2-20-19319/144 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19319

Kohtuasi

Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi OsterEst OÜ, W ja

C vastu võlgnevuste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a osaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

OsterEst OÜ ja C ühine apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

18 550,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Tallinna Hoiu-Laenuühistu

(registrikood 11961369), lepinguline esindaja Indrek

Vilms

Kostja (apellant) OsterEst OÜ (registrikood 12886109)

Kostja (apellant) C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Heldur Otti

Menetluse liik

Kohtuistungil 26. jaanuaril 2023 ja 14. novembril 2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a osaotsus osas, millega maakohus

mõistis OsterEst OÜ-lt ja Clt solidaarselt Tallinna Hoiu-Laenuühistu kasuks välja

krediidilepingust nr 161031722 tuleneva:

1.1. põhivõla (laenu põhiosa) 11 866 eurot ületavas osas, s.o 2140,78 euro osas, ja

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3423,35 eurot (osaliselt

resolutsiooni p 7);

1.2. ajavahemiku 30. detsember 2020 kuni 17. jaanuar 2022 eest sissenõutavaks

muutunud viivise 762,02 eurot ületavas osas, s.o 416,84 euro osas (osaliselt

resolutsiooni p 8);

1.3. võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni 11 866 eurot ületavalt

põhivõlalt (osaliselt resolutsiooni p 9) ning

2-20-19319

1.4. jättis OsterEst OÜ ja C menetluskulud tervikuna nende endi kanda.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OsterEst OÜ-lt ja Clt solidaarselt

Tallinna Hoiu-Laenuühistu kasuks välja mõistmata krediidilepingust nr

161031722 tulenev põhivõlg (laenu põhiosa) 2140,78 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 3423,35 eurot, ajavahemiku 30. detsember 2020

kuni 17. jaanuar 2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis 416,84 eurot ning VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlga 11 866 eurot ületavalt

osalt alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni; jätta OsterEst OÜ ja C

maakohtus kantud menetluskulud 43,99% ulatuses nende endi kanda ja 56,01%

ulatuses Tallinna Hoiu-Laenuühistu kanda.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a osaotsus OsterEst OÜ ja C vastu

esitatud nõuete osas vaidlustatud osas muus osas muutmata.

4. Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a osaotsus on jõustunud osas, millega

maakohus:

4.1. rahuldas Tallinna Hoiu-Laenuühistu krediidilepingust nr 150805309

tulenevad nõuded W vastu (resolutsiooni p-d 3–5);

4.2. jättis rahuldamata Tallinna Hoiu-Laenuühistu krediidilepingust nr 150805309

tulenevad nõuded W vastu põhivõlgnevuse 765,58 euro, intressi 932,49 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 64 811,57 euro väljamõistmiseks

(resolutsiooni p 6);

4.3. rahuldas Tallinna Hoiu-Laenuühistu krediidilepingust nr 161031722

tulenevad nõuded W vastu (osaliselt resolutsiooni p-d 7–9);

4.4. jättis rahuldamata Tallinna Hoiu-Laenuühistu krediidilepingust nr 161031722

tuleneva nõude solidaarselt OsterEst OÜ, C ja W vastu sissenõutavaks

muutunud viivise 10 583,43 euro väljamõistmiseks (resolutsiooni p 10);

4.5. jättis seoses krediidilepingutest nr 150805309 ja nr 161031722 tulenevate

nõuetega W menetluskulud tema enda kanda ja Tallinna Hoiu-Laenuühistu

menetluskulud 92,68% ulatuses W kanda (osaliselt resolutsiooni p 11).

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta OsterEst OÜ ja C apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 69,08%

ulatuses solidaarselt OsterEst OÜ ja C kanda ning 30,92% ulatuses Tallinna Hoiu-

Laenuühistu kanda.

7. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus

:

7.1. Rahuldada Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi OsterEst OÜ, W ja C vastu

osaliselt.

7.2. Mõista Wlit Tallinna Hoiu-Laenuühistu kasuks välja krediidilepingust nr

150805309 ja selle lisaks olevast kokkuleppest/võlatunnistusest tulenev

võlgnevus 141 260,86 eurot (sh põhivõlgnevus 93 636,10 eurot, intressid 18

034,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 29 590,11 eurot).

7.3. Mõista Wlt Tallinna Hoiu-Laenuühistu kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 93 636,10 eurot) alates 30.

detsembrist 2020 kuni otsuse tegemiseni, s.o kuni 18. jaanuarini 2022 k.a

7880,77 eurot.

7.4. Mõista Wlt Tallinna Hoiu-Laenuühistu kasuks välja viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 93 636,10 eurot) alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7.5. Jätta rahuldamata Tallinna Hoiu-Laenuühistu nõuded W vastu

krediidilepingust nr 150805309 tuleneva põhivõlgnevuse 765,58 euro, intressi

2 (22)

2-20-19319

932,49 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 64 811,57 euro

väljamõistmiseks.

7.6. Mõista OsterEst OÜ-lt, Wlt ja Clt solidaarselt Tallinna Hoiu-Laenuühistu

kasuks välja krediidilepingust nr 161031722 tulenev põhivõlg (laenu põhiosa)

11 866 eurot, ajavahemiku 31. märts 2021 kuni 17. jaanuar 2022 eest

sissenõutavaks muutunud viivis 762,02 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhivõlalt 11 866 eurot alates 19. jaanuarist 2022

kuni põhivõla tasumiseni.

7.7. Mõista Wlt Tallinna Hoiu-Laenuühistu kasuks lisaks resolutsiooni p-s 7.6

märgitule välja krediidilepingust nr 161031722 tulenev põhivõlg (laenu

põhiosa) 2140,78 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

3423,35 eurot, ajavahemiku 30. detsember 2020 kuni 17. jaanuar 2022 eest

sissenõutavaks muutunud viivis 416,84 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhivõlalt 2140,78 eurot alates 19. jaanuarist 2022

kuni põhivõla tasumiseni.

7.8. Jätta rahuldamata Tallinna Hoiu-Laenuühistu krediidilepingust nr

161031722 tulenevad nõuded mõista:

7.8.1. OsterEst OÜ-lt, Clt ja Wlt solidaarselt välja sissenõutavaks muutunud

viivis 10 583,43 eurot;

7.8.2. OsterEst OÜ-lt ja Clt solidaarselt välja põhivõlg (laenu põhiosa)

2140,78 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

3423,35 eurot, ajavahemiku 30. detsember 2020 kuni 17. jaanuar 2022

eest sissenõutavaks muutunud viivis 416,84 eurot ning VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlga 11 866 eurot ületavalt

osalt alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni.

7.9. Jätta krediidilepingutest nr 150805309 ja nr 161031722 tulenevate nõuetega

seoses maakohtus kantud W menetluskulud tema enda kanda; Tallinna Hoiu-

Laenuühistu menetluskulud 92,68% ulatuses W kanda ja 7,32% ulatuses

solidaarselt OsterEst OÜ ja C kanda ning OsterEst OÜ ja C menetluskulud

43,99% ulatuses nende endi kanda ja 56,01% ulatuses Tallinna Hoiu-

Laenuühistu kanda.

7.10.Jätta OsterEst OÜ ja C apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 69,08%

ulatuses solidaarselt OsterEst OÜ ja C kanda ning 30,92% ulatuses Tallinna

Hoiu-Laenuühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3 (22)

2-20-19319

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Tallinna Hoiu-Laenuühistu (hageja) hagi OsterEst OÜ

(kostja I), W (kostja II; surnud 9. mail 2022) ja C (kostja III) vastu võlgnevuste

väljamõistmiseks. Hageja palus välja mõista:



kostjalt II laenulepingu nr 150805309 (laenuleping I) alusel põhivõlgnevuse 94 401,68

eurot, tasumata intressid 18 967,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 94 401,68

eurot ja lisanduva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude 94

401,68 euro tasumata osalt alates 31. detsembrist 2020 kuni selle kohase tasumiseni;



kostjalt III ja kostjalt I solidaarselt laenulepingust nr 150805306 (laenuleping II)

tuleneva põhivõlgnevuse 38 942,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 38 942,27

eurot ja lisanduva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude 38

942,27 euro tasumata osalt alates 31. detsembrist 2020 kuni selle kohase tasumiseni;



kostjatelt I–III solidaarselt laenulepingust nr 161031722 (laenuleping III) tuleneva

põhivõlgnevuse 14 006,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14 006,78 eurot ja

lisanduva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude 14 006,78

euro tasumata osalt alates 31. detsembrist 2020 kuni selle kohase tasumiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28. juulil 2017 laenulepingu III, mille

alusel kostja I sai laenu 18 000 eurot. Samal päeval võttis kostja I endale kohustuse tasuda

osamakse 900 eurot. See kohustus loeti poolte kokkuleppel tasutuks laenusumma arvelt ning

hageja kandis notari deposiitkontole 17 100 eurot. 28. juulil 2017 tõestatud notariaalse

lepingu p-st 3.4 nähtub, et notari deposiitkontolt kanti 15 000 eurot hageja arvelduskontole

ning 2100 eurot kostja I arvelduskontole. Kuivõrd laenu arvelt täideti kostja I kohustusi, on

kogu laenusumma antud kostja I kasutusse.

1.2. Laenulepingust III tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks muudeti Pärnus Hirve tn 16

asuvale kinnistule ja Pärnus Side tn 2a-27 asuvale korteriomandile seatud hüpoteeke selliselt,

et alates notariaalse lepingu tõestamisest tagavad hüpoteegid laenulepingutest I–III tulenevate

kohustuste täitmist. Lisaks sõlmiti kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud kostjatega

II ja III. Laenulepingu III p 2.1 kohaselt kohustus kostja I laenu tagastama koos intressidega

maksegraafikus ettenähtud tähtaegadel ja suuruses hiljemalt 28. juulil 2027. Kokku lepiti

intressimääras 10,8% aastas.

1.3. Laenulepingu III katteks tehti 18 makset, s.o 27. augustil 2017 100 eurot, 28. augustil

2017 146 eurot, 27. septembril 2017 145 eurot, 28. septembril 2017 101 eurot, 1. novembril

2017 100 eurot, 3. novembril 2017 150 eurot, 30. novembril 2017 100 eurot, 1. detsembril

2017 145 eurot, 18. jaanuaril 2018 200 eurot, 19. jaanuaril 2018 50 eurot, 3. veebruaril 2018

200 eurot, 13. veebruaril 2018 30 eurot, 14. veebruaril 2018 20 eurot, 1. märtsil 2018 200

eurot, 2. märtsil 2018 50 eurot, 1. märtsil 2018 150 eurot, 2. aprillil 2018 100 eurot, 2. mail

2018 200 eurot, 3. mail 2018 49 eurot, 8. juunil 2018 200 eurot, 3. juulil 2018 100 eurot, 3.

augustil 2018 250 eurot, 3. septembril 2018 250 eurot, 4. oktoobril 2018 250 eurot, 2.

novembril 2018 250 eurot, 3. detsembril 2018 250 eurot, 2. jaanuaril 2019 249 eurot, 14.

veebruaril 2019 250 eurot, 1. märtsil 2019 249 eurot, 1. aprillil 2019 250 eurot, 2. mail 2019

250 eurot, 3. juunil 2019 250 eurot, 8. juulil 2019 200 eurot, 12. juulil 2019 50 eurot, 4.

septembril 2019 250 eurot ja 2. oktoobril 2019 250 eurot.

4 (22)

2-20-19319

1.4. Hageja edastas 17. septembril 2018 laenulepingu III ülesütlemise avalduse kõigile

kostjatele e-postiaadressidele III ja SSS. Kuivõrd kostjad võlgnevust ei likvideerinud, ütles

hageja laenulepingu III üles 25. septembrist 2018.

1.5. Hageja esitas 27. septembril 2018 täiendatud täitmisavalduse laenulepingutest I–III

tulenevate võlgnevuste sissenõudmiseks seatud hüpoteekide arvelt.

1.6. Laenulepingu III katteks on laekunud kokku 6134 eurot, millest hageja luges 3993,22

eurot tasutuks põhinõude, 1739,38 eurot intressi, 86,40 eurot viivise ning 315 eurot üheksa

võlateatise edastamisega seotud sissenõudmiskulu katteks.

Kostjate vastuväited hagiavaldusele

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjate väitel ei vasta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 nõuetele. Hageja

ei ole tõendanud laenu väljamaksmist kostjatele. Hagis esile toodud võlaarvestus on ebaselge.

Kostjatel ei ole hageja ees sissenõutavaid laenukohustusi. Hageja pole tõendanud vastupidist.

Hagi rahuldamise korral taotlesid kostjad intressi määra vähendamist nullini.

Maakohtu osaotsus ja selle põhjendused

3. Maakohus tegi 18. jaanuaril 2022 osaotsuse, millega jättis rahuldamata kostjate taotluse

aegumise kohaldamiseks, rahuldas hagi osaliselt ja mõistis:



kostjalt II hageja kasuks välja laenulepingust I ja selle lisaks olevast

kokkuleppest/võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse 141 260,86 eurot, s.o

põhivõlgnevus 93 636,10 eurot, intress 18 034,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 29 590,11 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3);



kostjalt II hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 7880,77 eurot võla

põhiosalt (s.o 93 636,10 eurot) alates 30. detsembrist 2020 kuni 18. jaanuarini 2022

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 4);



kostjalt II hageja kasuks välja viivise võla põhiosalt (s.o 93 636,10 eurot) alates 19.

jaanuarist 2022 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5);



kostjatelt solidaarselt välja laenulepingust III tuleneva võlgnevuse 17 430,13 eurot, s.o

põhivõlgnevus 14 006,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3423,35 eurot

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 7);



kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 1178,86

eurot võla põhiosalt (s.o 14 006,78 eurot) alates 30. detsembrist 2020 kuni 17.

jaanuarini 2022 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8) ning



kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise arvestatuna võla põhiosalt (s.o 14

006,78 eurot) alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (maakohtu otsuse resolutsiooni p 9).

Kohus jättis hagi rahuldamata kostja II vastu laenulepingu I alusel põhivõlgnevuse 765,58

euro, intressi 932,49 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 64 811,57 nõuetes ning kostjate

vastu solidaarselt laenulepingu III alusel sissenõutavaks muutunud viivise 10 583,43 euro

nõudes. Kostjate menetluskulud jäid kostjate endi kanda ning hageja menetluskulud 92,68%

ulatuses kostja II kanda ja 7,32% ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja III kanda.

5 (22)

2-20-19319

3.1. Kohus leidis, et laenulepingutest I ja III tulenevate nõuete osas on hagi lahendamiseks

TsMS § 450 lg 1 järgi valmis. Kohus otsustas laenulepingust II tulenevate nõuete osas asja

arutamise uuendada eelmenetluse staadiumis, sest kohus oli seoses laenulepinguga II jätnud

tähelepanuta hagis esitatud asjaolude ja lisatud tõendite vastuolu ning ei olnud seda pooltega

arutanud. Kohus uuendas asja arutamise eraldi määrusega.

3.2. Maakohtu tuvastas seoses laenulepinguga III järgmised asja lahendamiseks tähtsad

asjaolud, milles puudub vaidlus:

-

5. augustil 2015 sõlmisid kostjad II ja III, Y, PLACET GROUP OÜ ja hageja

hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate

nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud (notariaalakt nr 4369). Nimetatud

kokkuleppega seati Pärnus Hirve tn 16 asuvale kinnistule hüpoteek laenulepingust I ja

selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete tagamiseks ja Side tn 2a-27 asuvale

korteriomandile hüpoteek laenulepingust II ja selle võimalikest lisadest tulenevate

nõuete tagamiseks;

-

28. juulil 2017 sõlmisid kostja I ja hageja krediidilepingu nr 161031722 (laenuleping

III);

-

28. juulil 2017 sõlmisid kostja II ja hageja käenduslepingu nr 161031722

(käendusleping III) laenulepingust III ja selle lisadest tulenevate kohustuste

tagamiseks;

-

28. juulil 2017 sõlmisid kostja III ja hageja käenduslepingu nr 161031722

(käendusleping IV) laenulepingust III ja selle lisadest tulenevate kohustuste

tagamiseks;

-

28. juulil 2017 sõlmisid kostjad II ja III, Y ja hageja hüpoteegiga tagatavate nõuete

muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud (notariaalakt nr 2689). Nimetatud

kokkuleppega muudeti Pärnus Hirve tn 16 kinnistule ja Side tn 2a-27 korteriomandile

5. augustil 2015 seatud hüpoteeke selliselt, et hüpoteegid tagavad kõiki hageja ning

võlgniku ja kostja I sõlmitud laenulepingutest I–III ning nende võimalikest lisadest

tulenevaid nõudeid;

-

kostjad on teinud hagejale makseid.

3.3. Maakohus leidis, et hageja on laenulepingute järgsed kohustused kohaselt täitnud.

Laenulepingu III osas ei ole hageja notarikontole tehtud ülekande kohta tõendit esitanud.

Samas nähtub lepingujärgse summa 17 100 euro hoiustamine notarikontolt notariaalakti nr

2689 p-st 3.4.

Hageja ei saa ega pea tõendama võlgniku ja kostjate sisesuhtes tehtud kokkuleppeid. Siiski on

hageja tõendanud, et laenulepingute alusel notarile tehtud ülekanded on kostjate II ja III poolt

vastu võetud. See asjaolu nähtub laenulepingu III puhul notariaalakti nr 2689 p-st 3.4.

Kostjate vastuväited, et sissemaksete ja osamaksete avalduste allkirjastamisega ei nõustunud

võlgnik ja kostja I liikmemaksu ja osamaksu tasumise kohustuse täitmisega, mistõttu ei ole

laenulepingud selles ulatuses täidetud ja on näilikud, ei ole veenvad. Kostjate vastuväiteid ei

toeta hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 6, mille lõike 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu

peamine ja püsiv tegevus oma liikmetega tehingute tegemine, sh on punktis 2 sätestatud ka

laenutehingud. Seega sai hageja võlgnikule ja kostjale I laenu anda tingimusel, et mõlemad

astuvad hageja liikmeks. Asjaolu, et liikmeks astumise sissemakse pidi tasuma hageja, ei ole

kostjad tõendanud. Hageja väidet, et hageja põhikirja kohaselt tuli laenusaajal tasuda

6 (22)

2-20-19319

osamaks, millise suurus on 20% laenusummast, ei ole kostjad vaidlustanud. Osamaksu suurus

ja liikmele antud laenu summa suuruse seos on sätestatud HLÜS § 28 lg-s 9 ning nähtub

krediidilepingu üldtingimustest.

Kohus tuvastas ülaltoodud põhjendustel, et hageja on andnud kostjale I laenulepingu III alusel

laenu summas 18 000 eurot.

3.4. Maakohtu hinnangul ütles hageja laenulepingu III kehtivalt üles.

3.4.1. Hageja on tõendanud 17. septembri 2018. a ülesütlemise avalduse edastamist kostjatele,

esitades tõendina 17. septembril 2018 e-posti aadressidele III ja SSS edastatud laenulepingu

III ülesütlemise hoiatuse. Kostja II on ka praeguses menetluses avaldanud oma elektroonilise

aadressina III ning kinnitanud sellelt aadressilt dokumentide saamist. Kostja I on e-posti

aadressi SSS märkinud enda e-posti aadressiks krediidilepingutes. Krediidilepingute

üldtingimuste p-s 11.1 lepiti kokku, et rekvisiitide muutumisest kohustuvad krediidisaaja ja

tagatise omanik krediidiandjat viivitamatult informeerima. Kuna praeguses vaidluses ei olnud

tegemist tarbijakrediidiga, siis kannavad kostjad teadete kättesaamata jätmise riski olukorras,

kus lepingupool on esitanud tõendid selle kohta, et on teated neile edastanud nende endi poolt

avaldatud e-posti aadressile. Kostjad ei ole esitanud ka ühtegi põhjendust, miks nad ei ole

nende endi poolt avaldatud e-posti aadressilt hageja poolt edastatud lepingute ülesütlemise

hoiatusi kätte saanud.

3.4.2. 17. septembri 2018. a laenulepingu III ülesütlemise avaldusest nähtub, et kostja I oli

laenulepingujärgsete maksetega võlgnevuses 488,56 eurot. Kostjad I ja III ei ole selle väitele

vastuväidet esitanud. Hageja on laenulepingu III üles öelnud alates 25. septembrist 2018

laenulepingu üldtingimuste p-de 7.2.6 ja 7.2.8 alusel. Laenulepingu üldtingimuste p 7.2.6

sätestab, et krediidiandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest

tasumist juhul, kui krediidisaaja või käendaja või tagatise omanik rikub ükskõik millist teist

krediidisaaja, käendaja või tagatise omaniku ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingut ja

krediidiandjal tekib õigus nõuda rikutud lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist, ning

p 7.2.8 sätestab õiguse leping erakorraliselt üles öelda, kui mittetarbijast krediidisaaja on

viivitanud intressi tasumisega enam kui 30 päeva. Kohus tuvastas, et laenuleping I oli

kehtivalt üles öeldud, seega rikkus kostja II kui laenulepingu I ja laenulepingu III käendaja

laenulepingust I tulenevaid kohustusi. Laenulepingu III lisaks olevast maksegraafikust

järeldub, et laenulepingu ülesütlemise avaldusest nähtuv intressi võlgnevus 305,79 eurot on

summas 153,31 eurot tasumata alates 28. juulist 2018, s.o 51 kalendripäeva, ja 152,48 eurot

on tasumata alates 28. augustist 2018, s.o 20 kalendripäeva. Kohtu hinnangul esines hagejal

laenulepingu III erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus VÕS § 196 lg 1 mõttes.

Laenulepingu III puhul oli täidetud VÕS § 196 lg-s 2 sätestatud täiendava tähtaja andmise

kohustus. Olukorras, kus lepingupooled on varasemalt rikkunud mitmeid lepinguid ja olnud

järjepidevalt kohustuste täitmisega viivituses, oli hageja antud täiendav tähtaeg, s.o 7

kalendripäeva, igati mõistlik. Hageja ei öelnud lepingut üles laenulepingu p 7.2.1 alusel,

mistõttu ei pidanud hageja andma kostjatele ka kahenädalast tähtaega. Kohus tuvastas seega,

et laenulepingu III ülesütlemine 25. septembril 2018 oli kehtiv.

3.5. Kohus jättis kostjate aegumise vastuväite rahuldamata. Hageja nõuded ei ole aegunud.

Hageja laenulepingutest tulenevad nõuded jagunevad aegumise mõttes kaheks, s.o enne

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõuded ja ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud

nõuded.

7 (22)

2-20-19319

3.5.1. Laenulepingujärgsed maksed on perioodilised maksed ning nende maksete nõudmise

aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg-t 1. Laenulepingu

III katteks tehti viimane makse 2. oktoobril 2019. Kostjad ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

Seega algas laenulepingu III järgsete maksete nõudmise aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2020 kell

00.00 ja oleks lõppenud 31.detsemberil 2022 kell 24.00.

3.5.2. Laenulepingute ülesütlemise tagajärjel sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb

lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1. Hageja ei ole pärast lepingute ülesütlemist kogu

võla tasumiseks täiendavat tähtaega andnud, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et hageja nõuded

muutusid sissenõutavaks laenulepingu III ülesütlemise järgselt 26. septembril 2018, mistõttu

nõuete aegumistähtaeg lõppeks 25. septembril 2021 kell 24.00.

3.6. Kohus ei nõustunud kostjatega, et hageja arvestused võlgnevuse kujunemise kohta on

ebaselged. Hagis on kuupäevaliselt toodud välja laenulepingujärgsed laekumised ja esitatud

nõude arvestus.

3.7. Hageja esitatud asjaoludest nähtub, et laenulepingu III alusel on hagejale laekunud

makseid 6134 eurot, millest 3993,22 eurot arvestas hageja laenu tagasimakseks, 1739,38 eurot

intresside katteks, 86,40 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks ning 315 eurot

võlateatiste edastamisega seotud sissenõudmiskulude katteks. Kostjad ei ole vastu vaielnud

hageja poolt määratud kohustuste täitmisele. Kohus rahuldas hageja põhinõude 14 000,78

eurot (18000,00 - 3993,22) täies ulatuses.

3.8. Hageja nõuab laenulepingu III alusel sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõude

suuruses, s.o 14 000,78 eurot, määras 1% päevas. Vastavalt kostjate taotlusele vähendas

maakohus viivitusintressi, leides, et õiglane viivitusintressi määr on kokkulepitud

intressimäär, s.o 10,8% aastas. Kohus arvestas kuni hagi esitamiseni viivist 10,8% aastas ning

pärast hagi esitamist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja arvestas

sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 26. september 2018 kuni 30. detsember 2020

eest, s.o alates laenulepingu III ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Laenulepingu

ülesütlemisel oli põhivõlgnevus tõenäoliselt suurem kui 14 006,78 eurot (viimane makse 250

eurot on tehtud 2. oktoobril 2019), mistõttu viivise arvestamine märgitud summalt alates

laenulepingu ülesütlemisest ei kahjusta kostjate huve. Kohus võttis viivise arvestamisel

aluseks hageja märgitud perioodi. Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 14 006,78 euro

tasumisega viivitamise eest on 3423,35 eurot, mistõttu selles osas kohus rahuldas hageja

nõude; 10 583,43 euro (14006,78 - 3423,35) osas jättis kohus sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata. Tulenevalt hageja edasiulatuva viivise nõudest ja TsMS §-st 367

mõistis kohus viivise alates 31. detsembrist 2020 kuni otsuse tegemiseni välja kindla

summana, s.o 1178,86 eurot, ning alates 19. jaanuarist 2022 protsendina VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras.

3.9. Hageja võib nõuda kostjalt I kui laenuvõtjalt, kostjalt II kui käendajalt ja kostjalt III kui

käendajalt solidaarselt laenulepingu III täitmist. Kostja I vastutus lepingu täitmise eest tuleneb

VÕS § 76 lg-test 1 ja 2, § 85 lg-st 1 ja § 396 lg-st 1.

3.10. Hageja oli valmis kaaluma kompromissi põhisumma ulatuses maksetena 1500 eurot

kuus 10 aasta jooksul, intressiga 8% aastas. Hageja oli nõus ka sellise kompromissiga, et

kostjad tasuvad kohe 10 000 eurot ja annavad hagejale õiguse võõrandada tagatiseks olev

korteriomand. Kostjad ei võtnud ühtegi hageja ettepanekut vastu. Kohus rahuldas hageja

nõude suuremas ulatuses kui kompromissina pakutud, mistõttu jättis kohus TsMS § 163 lg 2

alusel menetluskulud täielikult kostjate kanda selliselt, et kostja II kanda jääb 92,68% ning

8 (22)

2-20-19319

kostjate I ja II kanda solidaarselt 7,32% hageja menetluskuludest lähtuvalt hagi rahuldamise

proportsioonist kostjate omavahelises suhtes. Kuna praegune otsus on asja osaliselt lahendav

lõpplahend, otsustas kohus määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tsiviilasja

menetlust lõpetava lahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada selle

resolutsiooni p-de 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 ning menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt

paluvad kostjad tühistada maakohtu otsuse selle resolutsiooni p-de 3, 4, 5, 7, 8, 9 ja 11 osas

ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

4.1. Laenulepinguga III seonduvalt heidavad kostjad maakohtule ette menetlusõiguse normide

rikkumist, s.o TsMS § 450 lg 1 ja § 442 lg 8. Apellatsioonimenetluses arvestamisele

kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

4.2. Praeguses asjas ei olnud osaotsuse tegemine põhjendatud, kuna selleks puuduvad

menetlusõiguslikud eeldused. Asja läbivaatamise kiirendamisena ei ole käsitatavad ühes asjas

tehtud menetlusotsustused, millest ühega (kaevatav osaotsus) lahendatakse osa hageja

nõuetest ja teisega (Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a määrus) uuendatakse asja menetlus

laenulepingu II alusel esitatud haginõuetes, kui samas on maakohus asunud osaotsuses

hindama kõnesoleva krediidilepingu seoseid kostja antud hüpoteegiga, mis viitab sellele, et

asjaolud ei olnud kohtulahendi tegemiseks selged.

4.3. Lisaks jättis kohus kostjate osad vastuväiteid põhjendamatult tähelepanuta ja hindas

tõendeid valikuliselt, mistõttu ei saanud asjaolud olla osaotsuse tegemiseks selged. Need

puudused tõid kaasa ebaõige otsuse tegemise.

4.4. Kostjad on korduvalt rõhutanud, et hageja ei ole hagis ega hiljem menetluse käigus

toonud esile selget võla arvestust.

4.5. Kohus jaotas ka menetluskulud ebaõigesti.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

6. Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti teatas 26. jaanuaril 2023 toimunud

kohtuistungil ringkonnakohtule, et kostja II suri 9. mail 2022, ja palus praeguse asja menetlus

peatada kuni kostja II õigusjärglaste selgumiseni.

7. Ringkonnakohus rahuldas 27. jaanuari 2023. a määrusega kostja II lepingulise esindaja

taotluse menetluse peatamiseks ja peatas tsiviilasja nr 2-20-19319 menetluse kuni selle

jätkamiseni kostja II üldõigusjärglase või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isiku poolt.

8. Hageja esitas 16. oktoobril 2023 (puudused kõrvaldatud 18. oktoobril 2023)

ringkonnakohtule TsMS § 353 lg 3 järgi taotluse jätkata menetlust ja kutsuda kostja II

üldõigusjärglast Pärnu linna üles osalema asja arutamises. Kui üldõigusjärglane ei osale asja

arutamises ega ilmu kohtuistungile, palus hageja lugeda hagi üldõigusjärglase poolt omaks

võetuks vastavalt TsMS § 353 lg-le 4.

9 (22)

2-20-19319

9. Ringkonnakohus kutsus 27. oktoobri 2023. a kirjaga Pärnu linna üles astuma kostja II

üldõigusjärglasena tsiviilasja nr 2-20-19319 menetlusse ja jätkama menetlust. Kohus määras

Pärnu linnale tähtaja 14 päeva kirja kättesaamisest anda ringkonnakohtule teada, kas Pärnu

linn astub kostja II üldõigusjärglasena menetlusse ja jätkab menetlust, samuti kes teda siinses

asjas esindab, või kui Pärnu linn leiab, et tal ei ole kohustust kostja II asemel menetlusse

astuda, oma sellekohast seisukohta põhjendada. Pärnu linn ringkonnakohtu määratud tähtajaks

ei vastanud.

10. Ringkonnakohus uuendas 5. detsembri 2023. a määrusega tsiviilasja menetluse, luges

kostja II üldõigusjärgluse Pärnu linna poolt omaks võetuks, asendas kostja II menetluses

üldõigusjärglase Pärnu linnaga (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) ja määras Pärnu linnale tähtaja

20 päeva alates määruse kättesaamisest anda ringkonnakohtule teada, kas ta jääb

apellatsioonkaebuse juurde ja soovib selle menetlemist esitatud kujul.

11. Pärnu linn andis 4. jaanuaril 2024 teada, et ta on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse

kostja II pärandvara pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-24-137). Pärnu linn leidis, et

apellatsioonkaebuse juurde jäämise või sellest loobumise üle saab otsustada

pankrotimenetluses määratud pankrotihaldur. Pärnu linn leidis, et asjakohane oleks siinne

tsiviilasi peatada kuni kostja II pärandvara pankrotihalduri määramiseni või muul viisil

tsiviilasja nr 2-24-137 lõppemiseni.

12. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutati Pärnu Maakohtu 19. jaanuari 2024. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-24-137 välja kostja II pärandvara pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava.

13. Ringkonnakohus esitas 2. juulil 2024 kohtunõude pankrotihaldur K. Aavale, andmaks

teada, kas ta astub pärija asemel kostja II pankrotihaldurina siinse tsiviilasja menetlusse.

Ühtlasi palus kohus pankrotihalduril teada anda, kas ta jääb apellatsioonkaebuse juurde ja

soovib selle menetlemist esitatud kujul.

14. Pankrotihaldur K. Aava vastas ringkonnakohtu kirjale 18. juulil 2024, andes teada, et ta ei

soovi astuda pärija asemel kostja II pärandvara pankrotihaldurina siinse tsiviilasja menetlusse

ning ta loobub kostja II nimel esitatud apellatsioonkaebusest.

15. Ringkonnakohus 7. augusti 2024. a määrusega asendas Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse

kaudu) menetluses kostja II pärandvara pankrotihalduri K. Aavaga, võttis vastu

pankrotihalduri loobumise kostja II nimel esitatud apellatsioonkaebusest ja lõpetas siinse

tsiviilasja menetluse kostja II nimel esitatud apellatsioonkaebuse osas. Ringkonnakohus

märkis, et tsiviilasja menetlus jätkub kostjate I ja III nimel esitatud apellatsioonkaebuse osas.

Kostja II apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja II

pärandvara pankrotihalduri kanda.

16. Asjas toimus 14. novembril 2024 kohtuistung, mil ringkonnakohus määras hagejale

tähtaja:

-

esitada nõude suuruse kujunemise arvestus, kust tuleb välja, milliste kohustuste

katteks konkreetseid kostjate tehtud makseid arvestati ja mis osades; mis suuruses ja

ajaperioodil on hageja arvestanud intressi; mis suuruses ja ajaperioodil on hageja

arvestanud viivist; kust tuleb õigus nõuda võla sissenõudmise kulusid;

-

tõendada ülesütlemisavalduse kostjateni jõudmise hetke.

10 (22)

2-20-19319

Ühtlasi määras kohus kostjatele tähtaja hageja esitatule vastuväidete esitamiseks. Pooled olid

nõus, et asja arutamine jätkub kirjalikus menetluses.

17. Hageja esitas 16. detsembril 2024 seisukoha, milles avaldas järgmist.

17.1. Hagejal ei ole võimalik tehniliselt tõendada tema poolt 17. septembril 2018 e-

postiaadressidele III ja SSS saadetud laenulepingu III ülesütlemise avalduse kättesaamist

adressaatide poolt. Siiski oli hageja seisukohal, et kahele e-postiaadressile saadetud e-kirja

mitte kättesaamine kummagi adressaadi poolt on äärmiselt ebatõenäoline ja ebausutav,

arvestades, et üldiselt jõuavad e-kirjad kohale ja e-kirju kasutatakse laialdaselt ka ametlikus

suhtluses. Kui e-kiri tehnilistel põhjustel adressaadini ei jõua, tuleb saaja e-posti serverilt

saatjale automaatteade. Siinsel juhul ei saanud hageja e-kirja mitte kättesaamise teavitust ei

gmail.com ega ka mail.ru serverilt. See tähendab, et laenulepingu III ülesütlemise avaldused

jõudsid eelnimetatud serveritesse ja seega ka saajate e-kirjakastidesse.

17.2. Isegi kui leida, et kostjaid ei olnud laenulepingu III ülesütlemisest alates 25. septembrist

2018 eelnevalt teavitatud, esitas hageja juba 27. septembril 2018 kohtutäiturile täiendatud

täitmisavalduse laenulepingust III tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks hüpoteekide arvelt.

Seega vähemalt kostja III kui hüpoteegi seadja (pantija), kelle varale seatud hüpoteek täideti,

oli hiljemalt 3. oktoobrist 2018, mil kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldas kostjale III kuuluva

korteriomandi enampakkumise teate ja millele pidi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142

kohaselt eelnema kinnisasja arestimine, teadlik, et hüpoteegiga tagatud nõuded on

sissenõutavaks muutunud, s.o laenuleping III on üles öeldud.

17.3. Hageja esitas laenulepingust III tulenevate nõuete alternatiivse arvestuse juhuks, kui

ringkonnakohus maakohtu otsuse p-des 34–38 toodud arvestustega ei nõustu.

17.3.1. Laenulepingu III kohaselt anti laenu 18 000 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejale on

laenulepingu III alusel tehtud 18 makset kokku 6134 eurot. Kui arvestada kõik laekunud

maksed laenu põhiosa katteks, oleks tasumata põhiosa 11 866 eurot. Sellelt summalt on

võimalik arvestada edasiulatuvat viivist olenevalt sellest, millal kohus leiab, et laenuleping III

tuleb lugeda üles öelduks.

17.3.2. Viiviseid põhiosa võlgnevuselt saab arvestada järgmise valemi järgi: põhiosavõlg ×

võlapäevade arv × viivisemäär päevas. Hageja nõustub maakohtuga (otsuse p 35), et viivise

määr on lepingujärgne intressimäär 10,8% aastas (s.o 0,0296% päevas).

17.3.3. Juhul, kui lugeda laenuleping III lõppenuks 25. septembril 2018, oleks 16. detsembri

2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7983,54 eurot. Kui lugeda laenulepingu III

ülesütlemiseks 4. märts 2021, mil kostjate esindaja sai teada hagi menetlusse võtmisest, oleks

16. detsembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4857,56 eurot.

17.3.4. Hageja palub kohtul juhul, kui kohus ei nõustu maakohtu käsitlusega laenulepingu III

alusel tekkinud nõuete arvestuse kohta, mõista kostjatelt välja laenu põhiosana 11 866 eurot

ning TsMS § 367 alusel viivis põhinõudelt määras 10,8% aastas alates laenulepingu III

lõppemisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ning alates otsuse tegemisest kuni

põhinõude täitmiseni 10,8% aastas arvestusega, et välja mõistetud viivised kokku ei ületaks

põhinõuet 11 866 eurot.

18. Kostjad esitasid 14. veebruaril 2025 vastuse hageja 16. detsembri 2024. a

menetlusdokumendile.

11 (22)

2-20-19319

18.1. Kostjad ei nõustu hageja käsitlusega, et eluliselt usutav on see, et kostja I sai

laenulepingu ülesütlemise avalduse kätte, kuna hageja e-postkasti serverisse ei saabunud

pärast vaidlusaluse ülesütlemisavalduse saatmist automaatteadet selle kohta, et

ülesütlemisavaldust ei oleks saanud tehnilistel põhjustel kohale toimetada. Kostjad viitasid

TsÜS § 69 lg-le 3 ja Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-150-12 (p 13). Laenulepingu

III p-s 11.3 leppisid pooled kokku, et taotlused, ettepanekud ja avaldused (sh

ülesütlemisavaldus) edastatakse posti teel. Seetõttu on hageja tuginemine e-posti teel saadetud

ülesütlemisavaldusele asjakohatu.

18.2. Kostjate hinnangul on laenuleping III sõlmitud VÕS § 42 tähenduses tüüptingimustel.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tühine ja laenusaajat ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, mis kaldub teise poole kahjuks tahteavalduse kättesaamise riski

panemise osas TsÜS § 69 lg-s 3 sätestatust kõrvale (RKTKo 3-2-1-151-11, p-d 12–14).

Eeltoodust lähtuvalt on Riigikohus lugenud tühiseks tüüptingimuse, mille kohaselt

krediidiasutus loeb oma informeerimiskohustuse täidetuks, kui ta saadab kliendile ehk

laenusaajale või tema esindajale posti, elektronposti või muu sidevahendi teel teate.

Riigikohus põhjendas seda asjaoluga, et nimetatud tüüptingimus paneb igasuguse

krediidiasutuse saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu.

Seevastu TsÜS § 69 lg-s 3 ja §-s 70 on riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse

sisust (vt nt RKTKo 2-15-17677, p 14). Eelnevat arvestades on kostjad seisukohal, et

laenulepingu III ülesütlemisavalduse kostjale I kättetoimetamise tõendamiseks ei piisa sellest,

kui hageja teatab ja tõendab, millal ta vaidlusaluse ülesütlemisavalduse kostjale I saatis.

18.3. Kostjad ei nõustu hagejaga, et laenulepingu III ülesütlemisavalduse kättesaamist

tõendab hageja 27. septembri 2018. a täitmisavalduse alusel koostatud kohtutäitur Rannar

Liitmaa täitmisteate ja kostjale III kuulunud kinnisasja arestimisakti võlgnikule

kättetoimetamine. Kostjad viitasid TsÜS § 69 lg-le 5, TMS §-le 212 ja § 10 lg-le 2. Kuigi

hageja vastuhagi lisadest nähtub, et ta esitas kohtutäitur Rannar Liitmaale laenulepingu III

ülesütlemise avalduse, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et kohtutäitur toimetas selle

kostjale I kätte.

18.4. Hageja vastuhagi avaldus sisaldab laenulepingu III ülesütlemise avaldust, kuid kostjate

lepinguline esindaja ei saanud seda kätte 4. märtsil 2021, nagu väidab ebaõigesti hageja. E-

toimikust nähtub, et kostjate lepinguline esindaja sai vastuhagi koos selle lisadega kätte 15.

aprillil 2021.

18.5. Kostjad juhivad tähelepanu, et kostja II kuulati siinses tsiviilasjas 22. oktoobril 2021

vande all üle. Vande all antud ütluste kohaselt on kogu laen hagejale tagasi makstud ja kostjad

ei ole hagejale võlgu. Seega on hageja nõue alusetu.

18.6. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks kostja II vande all antud ütlusi arvestada,

paluvad kostjad arvestada sellega, et vaidlustatud maakohtu otsuse p 35 kohaselt arvestas

kohus kuni hagi esitamiseni viivist lepingujärgses intressimääras 10,8% aastas ja pärast hagi

esitamist hageja poolt taotletud määras, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kuna hageja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust, on hageja nõustunud, et

laenulepingu III puhul on viivise määraks kuni hagi esitamiseni 10,8% aastas ja alates hagi

esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12 (22)

2-20-19319

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega kohus mõistis kostjatelt I ja III solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingust III

tuleneva põhivõla (laenu põhiosa) 11 866 eurot ületavas osas, s.o 2140,78 euro osas, ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (3423,35 eurot), ajavahemiku 30. detsember

2020 kuni 17. jaanuar 2022 eest sissenõutavaks muutunud viivise 762,02 eurot ületavas osas,

s.o 416,84 euro osas, ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 19.

jaanuarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni 11 866 eurot ületavalt põhivõlalt, samuti osas,

millega maakohus jättis kostjate I ja III menetluskulud tervikuna nende endi kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostjatelt I ja III solidaarselt

hageja kasuks välja mõistmata laenulepingust III tuleneva põhivõla (laenu põhiosa) 2140,78

eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise, alates hagi esitamisest kuni 17.

jaanuarini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 416,84 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise põhivõlga 11 866 eurot ületavalt osalt alates 19. jaanuarist

2022 kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus jätab kostjate I ja III maakohtus kantud

menetluskulud 43,99% ulatuses nende endi kanda ja 56,01% ulatuses hageja kanda. Muus

osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni kostjate I ja II vaidlustatud osas

muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

20. Kolleegium selgitab kõigepealt asja läbivaatamise ulatust ringkonnakohtus.

20.1. Vaidlustatud osaotsusega lahendas maakohus üksnes hageja laenulepingust I ja

laenulepingust III tulenevad nõuded. Seega ei puuduta praegune apellatsioonimenetlus

laenulepingust II tulenevaid nõudeid.

20.2. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustasid kostjad

maakohtu otsuse osas, millega maakohus hageja laenulepingust I ja laenulepingust III

tulenevad nõuded rahuldas ning jaotas menetluskulud. Hageja ei esitanud apellatsioonkaebust

osas, millega maakohus jättis tema laenulepingust I ja laenulepingust III tulenevad nõuded

rahuldamata, mistõttu nimetatud osas on vaidlustatud otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4

teise lause kohaselt jõustunud.

20.3. 7. augusti 2024. a määrusega võttis ringkonnakohus vastu kostja II pärandvara

pankrotihalduri K. Aava loobumise kostja II nimel esitatud apellatsioonkaebusest ja lõpetas

kostja II apellatsioonkaebuse osas tsiviilasja menetluse. Sellega jõustus maakohtu otsus TsMS

§ 456 lg 2 p 2 järgi ka osas, millega maakohus rahuldas hageja laenulepingust I ja

laenulepingust III tulenevad nõuded kostja II vastu ning jättis kostja II menetluskulud tema

enda kanda ja hageja menetluskulud 92,68% ulatuses kostja II kanda. Apellatsioonimenetlus

jätkus kostjate I ja III esitatud apellatsioonkaebuse osas. Kostjate I ja III apellatsioonkaebus

seondub üksnes laenulepinguga III.

20.4. Eelnevat arvestades vaatab ringkonnakohus läbi kostjate I ja III apellatsioonkaebust

osas, milles kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja

laenulepingust III tulenevad nõuded kostjate I ja III vastu ning mõistis kostjatelt I ja III

solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingust III tuleneva võla 17 430,13 eurot (s.o põhivõlg

14 006,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3423,35 eurot), põhivõlalt 14 006,78 eurot

ajavahemiku 30. detsember 2020 kuni 17. jaanuar 2022 (s.o maakohtu otsuse tegemise ajaks)

sissenõutavaks muutunud viivise 1178,86 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise põhivõlalt 14 006,78 eurot alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni

(osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7–9). Samuti kontrollib ringkonnakohus

13 (22)

2-20-19319

maakohtu määratud menetluskulude jaotust seoses laenulepingust III tulenevate nõuetega

kostjate I ja III vastu (osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni p 11).

21. Maakohus tuvastas seoses laenulepinguga III mh järgmised asjaolud, mida pooled ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab seega TsMS § 652 lg 1 p

1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks:

-

28. juulil 2017 sõlmisid hageja ja kostja I krediidilepingu nr 161031722 (laenuleping

III), mille alusel hageja andis kostjale I laenu 18 000 eurot;

-

hageja on täitnud oma laenulepingust III tuleneva kohustuse ja andnud kostjale I laenu

18 000 eurot;

-

laenulepingus III kokku lepitud intressimäär oli 10,8% aastas;

-

28. juulil 2017 sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu nr 161031722

laenulepingust III ja selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks;

-

laenulepingu III alusel on tehtud hagejale makseid kokku 6134 eurot;

-

28. juulil 2017 sõlmisid hageja, kostja III, kostja II ja Y Tallinna notar Evelyn Roots

notaribüroos hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud

(notariaalakt nr 2689), millega muudeti Pärnus, Hirve tn 16 asuvale kinnistule ja Side

tn 2a-27 asuvale korteriomandile 5. augustil 2015 seatud hüpoteeke selliselt, et

hüpoteegid tagavad kõiki hageja krediidilepingutest nr 150805309, 150805306 ja

161031722 (s.o laenuleping III) ning nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid.

Seejuures nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus käsitles

laenulepingu III järgse laenusumma väljamaksmist ja järeldas, et hageja oli laenu summas 18

000 eurot kostjale I välja maksnud, sh sellest 17 100 eurot hoiustanud notarikontol (järgides

lepingu lisaks 2 olevate krediidilepingu üldtingimuste p-i 3.2) ning ülejäänud 900 eurot

arvestanud õiguspäraselt kostja I osamaksu katteks hagejas (vt maakohtu otsuse p-d 7–10; I

kd, tl 161 (kostja I 28. juuli 2017. a avaldus osamaksu 900 euro võrra suurendamiseks); I kd,

tl 168 (p 3.4 – kinnitus 17 100 euro hoiustamise kohta notarikontol)). Kostjad ei ole maakohtu

järeldusi ja nimetatud asjaolusid apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

22. Kostjad heidavad maakohtule ette osaotsuse tegemist, leides, et TsMS § 450 lg 1 eeldused

selleks ei olnud täidetud.

22.1. TsMS § 450 lg-st 1 tuleneb, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud

iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest

nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks

valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist.

Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Seega oli maakohtul olukorras, kus ta

leidis, et hageja esitatud nõuetest need, mis seonduvad laenulepingutega I ja III, on lõplikuks

otsustamiseks valmis, õigus teha nende nõuete kohta eraldi otsus. Maakohus on vaidlustatud

otsuses osaotsuse tegemist põhjendanud (vt p 3). See, kas eraldi otsuse tegemine kiirendab

asja läbivaatamist, on maakohtu diskretsioonil põhinev hinnang. Siinsel juhul osaotsuse

tegemine kiirendas laenulepingutest I ja III tulenevate nõuete lahendamist, kuna nende osas ei

olnud maakohtul vaja asja arutamist uuendada. Laenulepingust II tulenevate nõuete

lahendamiseks ei olnud maakohtul kohustust oodata ära apellatsioonkaebuse lahendamise

tulemus seoses laenulepingutest I ja III tulenevate nõuetega. Seega ei ole alust järeldada, et

osaotsuse tegemine oleks ka laenulepingu II osas asja läbivaatamist aeglustanud.

14 (22)

2-20-19319

22.2. Kostjate väide, et asjaolud ei olnud sisulise kohtulahendi tegemiseks selged, ei seondu

osaotsuse tegemise lubatavusega TsMS § 450 lg 1 järgi, vaid maakohtu eelmenetluse

ülesannete täitmisega. Põhjendatud ei ole kostjate väited, et laenulepingute I ja III alusel

esitatud nõuded oleksid olnud seotud laenulepingu II alusel esitatud nõuetega, mis oleks

välistanud nende kohta eraldi otsuse tegemise. Seda ei saa järeldada kostjate

apellatsioonkaebuse väitest, et maakohus on asunud hindama laenulepingu II seoseid kostja

antud hüpoteegiga. Kostjate viidatud otsuse p-s 5.7 maakohus üksnes tuvastas, et 28. juulil

2017 sõlmiti notariaalne leping, millega nähti ette, et varem laenulepingutest I ja II tulenevaid

nõudeid taganud hüpoteeke laiendati ka laenulepingust III tulenevatele nõuetele.

22.3. Eelnevat arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul siinses asjas osaotsust tehes

menetlusõiguse normi rikkunud. Igal juhul ei oleks tegemist sellise menetlusõiguse normi

rikkumisega, mis oleks võinud mõjutada asja lahendamise tulemust laenulepingu III osas.

23. Ringkonnakohus juhtis 18. jaanuari 2023. a kirjas enne asjas toimunud esimest

kohtuistungit poolte tähelepanu maakohtu eksimustele kostjate aegumise vastuväite

lahendamisel. Ehkki kostjad ei ole apellatsioonkaebuses hageja nõuete aegumist sõnaselgelt

käsitlenud, ei ole nad maakohtus esitatud aegumise vastuväitest (vt kostjate 29. juuli 2021. a

menetlusdokument, p 3.2) ka loobunud, mistõttu ringkonnakohus peab selle väitega asja

lahendamisel arvestama (vt nt RKTKo 12.11.2008, 3-2-1-95-08, p 15). Kolleegium on

seisukohal, et kokkuvõttes on maakohus õigesti leidnud, et hageja laenulepingust III

tulenevad nõuded kostjate I ja III vastu ei ole aegunud.

23.1. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb laenulepingust tulenevate nõuete aegumise

hindamisel eristada enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid ja ülesütlemisega

sissenõutavaks muutuvaid nõudeid. Laenulepingujärgsete perioodiliste maksete (korduvate

kohustuste) aegumist tuleb hinnata TsÜS § 154 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat

iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Laenulepingute ülesütlemise tagajärjel

sissenõutavaks muutunud nõuete aegumist tuleb aga hinnata TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1

järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (vt RKTKo

16.05.2018, 2-16-11056, p-d 25–25.2).

23.2. Siinsel juhul on maakohus asja lahendamisel eksinud kostjate aegumise vastuväite

lahendamisel õiguse (TsÜS § 154 lg 1) kohaldamisel osas, mis puudutab enne laenulepingute

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid. Maakohus ei hinnanud vaidlustatud otsuse p-s

21 enne laenulepingute ülesütlemist sissenõutavaks muutunud perioodiliste maksete (kui

korduvate kohustuste) aegumist mitte iga üksiku makse kohta eraldi, vaid lähtus kõigi ühe

laenulepinguga seotud maksete osas samast aegumistähtaja algusest. Seejuures arvestas

maakohus aegumistähtaja algust laenulepingu III puhul 2. oktoobril 2019 tehtud makse järgi,

mis aga tehti pärast seda, kui laenuleping III oli kohtu tuvastatu kohaselt 25. septembril 2018

juba üles öeldud.

23.3. Maakohtu eksimus materiaalõiguse kohaldamisel ei toonud aga kaasa ebaõiget

lahendust. Arvestades, et hageja ütles laenulepingu III üles kõige varem 25. septembrist 2018

(hageja väidetud aeg), muutusid ülesütlemisest tulenevad nõuded sissenõutavaks kõige varem

26. septembril 2018 ja oleksid TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi aegunud kõige varem 26.

septembril 2021. Arvestades, et laenuleping III sõlmiti 28. juulil 2017 ja selle lisana 1 esitatud

maksegraafiku (I kd, tl-d 152–154) kohaselt oleks esimene tagasimakse tulnud teha 28.

augustil 2017 (sealt edasi iga kuu samal päeval), algas esimeste laenulepingu III järgsete

perioodiliste maksete aegumine TsÜS § 154 järgi 1. jaanuaril 2018 ja lõppes 1. jaanuaril

15 (22)

2-20-19319

2021. Hageja esitas siinses asjas hagi 30. detsembril 2020. Seega ei saanud laenulepingust III

tulenevad nõuded, sh nii laenulepingujärgsete perioodiliste maksete nõuded kui ka

laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuded, olla hagi esitamise seisuga

aegunud.

24. Maakohus eksis asja lahendamisel materiaalõiguse kohaldamisel ka laenulepingu III

ülesütlemise aja tuvastamisel, mille tulemusena leidis maakohus ekslikult, et hageja ütles

laenulepingu III üles 25. septembrist 2018.

24.1. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingu ülesütlemine toimub avalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. VÕS § 196 lg-st 1 tuleneb, et tähtajalise kestvuslepingu võib

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt

lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. VÕS §

196 lg 2 esimene lause sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub

lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks

määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

24.2. Hageja tugines menetluses sellele, et ta ütles laenulepingu III üles 25. septembrist 2018.

Selle tõendamiseks esitas hageja 17. septembril 2018 e-posti aadressidele III ja SSS edastatud

laenulepingu III ülesütlemise avalduse (I kd, tl-d 180–181). Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt

oli kostja I laenulepingust III tulenev võlgnevus 17. septembri 2018. a seisuga kokku 488,56

eurot, millest 121,59 eurot tähtaegselt tagastamata põhiosa, 305,79 eurot tähtaegselt tasumata

intressid ja 61,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivised. Ülesütlemise alusena tugines

hageja krediidilepingu üldtingimuste p-dele 7.2.6 ja 7.2.8. Kostjad ei vaidlustanud maakohtus

hageja väiteid kostja I laenulepingujärgse võlgnevuse suuruse kohta 17. septembri 2018. a

seisuga.

24.3. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga selle osas, millal kostja I saab lugeda

laenulepingu III ülesütlemisavalduse kätte saanuks.

24.3.1. Kostjate 14. veebruari 2025. a menetlusdokumendis esitatud väide, et laenulepinguga

III seotud taotlused, ettepanekud ja avaldused (sh ülesütlemisavaldus) oleks tulnud edastada

posti teel, mistõttu hageja ei saa tugineda e-posti teel saadetud ülesütlemisavaldusele, on

esitatud esmakordselt alles apellatsioonimenetluses ja seega hilinenult, mistõttu seda väidet

pole TsMS § 652 lg 3 järgi alust arvestada. Lisaks ei tulene posti teel edastamise nõue

laenulepingu lisaks 2 olevate krediidilepingu üldtingimuste p-st 11.3, millele kostjad viitavad.

Nimetatud punkti kohaselt peavad taotlused, ettepanekud, avaldused jms olema kirjalikus või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v.a juhul, kui leping näeb ette teisiti. E-posti teel

esitatud teade on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja kostjad pole väitnud, et

lepingus oleks selle ülesütlemisele ette nähtud spetsiifiline vorminõue.

24.3.2. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus

(sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. Maakohus järeldas kostja I poolt

hageja e-kirjaga saadetud ülesütlemisavalduse 17. septembril 2018 kättesaamist selle põhjal,

et kostja I on märkinud e-postiaadressi SSS enda e-postiks krediidilepingutes; hageja on

esitanud tõendi teate edastamise kohta sellele aadressile ning kostjad ei ole põhjendanud, miks

nad ei ole enda avaldatud aadressidele saadetud teateid kätte saanud. Seejuures leidis

maakohus, et kostjad kannavad teadete mittekättesaamise riski. Ringkonnakohus maakohtu

nende seisukohtadega ei nõustu, kuivõrd need ei ole kooskõlas TsÜS § 69 lg-st 3 tulenevaga

ja Riigikohtu praktikaga selle sätte tõlgendamise kohta.

16 (22)

2-20-19319

24.3.3. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on

tehtud eemalviibijale, kätte saaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu

täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus

sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei

ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kätte saaduks,

kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega

tutvuda.

Riigikohus on leidnud, et tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta

jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib saatmise

viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil

e-kiri jõuab saajani. Kui saatja ei nõudnud saajalt e-kirja kättesaamise kinnitust, peab saatja

tõendama, et teade jõudis saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-

kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib

olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus

teatud ajal tema serverisse (vt nt RKTKo 21.12.2007, 3-2-1-123-07, p 14; RKTKm

02.05.2012, 3-2-1-50-12, p-d 13 ja 14).

24.3.4. Kuna kostjad vaidlesid laenulepingute ülesütlemisavalduste kättesaamisele vastu, pidi

hageja siinses menetluses tõendama, et tema 17. septembri 2018. a ülesütlemisavaldus jõudis

kostjani I kui laenulepingu III teise pooleni. Seda ei saa hageja tõendada üksnes e-kirja

väljavõttega, mille ta on menetluses esitanud, vaid hagejal tuli esitada tõendid, millest

nähtuvalt e-kiri on ka tegelikult kostjani I jõudnud. Selliseid tõendeid hageja menetluses ei

esitanud, sh ei teinud hageja seda ringkonnakohtu 14. novembri 2024. a kohtuistungil

määratud tähtaja jooksul. Oma 16. detsembri 2024. a seisukohas märkis hageja, et tal ei ole

tehniliselt võimalik tõendada tema 17. septembril 2018 saadetud e-kirjade kättesaamist

adressaatide poolt. Seega ei saa lugeda, et hageja 17. septembri 2018. a ülesütlemisavaldus

oleks jõudnud samal päeval kostjateni ja neil oleks olnud mõistlik võimalus sellega järgmisel

päeval tutvuda, nagu leidis ekslikult maakohus. Seejuures ei saa e-kirjade 17. septembril 2018

kostjate I ja III poolt kätte saamist järeldada hageja väidetust, et üldiselt jõuavad e-kirjad

kohale ja hageja ei saanud e-kirja mittekättesaamise kohta teavitust ei gmail.com ega mail.ru

serveritelt.

24.3.5. Laenulepingu III ülesütlemise formaalseid eelduseid ei saa lugeda täidetuks hageja 16.

detsembri 2024. a seisukohas viidatud asjaoludega, et hageja oli juba 27. septembril 2018

esitanud kohtutäiturile täiendatud täitmisavalduse laenulepingust III tuleneva võlgnevuse

sissenõudmiseks hüpoteekide arvelt ning kostja III kui hüpoteegipidaja sai 3. oktoobril 2018

kohtutäiturilt enampakkumise teate. Ehkki hageja 17. septembri 2018. a ülesütlemisavaldus

on täiendatud täitmisavaldusele (I kd, tl-d 183–186) lisatud (II kd, tl-d 27–28), ei ole hageja

tõendanud, et kohtutäitur oleks talle esitatud laenulepingu III ülesütlemise avalduse koos

täitmisteate, enampakkumise teate või muu dokumendiga kostjale III (kui kostja I tollasele

juhatuse liikmele) kätte toimetanud.

24.3.6. Ringkonnakohus leiab, et hageja 17. septembri 2018. a ülesütlemisavalduse saab

lugeda kostja I poolt kätte saaduks 22. märtsil 2021, mil kohtute infosüsteemi andmetel

toimetati kostjatele II ja III, kes olid kostja I tollased seaduslikud esindajad (äriregistri

andmetel juhatuse liikmed), kätte siinses asjas 30. detsembril 2020 esitatud hagi koos

lisadega. Nimelt oli ülesütlemisavaldus hagile lisatud ja hageja ka tugines hagiavalduses

selgelt laenulepingu III ülesütlemisele. Seejuures ei ole oluline, et kostjate lepinguline

esindaja sai hagi koos lisadega kätte hiljem (väidetavalt 15. aprillil 2021), kuna esialgu ei

olnud kostjatel siinses tsiviilasjas lepingulist esindajat (oma volituste puudumisele viitas

17 (22)

2-20-19319

vandeadvokaat H. Otti ise oma 5. märtsi 2021. a e-kirjas kohtule (II kd, tl 86); H. Otti sõnul

sõlmiti kliendileping 31. märtsil 2021 (II kd, tl 91)) ja hagimaterjalid toimetati kätte neile

endile. Ringkonnakohtu istungil oli ka hageja seisukohal, et kui ta ei suuda tõendada

laenulepingu III ülesütlemist e-kirja teel, tuleb see lugeda üles öelduks ülesütlemisteate

kättesaamisega kohtumaterjalide vahendusel (vt 14. novembri 2024. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:36:06). Arvestades, et 17. septembri 2018. a ülesütlemisavaldusest nähtuvalt andis

hageja kostjale I 7-päevase täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks ja ütles laenulepingu

III üles kaheksandast päevast pärast ülesütlemisavalduse saatmist (25. septembrist 2018),

tuleb laenuleping III lugeda üles öelduks 30. märtsist 2021.

24.4. Laenulepingu III ülesütlemise materiaalsete eelduste täidetuse osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu otsuse p-s 18 toodud põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi

ei korda. Kostjad ei ole maakohtu otsuse p-s 18 tuvastatud asjaolusid ja neist tehtud järeldusi

apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Nii maa- kui ka ringkonnakohtus tuginesid kostjad

ülesütlemise tühisusele põhjusel, et ülesütlemisavaldus ei ole nendeni jõudnud (nt 18. juuni

2021. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:27:29; kostjate 29. juuli 2021. a seisukoha p 2; 14.

novembri 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:28:48). Lisaks märgib kolleegium, et 22.

märtsi 2021. a seisuga, mil kostja I laenulepingu III ülesütlemise avalduse kätte sai, ja 30.

märtsi 2021. a seisuga, mil laenuleping III tuleb lugeda kehtivalt üles öelduks, olid selle

ülesütlemise materiaalsed eeldused igal juhul täidetud. Nimelt tehti hageja väitel, mida

kostjad ei ole ümber lükanud, laenulepingu III alusel viimane makse 2. oktoobril 2019,

mistõttu ajavahemikul 29. oktoober 2019 kuni 28. märts 2021 maksegraafiku kohaselt

sissenõutavaks muutunud kuumaksed (sh tagasimaksed ja intressimaksed) olid igal juhul

tasumata. Laenulepingu III lisaks 2 olevate krediidilepingu üldtingimuste kohaselt piisas

krediidiandjal lepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tekkimiseks p 7.2.8 järgi juba sellest,

kui kostja I kui mittetarbijast krediidisaaja oli viivitanud intressi tasumisega enam kui 30

päeva. Siinsel juhul oli kostja I olnud laenulepingu III ülesütlemise ajaks osade

intressimaksetega viivituses juba enam kui aasta.

24.5. Eelnevat arvestades järeldab kolleegium, et hageja ütles kostjaga I sõlmitud

laenulepingu III kehtivalt üles 30. märtsist 2021. Ka kostja III sai enda kui käendaja vastu

esitatud nõuetest teada hiljemalt 22. märtsil 2021, mil talle toimetati kätte siinse asja

hagimaterjalid.

25. Ringkonnakohus nõustub kostjate apellatsioonkaebuse väitega, et hageja ei toonud

maakohtu menetluses välja terviklikku ja jälgitavat arvestust oma nõuete kujunemise kohta

laenulepingu III alusel. Riigikohus on selgitanud, et pool peab oma sissenõutava nõude (sh

kõrvalnõuete osas) olemasolu tõendamiseks esitama võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja

näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab (vt RKTKo

02.04.2014, 3-2-1-190-13, p 17). Olukorras, kus kostjad olid juba maakohtu menetluses

tuginenud sellele, et hageja arvestused võlgnevuse kujunemise kohta on ebaselged (15. aprilli

2021. a vastus hagile, p 3.3; 29. juuli 2021. a seisukoht, p 3.1; vt ka maakohtu otsuse p 23), ei

saanud maakohus lähtuda üksnes hageja väidetest tasumata kohustuste suuruse kohta, nagu

maakohus vaidlustatud otsuses ekslikult tegi (vt maakohtu otsuse p 34), vaid oleks pidanud

hageja nõuete arvestust kontrollima. Jättes hagejalt nõuete kujunemist puudutavate selgituste

ja nõuete selge arvestuse esitamise nõudmata, jättis maakohus täitmata TsMS § 392 lg 1 p-s 3

sätestatud ülesande selgitada eelmenetluses välja mh menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud

väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tegi asjas lahendi enne, kui asi oli laenulepingust

III tulenevate nõuete osas lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1 rikkumine).

Ringkonnakohus sai selle vea parandada, võimaldades hagejal oma nõuete suuruse kujunemist

18 (22)

2-20-19319

selgitada 14. novembri 2024. a kohtuistungil ja määrates istungil hagejale ka tähtaja esitada

oma nõuete suuruse kujunemise arvestus.

26. Järgmisena käsitleb kolleegium hageja põhjendatud nõuete suurust laenulepingu III alusel.

26.1. Hageja väitel on laenulepingu III alusel tehtud ajavahemikul 27. august 2017 kuni 2.

oktoober 2019 18 makset kokku 6134 eurot. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et

tagasimakseid oleks tehtud rohkem kui 6134 eurot, millega kostjad ka ise 14. novembri 2024.

a kohtuistungil nõustusid (kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:39:08). Vastuseks kostjate

apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et laenu hagejale täies ulatuses tagasi

maksmist ei saa järeldada üksnes kostja II vande all antud ütlustest 22. oktoobri 2021. a

kohtuistungil olukorras, kus kostjad ei ole toonud isegi esile, millal ja milliste maksetega

laenu on tagastatud. Seejuures ei ole kostjad ka viidanud, millisele kostja II vande all antud

ütlusele nad laenulepingu III alusel kostjale I antud laenu tagastamise osas tuginevad (kostja

II ütlused on kohtuistungi protokollis u 9 lk-l). Seega saab asjas esitatu põhjal järeldada, et

kostjad on teinud hagejale laenulepingu III alusel makseid vastavalt hageja esile toodule, s.o

kokku 18 (kahes osas, s.o kokku 36) makset maakohtu otsuse p-s 1.20 märgitud kuupäevadel

kogusummas 6134 eurot.

26.2. Vaatamata kohtu antud võimalustele (nii kohtuistungil kui ka pärast seda kirjalikult)

selgitada kostjate võlgnevuse kujunemist laenulepingu III alusel, ei esitanud hageja ka

ringkonnakohtus selget nõuete arvestust. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, millistest

põhimõtetest hageja laenulepingu III alusel tasutud summade eri kohustuste katteks

arvestamisel lähtus, selgitas hageja kohtuistungil, et esmalt loetakse tasutuks viivised,

leppetrahvid ja muud kõrvalnõuded ning seejärel jõutakse intresside ja põhiosade tasumise

juurde (14. novembri 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:39:15 ja 00:40:01). Samas

aga kinnitas hageja, et seda küsimust reguleeris ka leping (samas, ajamärgid 00:40:39 ja

00:40:47, 00:42:52), kusjuures laenulepingu III lisaks 2 olevate krediidilepingu üldtingimuste

p 2.3 näeb ette hageja kirjeldatust erineva korra laekunud summade arvestamiseks kohustuste

katteks (esmalt võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel võlgnetav põhisumma,

kolmandas järjekorras intressid, seejärel viivised ja viimases järjekorras kulud muude

kohustuste katteks). Seega on hageja väidete põhjal ebaselge, milliste kohustuste katteks

hageja on kostjate tehtud makseid laenulepingu III järgi arvestanud. Ühtlasi ei võimalda

hageja menetlusdokumentides esitatu kontrollida, millises ulatuses, sh millises määras ja mis

ajani on hageja arvestanud kostjate tehtud makseid intressi katteks, ning millises ulatuses, sh

millises määras, milliste maksete tasumisega viivitamise eest ja milliste ajavahemike eest on

hageja arvestanud kostjate tehtud makseid viivise katteks (seda, millises määras on viivist

arvestatud, ei osanud hageja täpsustada ka 14. novembri 2024. a kohtuistungil (vt kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:45:01)). Samuti on ebaselge, mis alusel on hageja arvestanud 315 eurot

üheksa võlateatise edastamise kulude katteks, ning hageja pole ka tõendanud selliste

võlateatiste edastamist. Seega ei ole hageja menetluses põhistanud ega tõendanud, et tal oleks

olnud alus lugeda kostjate makstud 6134 eurost 3993,22 eurot põhinõude, 1739,38 eurot

intressi, 86,40 eurot viivise ja 315 eurot võlateatiste edastamisega seotud sissenõudmiskulude

katteks.

26.3. Oma 16. detsembri 2024. a seisukohas palus hageja juhul, kui ringkonnakohus tema

võlaarvestusega (millest oli lähtunud maakohus) ei nõustu, lugeda kõik kostjate laenulepingu

III alusel tehtud maksed laenu põhiosa katteks ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja

tasumata põhiosa 11 866 eurot ja viivis sellelt summalt alates laenulepingu lõppemisest

määraga 10,8% aastas. Kuna hageja esmasest nõude arvestusest ei saa praeguse otsuse p-s

26.2 toodud põhjustel lähtuda, lähtub kohus hageja 16. detsembril 2024 esitatud alternatiivsest

19 (22)

2-20-19319

arvestusest. Olukord, kus kõik tehtud maksed loetakse laenu põhiosa katteks, on ka kostjatele

kõige soodsam lahendus. Oma alternatiivse nõuete arvestuse korral hageja sisuliselt loobub

intressi, enne laenulepingu III ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise ja

sissenõudmiskulude nõudmisest, nõudes kostjatelt üksnes tasumata laenu põhiosa (11 866

eurot) ja laenulepingu lõppemisest alates sissenõutavaks muutunud viivist.

26.3.1. Arvestades kostjate tasutud 6134 eurot laenu põhiosa katteks, on laenulepingu III

alusel tagastamata laenu jääk 11 866 eurot (18 000 - 6134). Seega tuleb maakohtu otsus

tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjatelt I ja III hageja kasuks välja põhivõla

2140,78 eurot (14 006,78 - 11 866).

26.3.2. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja ütles kostjaga I sõlmitud

laenulepingu kehtivalt üles 30. märtsist 2021, ja hageja nõuab oma alternatiivse käsitluse

kohaselt viivist 11 866 eurolt alates laenulepingu lõppemisest, tuleb hageja kasuks viivist

arvestada alates 31. märtsist 2021.

26.3.3. Maakohus arvestas laenulepingu III ülesütlemise järgselt põhivõlalt viivist kuni hagi

esitamiseni lepingujärgses intressimääras 10,8% aastas ning pärast hagi esitamist (s.o alates

31. detsembrist 2020) hageja taotletud määras, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (vt 30. detsembri 2020. a hagiavalduse taotluste p 2.c). Kuna hageja maakohtu otsust

pärast hagi esitamist kohaldatava viivisemäära osas ei vaidlustanud ja ringkonnakohus on

apellatsioonkaebuse lahendamisel seotud kaebuse piiridega, tuleb kostjatelt I ja III mõista

hageja kasuks põhivõlalt 11 866 eurot alates 31. märtsist 2021 välja seadusjärgses määras

viivis.

26.3.4. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis

kostjatelt I ja III välja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise 3423,35 eurot.

26.3.5. Maakohtu otsuse tegemise ajaks, s.o ajavahemiku 31. märts 2021 kuni 17. jaanuar

2022 eest sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhivõlalt 11 866 eurot on viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 762,02 eurot. Seega tuleb

maakohtu otsus tühistada ka osas, millega maakohus mõistis kostjatelt I ja III välja alates hagi

esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise 416,84 eurot

(1178,86 - 762,02).

26.3.6. Kostjatel tuleb tasuda hagejale TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist põhinõudelt 11 866 eurot alates 19. jaanuarist 2022 kuni põhinõude

täitmiseni. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega maakohus mõistis

edasiulatuva viivise välja põhivõlga 11 866 eurot ületavalt osalt.

26.3.7. Kohus märgib, et mõistab hageja 16. detsembri 2024. a taotlust selliselt, et hageja

soovis viiviste piiramist põhinõude suurusega juhul, kui kohus lähtub hageja taotletud

viivisemäärast 10,8% aastas, mis ületab seadusjärgset viivist. Selliselt oli hageja taotlenud

viivise väljamõistmist ka hagiavalduses, paludes mõista hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis määras 1% päevas välja põhinõudega samas suuruses ja sealt

edasi seadusjärgses määras viivis. Siinsel juhul mõistab kohus viivise välja kogu ulatuses

seadusjärgses määras, mistõttu pole alust välja mõistetud viivist põhinõude suurusega piirata.

27. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad I ja III vastutavad laenulepingust III

tulenevate kohustuste eest solidaarselt VÕS § 65 lg 1 järgi. Kostja I oli laenusaaja, kellelt

hageja saab nõuda laenulepingust III tulenevate kohustuste täitmist VÕS § 76 lg 1 alusel,

20 (22)

2-20-19319

laenu põhisumma tagastamise osas VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ning

viivisenõude osas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi; kostja III vastutab kostja I

kohustuste täitmise eest käendajana VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg-te 1 ja 2 ning hagejaga

sõlmitud käenduslepingu alusel.

28. Ringkonnakohtu istungil täpsustasid kostjad oma apellatsioonkaebuses esitatud üldsõnalist

väidet nende väidete arvestamata jätmise kohta maakohtus sellega, et maakohus on jätnud

hindamata kostjate 6. detsembri 2021. a teesides viidatud tõendid, mis toetavad kostjate

vastuväiteid hagile (vt 14. novembri 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:20:12–

00:26:22). Kolleegium märgib, et maakohus on kostjate 6. detsembri 2021. a teesides viidatud

hageja seadusliku esindaja DM ja kostja II vande all antud seletusi vaidlustatud otsuse p-s 8

käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja neid TsMS § 654

lg 6 järgi ei korda. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta kostjate 6. detsembri 2021. a teeside p-

des 3.1–3.8 esitatud vastuväited siinse asja lahendust. Esiteks viitavad kostjad DM ja kostja II

vande all antud seletustele selliste asjaolude kohta, mida kumbki pool ei olnud menetluses

(seejuures õigeaegselt) oma nõuete või vastuväidete alusena esile toonud, s.o kostjate I ja II

väidetav autoäri ning suhted PLACET GROUP OÜ-ga. Teiseks puudutavad viidatud

seletused kostjate I ja II ning PLACET GROUP OÜ vahelisi suhteid, mitte hageja ja kostjate

vahelisi suhteid. Seoses laenulepinguga III ei saa kostjate viidatud seletuste põhjal, arvestades

maakohtu hinnatud muid tõendeid (vt maakohtu otsuse p-d 7–10; praeguse otsuse p 21), teha

järeldust, et hageja ei oleks laenulepingu III alusel laenu kostjale I välja maksnud.

Menetluskulude jaotus

29. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb see

TsMS § 173 lg 1 järgi üle vaadata ka menetluskulude jaotuse osas. Ühtlasi tuleb

ringkonnakohtul TsMS § 173 lg 3 järgi jaotada apellatsioonimenetluse kulud.

30. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjatele I ja III laenulepinguga III seonduvalt ette

heita seda, et nad ei nõustunud maakohtu menetluses hageja pakutud kompromissiga, mille

kohaselt kostjad (sh kostja II) pidanuks maksma hagejale 10 aasta jooksul 1500 eurot kuus

intressiga 8% aastas või tasuma kohe 10 000 eurot ja andma hagejale õiguse võõrandada

tagatiseks olev korteriomand. Kostjate I ja III laenulepingust III (ja sellega seotud

käenduslepingust) tulenevate kohustuste ulatus ja ka praeguse otsusega neilt välja mõistetavad

summad on hageja pakutud kompromissist oluliselt väiksemad. Seega ei ole alust lähtuda

menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 2.

31. Arvestades, et laenulepingust III tulenevate nõuete osas rahuldatakse hageja hagi kostjate

I ja III vastu osaliselt, on õiglane jaotada maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1

järgi vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile, arvestades seejuures apellatsioonkaebuse

piiridega.

31.1. Hageja maakohtus esitatud nõuetele laenulepingu III alusel vastab hagihind 29 134,10

eurot (14 006,78 + 14 006,78 + (14 006,78 × 0,08)). Ringkonnakohtu otsuse tulemusel

rahuldatakse hageja nõuded kostjate I ja III vastu osas, millele vastab hagihind 12 815,28

eurot (11 866 + (11 866 × 0,08)). Seega rahuldatakse hageja laenulepingust III tulenevad

nõuded kostjate I ja III vastu hagihinnast lähtudes 43,99% ulatuses, mistõttu tuleks nende

nõuetega seonduvad menetluskulud jätta 43,99% ulatuses (solidaarselt) kostjate I ja III kanda

ning 56,01% ulatuses hageja kanda.

21 (22)

2-20-19319

31.2. Siinsel juhul tuleb aga arvestada sellega, et maakohus jättis vaidlustatud otsusega hageja

menetluskulud laenulepingutest I ja III tulenevate nõuete osas (mille maakohus osaotsusega

lahendas) solidaarselt kostjate I ja III kanda 7,32% ulatuses (ülejäänud osas jäid hageja

menetluskulud kostja II kanda). Ringkonnakohtu hinnangul on selline kulude jaotus kostjatele

I ja III kokkuvõttes soodsam sellest, kui jätta hageja laenulepingust III tulenevate nõuete

menetlemise kulud 43,99% ulatuses solidaarselt kostjate I ja III kanda. Hageja

apellatsioonkaebust ei esitanud ja kostjate apellatsioonkaebuse alusel ei saa ringkonnakohus

nende olukorda halvendada. Seetõttu ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega

kohus jättis hageja maakohtus kantud menetluskulud 7,32% ulatuses solidaarselt kostjate I ja

III kanda. Küll aga tuleb maakohtu menetluskulude jaotust muuta osas, millega maakohus

jättis kostjate I ja III menetluskulud tervikuna nende endi kanda. Vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele tuleb kostjate I ja III maakohtus kantud menetluskulud seoses laenulepingust III

tulenevate nõuetega jätta 43,99% ulatuses kostjate I ja III endi kanda ning 56,01% ulatuses

hageja kanda.

32. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on osas, mis puudutab kostja II esitatud

apellatsioonkaebust, jaotatud juba ringkonnakohtu 7. augusti 2024. a määrusega. Kostjate I ja

III apellatsioonkaebusega (s.o laenulepingust III tulenevate nõuetega) seotud menetluskulud

tuleb TsMS § 171 lg 1 ja analoogia korras TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada vastavalt

apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusele. Lähtudes apellatsioonkaebuse hinnast,

rahuldatakse kostjate I ja III apellatsioonkaebus 30,92% ulatuses ((18 550,67 - 12 815,28) ÷

18 550,67). Seega tuleb kostjate I ja III apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta

30,92% ulatuses hageja kanda ja 69,08% ulatuses solidaarselt kostjate I ja III kanda.

33. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsusega kindlaks menetluskulude rahalist

suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

34. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause

järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

22 (22)