2-24-4062/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-4062

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

R. V. ja R. V. hagi M. P. vastu elatise nõudes

Hageja I osas 3062,97 eurot, hageja II osas 2603,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: R. V. (isikukood XXX)

Hageja II: R. V. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: A. V. (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Helen

Tomberg (e-post XXX)

Kostja: M. P. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: H. R. (e-post XXX)

Eelistung 20.09.2024, hageja II ärakuulamine 28.02.2025;

edasi kirjalikus menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M. P.lt elatis R. V. kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni 30.09.2024

kokku 2172,15 eurot, alates 01.10.2024 kuni 31.03.2025 summas 367,72 eurot

kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot ning pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2025 kuni

30.04.2025 summas 381,74 eurot (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Välja mõista M. P.lt elatis R. V. kasuks alates 01.05.2025 kuni R. V. täisealiseks

saamiseni (s.o XXX) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot).

4. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Resolutsiooni p-des 2, 3 ja 4 märgitud elatise summad kanda R. V. pangakontole

nr. EEXXX. Jooksev elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks.

6. Välja mõista M. P.lt elatis R. V. kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni 11.07.2024

kokku 1167,65 eurot, mis tuleb kanda R. V. pangakontole nr. EEXXX.

7. Jätta R. V. ja R. V. hagi tagasiulatuva elatise saamiseks perioodi eest 22.01.2024

kuni 11.03.2024 rahuldamata.

8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

12.03.2024 esitatud ja 19.03.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on R. V. (hageja I) ja R. V.

(hageja II) sündinud A. V. ja M. P. (kostja) abielust. Vanemate abielu lahutati 2012 aprillis ja

kuna A.V. elas ja töötas sel ajal Soome Vabariigis, jäid lapsed elama kostjaga. Harju Maakohtu

21.06.2012 määrusega tsiviilasjas 2-12-19117 kinnitati vanemate kompromiss ja määrati

kindlaks isa ja laste suhtluskord. Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014 otsusega tsiviilasjas X-

XX-XXX mõisteti A.V.lt hageja I kasuks välja igakuine elatis summas 210 eurot ja hageja II

kasuks summas 200 eurot ning ühekordne tagasiulatuv elatis hagejate peale kokku summas 620

eurot. Ajast, mil elatise seadusjärgne alammäär hakkas ületama väljamõistetud elatist, tasus

A.V. hagejatele elatist seadusjärgses alammääras. Kuni elatise muutmise hagi esitamiseni

1.03.2024 on A. V. tasunud hagejatele elatist kummalegi 292 eurot kuus. Elatise muutmise hagi

on esitatud tsiviilasjas X-XX-XXX.

Nüüdseks ei ela ega tööta hagejate isa enam Soomes ega sõida Soome-Eesti vahet. 21.01.2024

kolisid hagejad isa juurde ning 24.01.2024 tõid ema juurest ära kõik oma asjad. Isa juures on neil

oma tuba (19 m2), kus on kõik nende eluks vajalik (kummalgi oma voodi, laud, kapp jms).

Praegu käivad hagejad X (vastavalt X klassis ja X klassis). Faktiliselt on hagejad asunud elama

isa juurde ja isa annab neile alates 21.01.2024 ülalpidamist vahetult. Ehkki formaalselt on jõus

Harju Maakohtu 21.06.2012 kompromissimäärusega tsiviilasjas X-XX-XXX kinnitatud

suhtluskord, siis selle muutmiseks ei pidanud A.V. kohe kohtusse pöördumist otstarbekaks, sest

vanemad saavad kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorda muuta ka omavahel uue kokkuleppega,

seadus ei nõua selleks kohtusse pöördumist. A.V. võimaldab hagejatele elamispinna, katab

söögi, rõivaste, jalanõude-, kooli-, transpordi- ja muud kulud. Kostja lastele ülalpidamist ei anna

ja vabatahtlikult andmast ka keeldub. Kostja hinnangul „kui lapsed juba kolisid isa juurde, siis

peab isa nende ülalpidamisega ka hakkama saama“. Ehkki laste isa esitas

Sotsiaalkindlustusameti e-teeninduskeskkonnas avalduse lapsetoetuste isa nimele

vormistamiseks, keeldus kostja selleks oma nõusolekut andmast.

Kostjal on kummagi lapse eest tasumata elatis perioodil alates 22.01.2024 (laste isa juurde

kolimise päevale järgnev päev) kuni hagi esitamiseni, st kuni 11.03.2024. Ka kogu selle aja on

lapsetoetus laekunud kostja kontole. Sellest tulenevalt on hageja I nõue tagasiulatuva elatise osas

570,87 eurot (10/31 x 340,33 + 340,33 + 11/31 x 340,33) ja hageja II nõue tagasiulatuva elatise

osas 485,25 eurot (10/31 x 289,28 + 289,28 + 11/31 x 289,28).

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja I ülalpidamiseks alates hagi

esitamisest 12.03.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas, mille

arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse PKS 101 lg 3

alusel (kuni 31.03.2024 249,78 eurot). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise

kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (kuni 31.03.2024 50,55 eurot) ja pool hagejale I PHS § 16 lg 1 p.-i 1

alusel makstavast ja kostjale laekuvast lapsetoetustest (elatis kuni 31.03.2024 on 340,33 eurot

kuus). Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodi

eest 22.01.2024 kuni 11.03.2024 eest summas 570,87 eurot. Hagejad palusid kostjalt välja

mõista ka igakuine elatis hageja II kasuks alates hagi esitamisest 12.03.2024 kuni tema

täisealiseks saamiseni summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv

baassumma, mis arvutatakse PKS 101 lg 3 alusel (kuni 31.03.2024 249,78 eurot). Baassummale

lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (kuni 31.03.2024 50,55 eurot)

ja pool hagejale II PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast ja kostjale laekuvast lapsetoetustest.

Selliselt saadud summat vähendada perioodil alates hagi esitamisest 12.03.2024 kuni 04.04.2026

(hageja I täisealiseks saamiseni) 15% võrra (elatis perioodil kuni 31.03.2024 on 289,28 eurot

kuus). Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi

eest 22.01.2024 kuni 11.03.2024 eest summas 485,25 eurot;

15.10.2024 täpsustasid hagejad oma nõuet, kuna kohtumenetluse käigus on olukord mõnevõrra

muutunud. 12.07.2024 otsustas hageja II ema juurde jääda. Seetõttu on hageja II nõue kostja

vastu maksma pandav perioodi 21.01.2024 kuni 31.03.2024 eest kokku 289,28 eurot kuus ja

alates 01.04.2024 kuni 11.07.2024 367,72 eurot kuus. Kokku on hageja II nõue kostja vastu

1914,85 eurot (11/31 x 289,28 + 2 x 289,28 + 3 x 367,72 + 11/31 x 367,72).

Kostja vastus

Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja on andnud

hagejatele ülalpidamist. Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr X-XX-XXX

on kinnitatud suhtluskord, mille kohaselt elavad hagejad ema juures ja käivad üle nädala

nädalavahetustel isa juures ühel nädalal alates neljapäevast pühapäevani ja teisel reedest

pühapäevani. Puudub vaidlus, et kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorda ei ole

muudetud. Alates jaanuari lõpust on hagejate seaduslik esindaja manipuleerides hagejatega

meelitanud neid rohkemaks ajaks enda juurde, kus aga lastega suhtleb hagejate seadusliku

esindaja elukaaslane, mitte laste isa ise. Hetkel toimub hagejate vaba liikumine vanemate vahel,

kus hagejad viibivad osa ajast isa juures ja osa ajast ema juures. Arvestades hagejate vanust on

see tavapärane. Mõlemad vanemad teevad kulutusi hagejate põhivajaduste rahuldamiseks, kuid

vaidlevad selle üle millises ulatuses. Tulenevalt tsiviilasjas nr X-XX-XXX kohtumäärusega

kinnitatud ja kehtivast suhtluskorrast on hagejate peamine elukoht siiski ema elukoht. Eeltoodu

tähendab, et kostja on sõltumata hagejate faktilisest viibimiskohast kohustatud tagama kõik

tsiviilasjas nr X-XX-XXX kehtiva kohtumääruse täitmise tagamiseks vajalikud tingimused,

sealhulgas hagejatele vajaliku eluruumi koos selleks vajalikuga ning hagejatele eluks vajaliku

toiduvaru kodus, sõltumata sellest, kas lapsed seda lõpuks tarbivad või mitte. Seega tuleb kostjal

teha hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi ka ajal, mil lapsed viibivad isa

juures.

Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi kui mõlemad vanemad täidavad

ülalpidamiskohustust piisavalt ja kannavad laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud, siis

elatist välja ei mõisteta. Kostja leiab, et temalt elatise väljamõistmiseks alust ei ole, sest ta täidab

hagejate ülalpidamise kohustust ning ei ole alust eeldada, et ta seda edaspidi ei tee. Poolte vahel

ei ole vaidlust, et vähemalt jaanuaris 2024 elasid hagejad valdavalt kostja juures ja olid täielikult

tema ülalpidamisel kuna hagejate seaduslik esindaja alates 01.01.2024 elatist maksnud ei ole.

Kostja on kandnud hagejate erinevaid kulutusi, s.h sidekulusid, vaba aja veetmise ja

huvitegevusega seotud kulusid, riiete ja jalanõude kulusid, koolikohustuse täitmisega seotud

kulusid ning toidukulusid. Kostja on sõltumata hagejate faktilisest viibimiskohast kohustatud

tagama kõik tsiviilasjas nr X-XX-XXX kehtiva kohtumääruse täitmise tagamiseks vajalikud

tingimused, sealhulgas hagejatele toiduvarud kodus, sõltumata sellest, kas lapsed seda lõpuks

tarbivad või mitte. Tulenevalt tsiviilasjas nr X-XX-XXX kohtumäärusega kinnitatud ja kehtivast

suhtluskorrast on hagejate peamine elukoht siiski ema elukoht aadressil xxx, mistõttu on kostja

kohustuseks tagada eluruumi koos selleks vajalikuga (vesi ja kanalisatsioon, elekter, prügivedu

jmt). Seega on kostja teinud ka hagejate eluasemega seotud kulutusi.

Hagejate elatise arvestuskäik on vale, kuna ei ole arvestatud, et osa hagejate vajadusi saab

rahuldada lasterikka pere toetuse arvel. Tsiviilasjas nr x-xx-xxx esitatud hagis on hagejate

seaduslik esindaja välja toonud, et tal on uuest kooselust sündinud xxx tütar M. V. ja xxx poeg

R.V.. Seega kui hagejad soovivad saada elatist PKS § 101 alusel, tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt

muu hulgas arvestada, et hagejate vajadusi saab rahuldada laste rikka peretoetuse arvel.

Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on alusetu ja põhjendamatu. Esiteks seetõttu, et

tsiviilasjas nr x-xx-xxx kohtumäärusega kinnitatud ja kehtivast suhtluskorda ei ole muudetud

ning kehtiv on Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr x-xx-xxx, millega

on mõistetud hagejate seaduslikult esindajalt välja elatist hagejate kasuks. Laste isa on elatise

muutmise hagi esitanud ja taotlenud elatise vähendamist tsiviilasjas nr x-xx-xxx alates

01.03.2024. Sellises olukorras ei võimalda TsMS ega PKS nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt

kuna PKS § 108 pole seadus, mis näeks ette tsiviilasja nr x-xx-xxx kohtuotsuse tagasiulatuvalt

muutmise TsMS § 459 lg 2 tähenduses. Teiseks leiab kostja, et hagejate seaduslik esindaja käitub

hea usu vastaselt esitades tagasiulatuva elatise nõude olukorras, kus alates 01.01.2024 ei ole ta

hagejatele elatist maksnud ning võlgneb hagejatele 4055,12 eurot (täiteasjad 023/2015/1034 ja

023/2015/1035) ja kostjale 70392,45 eurot. Kolmandaks märgib kostja, et kuivõrd

ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks

rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse

täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Kostja möönab, et

järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu,

kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu on leitud kohtupraktikas. Antud juhul ei ole hagejad

kordagi ülalpidamisnõuet esitanud. Kostja leiab, et hagejate tagasiulatuv ülalpidamisnõue ei ole

põhjendatud ainuüksi seetõttu, et kostja on täitnud ajavahemikul 22.01.2024-11.03.2024 hagejate

ülalpidamiskohustust.

Kui kohus leiab, et elatise rahuldamise nõude eeldused on täidetud, siis taotleb kostja kohtult

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise vähendamist PKS § 102 lg 2 järgi. Hagejate

tegelikud vajadused on PKS § 101 sätestatud ulatuses elatisest väiksemad. Kostja teised

alaealised lapsed osutuks hagejate poolt nõutud määras elatise väljamõistmise korral varaliselt

vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostjal on lisaks hagejatele veel ülalpeetavaid xxx sündinud

poeg R. G. P. ja xxx sündinud tütar M. L. P., kes hagejate kasuks miinimumelatise määras

väljamõistmisel jääksid vähem kindlustatuks ehk oleksid hagejatest halvemas varalises olukorras

kuna kostja ei ole võimalik maksta kõigile oma lastele võrdväärselt miinimumelatist oma

töötasust. Ajavahemiku 01.01.2024 -01.04.2024 eest on kostja saanud töötasu kokku summas

4704,88 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks 1568,29 eurot (4704,88/3) kuus. Kui kostja peaks

tasuma hagejate nõutud 629,61 euro suurust elatist, siis ei jääks tal enda ja tema uuest abielust

sündinud kahe alaealise lapse vältimatute püsikulude tasumiseks vahendid ilma, et kostja

kahjustaks enese tavalist ülalpidamist.

Kostja leiab, et ülalpidamiskohustuse täitmine laste pangakontodele, ei ole kooskõlas laste

huvidega. Ülalpidamiskohustust tuleb reeglina täita mitte alaealisele lapsele, vaid teisele

vanemale kuna alaealistelt lastelt ei saa eeldada, et nad majandaksid end ise.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks

272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja A. V..

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga I käesoleval ajal igapäevaselt koos ning samuti

on kohus tuvastanud, et kostja ei elanud hagejaga II perioodil 22.01.2024 kuni

11.07.2024 igapäevaselt koos (20.09.2024 eelistungil alates 00:21:40 nähtub poolte

selgitustest, et alates 21.01 algas hagejatel suhtluskorra kohaselt isa nädalavahetus ning

alates sellest ajast kolisid hagejad isa juurde; e-kiri dtl 188, millest nähtub, et hageja II

elab alates 12.07 kostjaga). Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena

kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks

(s.h hagejal II kuni 11.07.2024). Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama

selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise.

Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise

vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning

iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi

suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS §

116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist miinimumulatuses

tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult

põhjendatud.

5. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud

vahetult ja teinud kulutusi seoses hagejatega ning esitanud selle kohta ka erinevaid

arveid, tšekke ja maksekorraldusi. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas,

igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul

esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja

kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida

ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele

osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt

igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Seega saab

kohus käesoleval juhul elatise suuruse määramisel arvestada üksnes vajalike ja

põhjendatud kuludega, mille ka teine lapsevanem on heaks kiitnud, s.h hagejate

telefoniteenuste kuludega (dtl 80-93, 189-204). Asjakohased võivad iseenesest olla ka

kulud seoses hageja I trenniga (dtl 103) ja hagejate kooliga (s.h matemaatika lõpueksami

materjal dtl 121; lõpureis dtl 125; loeng dtl 127; kooli lõpetamisel fotograaf dtl 237).

Kohus ei saa arvestada aga ülalpidamiskohustuse täitmisena Spotify, Youtube ja Netflix

eest tasumise kulusid (dtl 95-99, 205-219, 290-293). Tegemist on mugavusteenustega,

mitte hädavajaliku igakuise kuluga. Samuti ei saa kohus arvestada ülalpidamiskohustuse

täitmise tõenditena tšekke ja maksekorraldusi, mis puudutavad erinevate toodete, riiete ja

söögi maksumust (dtl 100, 101, 105, 112-124, 136-138, 227-236, 238-248, 294-306).

Esiteks on osad kulud tehtud enne 22.01.2024 ning ei ole seega asjakohased. Teiseks

märgib kohus, et igasugused erinevad maksekorraldused tõendavad üksnes teatud kulude

tegemist teatud hinnaga, kuid ei tõenda, et tegemist oleks igakuiste hädavajalikke

kuludega, mis on tehtud seoses hagejatega. Samuti ei arvesta kohus erinevate

ülekannetega hagejatele endale, kuna tegemist on taskurahaga, mitte

ülalpidamiskohustuse täitmisega (dtl 129-131). Ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa

kohus arvestada ka kostja poolt esitatud tõenditega, mis puudutavad kostja enda elukoha

eluasemekulusid (s.h kommunaalkulud, elekter, TV jms; dtl 139-149, 151, 249-270).

Kohus selgitab, et võimalikud kostja eluasemekulud, söögikulud, hügieenikulud jms on

ülalpidamiskohustusena käsitletavad juhul, kui hagejad viibivad kostja juures keskmiselt

vähemalt seitse ööpäeva kuus ning sel juhul on võimalik kohtul vähendada elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6).

6. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja

hagiavalduses, et hagejate isa võimaldab lastele elamispinna, katab söögi, rõivaste,

jalanõude-, kooli-, transpordi- ja muud kulud. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja

toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel

normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise

kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei

ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-

2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate

igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

7. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et hagiavalduse esitamise ajal sai hagejate eest

lastetoetust kostja. Alates 01.05.2025 on hageja I osas lastetoetuse maksmine kostjale

lõpetatud (dtl 409). Kohus saab nimetatuga elatise suuruse määramisel ka arvestada.

Kostja on oma vastuses viidatud ka lasterikka pere toetusele. Puuduvad tõendid, et

käesoleval juhul kostjale või hagejate isale lasterikka pere toetust oleks tasutud.

8. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kohus loeb tõendatuks, et Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas x-xx-xxx

on määratud kindlaks hagejate ja nende isa suhtluskord, mille kohaselt elavad hagejad

ema juures ja käivad üle nädala nädalavahetustel isa juures ühel nädalal alates

neljapäevast pühapäevani ja teisel reedest pühapäevani (dtl 76-79). Puudub vaidlus, et

nimetatud suhtluskorda ei ole kohtumäärusega muudetud. Samas on tõendamist leidnud,

et hageja I on kolinud isa juurde 22.01.2024 ning ka hageja II on elanud perioodil

22.01.2024 kuni 11.07.2024 isa juures. Suhtluskorras märgitud olukord on seega

muutunud oluliselt ning vanemad on ka aktsepteerinud laste soove elada, kas ema või isa

juures. Eluliselt on ka usutav, et 14- ja 16-aastased lapsed on võimelised avaldama enda

soove elukoha suhtes ning seega ca 13 aastat tagasi määratud suhtluskord ei ole

käesolevas vaidluses enam asjakohane.

19.09.2024 esitatud dokumendis on kostja toonud välja nimekirja hagejate liikumisest

vanemate vahel 24.01.2024 kuni 12.07.2024. Samuti on kostja välja toonud erinevad

kuupäevad, mil hagejad temaga viibisid oma 15.10.2024 ja 31.10.2024 dokumendis.

Kohus selgitab, et elatise nõude lahendamisel on oluline käesoleval juhul hagejate reaalne

elukoht ning asjaolu, et hagejad võisid mingil perioodil viibida kas ajutiselt teise

lapsevanemaga või erinevates laagrites, ei vabasta lahuselavat lapsevanemat elatise

tasumise kohustusest. PKS § 101 lg 6 kohaselt saaks teise lapsevanema juures viibimist

arvestada üksnes juhul, kui laps viibib vanema juures vähemalt keskmiselt 7 ööpäeva

kuus. Kuna käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hagejad oleksid kostja poolt nimetatud

perioodil viibinud kostja juures vähemalt keskmiselt 7 ööpäeva kuus, siis puudub alus

elatise vähendamiseks PKS 101 lg 6 alusel.

9. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et PKS § 102 lg 2 alusel ei saa vähendada elatist

asjaoludel, et pooltel on kehtiv suhtluskord või et hageja I osaleb oma huvitegevuse tõttu

märkimisväärse aja kaitseliidu poolt korraldavates laagrites/spordiüritustel, mille

osalemiskulud ning riietuse/jalanõud katab täies ulatuses riigikaitseorganisatsioon.

Suhtluskorra küsimust saab lahendada läbi PKS § 101 lg 6 (mida kohus on eelnevas

punktis juba käsitlenud) ning samuti ei vabane vanem oma ülalpidamiskohustuse

täitmisest asjaolul, et teatud huvitegevuse kulud võib katta riik.

Kostja on menetluses välja toonud, et tal on lisaks hagejatele veel ülalpeetavaid xxx

sündinud poeg R. G. P. (dtl 152) ja xxx sündinud tütar M. L. P. (dtl 153), kes hagejate

kasuks miinimumelatise määras väljamõistmisel jääksid vähem kindlustatuks ehk oleksid

hagejatest halvemas varalises olukorras kuna kostjal ei ole võimalik maksta kõigile oma

lastele võrdväärselt miinimumelatist oma töötasust.

Kohus loeb tõendatuks, et ajavahemiku 01.01.2024 -01.04.2024 eest on kostja saanud

töötasu kokku summas 4704,88 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks 1568,29 eurot

(4704,88/3) kuus (dtl 155). Kostja ei ole menetluses esile toonud selliseid erandlikke

asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kostja ja tema teiste laste ülalpidamine hagejatele

elatise väljamõistmisel miinimumsuuruses kahjustuks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt

selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel

(vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on

Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh

hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis

Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb

säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel.

10. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate nõue elatise saamiseks

miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest on iseenesest põhjendatud. Samas tuleb

kohtul käesoleval juhul arvestada teatud kostja poolt tehtud kuludega kuni 30.09.2024

(kohus märgib, et kuni nimetatud ajani on kohtule esitatud tõendeid kulude kandmise

osas; kohus ei arvesta lõplikes seisukohtades lisatud tõenditega, kuna need on esitatud

hilinemisega ning lisaks ei ole suurem osa neist ka ülalpidamiskohustusena arvestatavad,

dtl 370-390).

Kohus märgib, et märtsis 2024 oli miinimumelatise suuruseks hageja I puhul 340,33

eurot ja hageja II puhul 289,28 eurot (seega perioodil 12.03.2024-31.03.2024 oli hageja I

elatis 219,57 eurot ja hageja II puhul 186,63 eurot), perioodil aprill 2024 kuni september

2024 (k.a) oli miinimumelatise suuruseks igakuiselt hageja I puhul 367,72 eurot ja hageja

II puhul 312,56 eurot (hageja II osas saab arvestada elatist kuni 11.07; s.h perioodil

01.07-11.07 oli elatise suuruseks hageja II puhul 110,91 eurot ning hageja I osas

perioodil 01.09-16.09 summas 196,12 eurot). Kokku moodustab seega miinimumelatis

perioodil 12.03.2024 kuni 30.09.2024 hageja I osas 2425,89 eurot ja perioodil 12.03.2024

kuni 11.07.2024 hageja II osas 1235,22 eurot.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja on tasunud hagejate märtsi 2024 sidekulud hageja I osas

10,17 eurot ja hageja II osas samuti 10,17 eurot (perioodil 12.03-31.03 seega mõlema

osas 6,56 euro ulatuses), aprilli 2024 sidekulud hageja I osas 10,17 eurot, hageja II osas

10,83 eurot, mai 2024 sidekulud hageja I osas 10,17 eurot ja hageja II osas 18,09 eurot,

juuni 2024 sidekulud hageja I osas 15,98 eurot ja hageja II osas 18,42 eurot, juuli 2024

sidekulud hageja I osas 10,50 eurot ja hageja II osas 10,17 eurot (perioodil 01.07-11.07

seega hageja II kulud 3,61 euro ulatuses) ning augusti sidekulud hageja I osas 12,81 euro

ulatuses (dtl 89, 189, 192, 195, 198, 201, 204). Kohus arvestab siinkohal üksnes arvelt

nähtuva hagejate telefoninumbriga (s.o telefoninumbrid lõpuga 727 ja 913) seotud

kulutuste suurusega. Seega on kostja tasunud hageja I telefonikulud kokku nimetatud

perioodil 66,19 eurot ja hageja II kulud 57,51 eurot. Nimetatut saab pidada kohtu

hinnangul ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning maha arvestada elatise suurusest. Samuti

saab eelnimetatud perioodil ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohtu hinnangul lugeda

järgmisi kostja poolt tehtud kulutusi: hageja I kooli lõpureisi kulu summas 179,85 eurot

(dtl 125) ning lõpetamise fotograaf summas 7,70 eurot (dtl 237) ja hagejaga II seotud

loengu kulu summas 10 eurot (dtl 127). Muude kulude kandmine ülalpidamiskohustuse

täitmisena ei ole tõendatud ega põhjendatud (vt selles osas ka otsuse p-s 5 märgitud

põhjendusi).

Seega on põhjendatud kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest

12.03.2024 kuni 30.09.2024 kokku 2172,15 eurot (2425,89 – 66,19 – 179,85- 7,70) ja

edasi elatis miinimummääras ja hageja II kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni

11.07.2024 kokku 1167,65 eurot (1235,22-57,51-10).

11. Hagiavalduses on hagejad palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi

eest 22.01.2024 kuni 11.03.2024 hageja I kasuks summas 570,87 eurot ning hageja II

kasuks 485,25 eurot.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Hagejad ei ole käesoleval juhul tõendanud, et nad oleksid elatist kostjalt nõudnud.

Iseenesest ei tähenda antud asjaolu, et hagejad oleksid kaotanud õiguse ülalpidamist ka

tagantjärele nõuda. Samas tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et eelnevalt on elatis välja

mõistetud hagejate isalt, kes on esitanud 01.03.2024 kohtule elatise vähendamise hagi (dtl

107-111). Kohtu hinnangul ei võimalda PKS nõuda kostjalt sellises olukorras elatist

tagasiulatuvalt vähemalt kuni märtsi alguseni. Kui hagejate isa on teinud nimetatud

perioodil kulutusi seoses hagejatega, siis on võimalus esitada nende kulude hüvitamise

nõue kostja vastu. Samuti märgib kohus, et nähtuvalt esitatud dokumentidest on kostja

täitnud ka oma ülalpidamiskohustust tagasiulatuva perioodi jooksul vähemalt hagejate

sidekulude tasumisena ning täiendava tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks

kohtu hinnangul enam elatise tasumise eesmärki ning võib ohtu seada ka jooksva elatise

tasumise võimekuse. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et ühe hageja viibimine isa

juures oli ajutine. Seega jätab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 12.03.2024 kuni

30.09.2024 kokku 2172,15 eurot, alates 01.10.2024 kuni 31.03.2025 summas 367,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ning pool lapsetoetust 40 eurot), alates 01.04.2025 kuni

30.04.2025 summas 381,74 eurot (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates

01.05.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 301,74 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb kostjalt välja

mõista hageja II kasuks elatis perioodi eest 12.03.2024 kuni 11.07.2024 kokku

1167,65 eurot. Tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 22.01.2024 kuni 11.03.2024

jätab kohus rahuldamata.

Alates 01.05.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

Elatise võlgnevus tuleb tasuda hagejate arveldusarvele. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb jooksev elatis tasuda igakuiselt

esimeseks kuupäevaks hageja I arveldusarvele. Kohus selgitab, et kui hagejate isa soovib,

et elatis kantakse üle laste pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei

kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus

elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab.

13. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

14. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik