3-24-2184/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2184

Haldusasi

Suomen Luottovalvonta OY kaebus Transpordiameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Suomen Luottovalvonta OY, esindaja Sven

Soeson

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.04.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Suomen Luottovalvonta OY määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Suomen Luottovalvonta OY määruskaebus Tallinna Halduskohtu

23.04.2025 määruse peale.

2. Rahuldada Suomen Luottovalvonta OY määruskaebus ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 23.04.2025 määrus ning saata asi Tallinna Halduskohtule Transpordiameti

08.04.2025 taotluse uueks lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 teine

lause, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Suomen Luottovalvonta OY esitas Tallinna Halduskohtule 25.07.2024 (hiljem

täiendades) kaebuse Transpordiameti kohustamiseks väljastama kõik ostu-müügilepingud

sõiduki AMG HUMMER, registreerimismärgiga XXXXXX ja sõiduki Lexus LS460,

registreerimismärgiga XXXXXX ning haagise Blyss A350KH osas.

Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja Transpordiametile 02.07.2024 taotluse

väljastada eespool nimetatud sõidukite ja haagise andmed. Vastustaja keeldus 25.07.2024

andmete väljastamisest. Vastustaja on kohustatud andma kaebajale kogu teabe temale

kuuluvate sõidukite kohta. Kaebaja on kaotanud kolme sõiduki valduse ja soovib selle

taastada. Teatavasti ei teki omaniku tahte vastaselt valdusest välja läinud vallasasjale

heauskset omandit. Vastustaja esitas kaebajale 24.08.2016 kokkuleppe, mis on võltsitud, sest

kaebaja juhatuse liige viibis alates juulist 2016. a püsivalt Poola Vabariigis. Võltsitud on tema

3-24-2184

allkirja ja ettevõtte templit. Kaebajal tuleb valduse taastamiseks esitada hagiavaldus, milleks

on vajalikud haagise praeguse omaniku andmed. Samal põhjusel on vajalikud sõidukeid

puudutavad andmed. Kaebaja esitab hagiavalduse Soome Vabariigis ja see pole võimalik ilma

kostja andmeteta. Täiendavalt selgitas kaebaja, et Transpordiamet on osaliselt tema taotluse

rahuldanud, asudes seejuures seisukohale, et ametil pole põhjust kahelda omandamise

heausksuses (dtl 31).

2. Tallinna Halduskohus võttis 04.09.2024 määrusega kaebuse menetlusse.

3. Tallinna Halduskohus edastas Transpordiametile kohtunõude, milles selgitas, et asja

materjalidest nähtuvalt on kaebajale väljastatud üksnes haagise 24.08.2016 müügileping.

Kohus palus vastustajal edastada andmed lepingute kohta, mis tal on veel olemas ning

põhjendada, miks neid kaebajale ei väljastata.

4. Transpordiamet esitas 26.02.2025 vastuse kohtunõudele koos nõutud dokumentidega.

Vastustaja selgitas, et kolmandate isikute andmete edastamine peab olema põhjendatud.

Liiklusseaduse (LS) § 184 lg 4 kohaselt peab isikul liiklusregistrist andmete saamiseks olema

põhjendatud õigustatud huvi. Õigustatud huvi peab olema piisavalt selgelt sõnastatud, reaalne

ja hetkel esinev (mitte spekulatiivne). Kaebaja esindaja on sagedane pöörduja, kelle

õigustatud huvi andmete saamiseks on põhjendamata ja ebaselge. Kaebaja ei ole põhjendanud

andmete saamiseks sellise õigustatud huvi olemasolu, mis kaaluks üles dokumentides

kajastatud isikute (andmesubjektide) õigustatud ootuse ja huvi andmete kaitstusele.

Transpordiameti e-teeninduses on võimalik kõiki endaga seotud andmeid ja lepinguid vaadata

tagantjärele kuni tehingute algusaastateni. Kaebaja ei ole põhjendanud andmete eraldi

väljastamise nõuet.

5. Transpordiamet esitas 08.04.2025 taotluse, milles palub rakendada 26.02.2025 kohtule

esitatud dokumentidele juurdepääsupiirangut avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 ja

LS § 184 lg 3 alusel. Kohtule 26.02.2025 esitatud vastus sisaldab kõiki andmeid, mida

kaebaja on Transpordiametilt nõudnud ning mille esitamisest on vastustaja kaebaja

põhjendatud huvi puudumise tõttu keeldunud. Vastus sisaldab kolmandate isikute andmeid

(sh isikuandmeid) ja nende avalikustamine kaebajale pole põhjendatud. Kohtule esitatud

andmete kaebajale kättesaadavaks tegemisel on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi juba

enne kohtuotsuse tegemist. Vastustaja palub piirata kaebaja juurdepääsu vastustaja

26.02.2025 menetlusdokumendis ja selle lisades sisalduvatele isikuandmetele ning kaebajale

kättesaadavaks tegemisel eemaldada neist kõik kolmandate isikute andmed.

6. Tallinna Halduskohus piiras 23.04.2025 määrusega kaebaja ja tema esindaja

juurdepääsu vastustaja poolt 26.02.2025 esitatud dokumentidele ning kuulutas menetluse

nimetatud dokumentide osas kinniseks.

HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1

toodud alustel. Vastavalt HKMS § 79 lg 1 p-le 3 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sh kohtuistungilt või selle osalt eemaldada

menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks. Avalik huvi hoida poolelioleva

kohtuvaidluse esemeks olevaid isikuandmeid kaalub üles kaebaja huvi tutvuda nende

andmetega juba enne kohtuotsuse tegemist ja jõustumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Suomen Luottovalvonta OY esitas 27.04.2025 määruskaebuse halduskohtu 23.04.2025

määruse tühistamiseks.

2(4)

3-24-2184

Kohus lähtus HKMS § 88 lg-st 2 ning eraelu kaitsest. Kohus on vääralt kohaldanud seadust.

Kaebuse esitajal on õigus esitada nõue praeguse registrijärgse omaniku vastu ning ta tugineb

asjaolule, et on asja omanik. Praegusel registrijärgsel omanikul vastuväide puudub. Ta ei saa

tugineda asjaolule, et ta on järelkäru omanik. Seega puudub käesolevas asjas kaitstav

õigushüve. Kohus ja vastustaja on vääralt tõlgendanud LS § 184 lg-t 3. Lähtuda tuleb LS §

184 lg-st 4, mille kohaselt võib põhjendatud huvi korral piiratud juurdepääsuga teavet

kolmandatele isikutele väljastada. Kaebaja on haagise omanik, seega on tal põhjendatud huvi

informatsiooni saamiseks. Kohus ja vastustaja on vääralt tõlgendanud ka AvTS § 35 lg 1 p-i

12. Viidatud sätte kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele

juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. AvTS § 2

lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata avaliku teabe seadust teabele juurdepääsupiirangute,

juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses sätestatud

teisiti. LS § 184 lg-d 3 ja 4 on erinormid AvTS suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

lubatud (HKMS § 88 lg 5 teine lause, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning vastab

HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1

ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud

alustel, sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks ning muu isiku eraelu

kaitseks (HKMS § 79 lg 1 p-d 1 ja 3). Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel,

et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada

menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut

menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2), on

seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma

ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu

22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24). Seejuures ei lähtu kohus juurdepääsu piiramisel

eriseadustes sätestatud piirangutest. Kuigi asjaomased alused peegeldavad avalikku huvi

saladuse hoidmise vastu, tuleb kohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga

tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu

03.11.2022 määrus nr 3 - 21

- 2779

, p 14 ja sealsed viited). Riigikohus selgitas 23.05.2024

määruses nr 3-23-671, et asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumendi kaitseks võib

kohus sellega tutvumist piirata, kaaludes enne menetlusosalise huvi omada ülevaadet asjas

esitatud tõenditest ning kaitsta tõhusalt oma õigusi ja avalikku huvi andmete salajas hoidmise

vastu (p 13). Halduskohtul on menetlusosalise juurdepääsu piiramise taotluse korral võimalik

hinnata, kas teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine annab aluse varjata seda ka

menetlusosalise eest kohtumenetluses (p 17). Menetlusosalisel võimaldatakse toimikus

olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning

tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse

piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (HKMS § 88 lg 3 ls 1).

10. Halduskohus on vastustaja esitatud dokumentidele juurdepääsu piiramise taotluse

põhjendatust hinnates märkinud üksnes seda, et avalik huvi kaitsta poolelioleva kohtuvaidluse

esemeks olevaid isikuandmeid kaalub üles kaebaja huvi tutvuda nende andmetega juba enne

3(4)

3-24-2184

kohtuotsuse tegemist ja jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus rikkunud

põhjendamiskohustust. Halduskohtu 23.04.2025 määrus ei sisalda sisulisi põhjendusi, millest

nähtuks eespool kirjeldatud nõuete kohane analüüs ja huvide kaalumine. Menetlusosalise

eemaldamiseks ei piisa üksnes eemaldamise alusele viitamisest. Kohus peab igal konkreetsel

juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu

on ilmselgelt ja kõhklusteta kaalukam kaebaja õigustest, selgitades ühtlasi sellisele

veendumusele jõudmise põhjusi (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 6).

Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve. Seejuures

palus vastustaja 08.04.2025 taotluses piirata kaebaja juurdepääsu 26.02.2025 edastatud

dokumendis ja selle lisades sisalduvatele isikuandmetele ning eemaldada nende kaebajale

kättesaadavaks tegemisel kõik kolmandate isikute andmed. Kohus pole põhjendanud, miks ta

pidas vajalikuks kõikidele 26.02.2025 esitatud dokumentidele täieliku juurdepääsupiirangu

seadmist, sh neile, mis sisaldavad kaebaja või tema seadusliku esindajaga seotud toimingute

ajalugu jm nendega seotud dokumente. Samuti ei nähtu, et kohus oleks kaalunud, kas

dokumente oleks võimalik osaliselt siiski kaebajale tutvustada, ilma et see kahjustaks

toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki. Eeltoodud põhjustel ei ole halduskohtu

määrus kontrollitav.

11. Kuna ringkonnakohtu määrus on lõplik (HKMS § 88 lg 5 teine lause), ei pea

ringkonnakohus võimalikuks asuda algusest peale ise hindama, kas Transpordiameti

26.02.2025 menetlusdokumendis ja selle lisades 1–22 kajastatud teave kahjustaks eraelu

puutumatust või muid kolmandate isikute andmeid, mis võiksid ohustada Transpordiameti

taotluses nimetatud eesmärke või tooks kaasa kaebuse eesmärgi saavutamise juba enne

kohtulahendi tegemist. Transpordiameti taotluses toodud põhjendusi peab esmalt sisuliselt

hindama halduskohus.

12. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Suomen Luottovalvonta OY määruskaebuse ja

tühistab Tallinna Halduskohtu 23.04.2025 määruse. Ringkonnakohus saadab Transpordiameti

08.04.2025 taotluse toimikuga tutvumise piiramiseks halduskohtule uueks lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)