis 25. märtsi 2025. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohtu esialgsel hinnangul
oli kaebus esitatud tähtaegselt üksnes 27. novembri 2024. a ettekirjutuse ja 22. jaanuari 2025. a
vaideotsuse peale. 18. septembri 2024. a otsuste ja 16. detsembri 2024. a vaideotsuse
tühistamise nõue ei olnud kaebus kohtu hinnangul tähtaegne. 16. detsembri 2024. a vaideotsus
on tehtud 18. septembri 2024. a otsuse nr P7-2024-650783 vaidlustamise tulemusel. Kui
kaebaja sai vaideotsuse kätte paari päeva jooksul selle kaebajale saatmisest, oli kaebajal
vaideotsus käes hiljemalt 19. detsembril 2024. Kaebaja esitas kaebuse sellisel juhul kaks kuud
hiljem, s.o 19. veebruaril 2025. Samuti on hilinenult esitatud kaebus 18. septembri 2024. a
otsuse nr P7-2024-650784 peale. Lisaks selgitas kohus, et kaebaja 5. märtsi 2025. a avaldus oli
allkirjastamata, kuid kohtule esitatavad avaldused tuleb allkirjastada (HKMS § 50 lg 1, § 54 p
7).
Eelnevat arvestades andis kohus 18. septembri 2024. a otsuste ja 16. detsembri vaideotsuse osas
kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles on põhjendatud otsuste
kaebetähtaja ületamist. Kohus määras taotluse ja põhjenduste esitamise tähtpäevaks 4. aprilli
2025.
9. 23. aprillil 2025 esitas SKA vastuse kaebusele.
9.1. SKA taotleb 18. septembri 2024. a otsuste ja 16. detsembri 2024. a vaideotsuse peale
esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist. SKA lahendas 18. septembri 2024 otsuse nr P7-2024-
650783 peale esitatud vaide 16. detsembri 2024. a vaideotsusega. Amet saatis vaideotsuse
kaebaja e-posti aadressile samal päeval. 18. septembri 2024. a otsuse nr PT-2024-650784 peale
vaiet registreeritud pole. Kaebaja on nimetatud otsuste vaidlustamisega hilinenud ja
ennistamiseks mõjuvat põhjust ei nähtu.
SKA uuendas 12. veebruari 2025. a otsuse alusel asjas haldusmenetluse. SKA vaatab jagatava
vanemahüvitise maksmise lõpetamise menetluse asjaolud ja kaebaja pere olukorra tervikuna
üle. Kaebaja kindlustajariik ja periood ning perehüvitiste maksmiseks esmane ja teisene riik
2(3)
selguvad pärast Norra Kuningriigiga teabe vahetust. Seejärel antakse vajaduse korral ka uued
haldusaktid või tehakse uus ettekirjutus. Vaidlustatud 18. septembri 2024. a otsused otseselt
enam kaebajat ei mõjuta, sest vanemahüvitis on välja makstud.
9.2. 27. novembri 2024. a ettekirjutuse peale esitatud kaebuse osas palub SKA menetluse
lõpetada. Ettekirjutuse aluseks olnud asjaolude muutumise tõttu tunnistas SKA 27. novembri
2024. a ettekirjutuse kehtetuks. Amet tegi selle kohta 21. aprillil 2025 otsuse nr P13-V2025-
138017 (vastuse lisa 1). Otsuse kohaselt maksis Eesti Töötukassa kaebaja eest ajavahemikul 10.
september 2022 kuni 14. jaanuar 2024 sotsiaalmaksu. Töötamise korral kahes riigis on esmalt
vaja perehüvitise õigustatuse hindamiseks määrata kindlustajariik. Seejärel selgitab SKA välja
perehüvitiste maksja riigi. Pärast seda selgub, kas kaebajale on makstud hüvitisi alusetult.
KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus jätab kaebuse läbi vaatamata osas, millega kaebaja taotles 18. septembri 2024. a
otsuste ning 16. detsembri 2024. a vaideotsuse tühistamist. Pärast kaebuse menetlusse võtmist
on ilmnenud HKMS § 121 lg 1 p-s 2 sätestatud asjaolud (HKMS § 151 lg 1 p 1). Kaebus ei
vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud, ja puudused takistavad asja läbivaatamist (HKMS § 121 lg 1 p 2). Kui kaebus
esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus
ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5).
Kaebaja pole 18. septembri 2024. a otsuste ja 16. detsembri 2024. a vaideotsuse osas
kaebetähtaja ennistamise taotlust ega põhjendusi kaebetähtaja mööda laskmise kohta esitanud.
Lisaks olid tema 5. märtsi 2025. a selgitused allkirjastamata ja kaebaja pole esitanud selgitusi
allkirjastatult (HKMS § 38 lg 8, § 50 lg 1, § 54 p 7). Kaebaja pole kohtu määratud tähtpäevaks
seega puudusi kõrvaldanud, puudused on olulised ja need takistavad nimetatud otsuste osas asja
läbi vaatamist.
11. Kohus lõpetab kaebuse menetluse osas, millega kaebaja taotles 27. novembri 2024. a
ettekirjutuse ja 22. jaanuari 2025. a vaideotsuse tühistamist. Arvestades seda, et SKA tunnistas
vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks, puudub selle osas vaidlusel eesmärk (HKMS § 152 lg 1 p
4). 22. jaanuari 2025. a vaideotsusel, millega SKA lahendas ettekirjutuse peale esitatud vaide,
eraldivõetuna kaebaja õigusi ei mõjuta. Ettekirjutust ja vaideotsust saab käsitleda koos.
12. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).
Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist nõudnud.
Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning kaebuses vaidlustatud
haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine oli tingitud kaebuse
esitamisest, jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 6). Kaebaja on olnud
riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud ning ta ei ole
esitanud kohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1).
Kaebaja ja vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
13. SKA 18. septembri 2024. a otsuste ja 16. detsembri 2024. a vaideotsuse tühistamise nõude
osas ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Sel
juhul loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2, § 155 lg 6).
14. SKA 27. novembri 2024. a ettekirjutuse ja 22. jaanuari 2025. a vaideotsuse tühistamise
nõude osas pole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtu poole
(HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
Pihel Sarv
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)