2-25-102561/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-102561

Tsiviilasi

A., B. , C. hagi D. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hageja 1 nõue 1800 eurot, hageja 2 nõue 1800 eurot ja

hageja 3 nõue 1800 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: A. (isikukood XXX)

Hageja 2: B. (isikukood XXX)

Hageja 3: C. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: E. (isikukood XXX, e-

post XXX)

Kostja: D. (isikukood XXX, e-postXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A., B. , C. hagi.

2. Välja mõista D.-lt elatis A. kasuks igakuise elatusrahana 200 eurot alates

28.01.2025 kuni A. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.

3. Välja mõista D.-lt elatis B. kasuks igakuise elatusrahana 200 eurot alates

28.01.2025 kuni B. täisealiseks saamiseni, s.o XXX.

4. Välja mõista D.-lt elatis C. kasuks igakuise elatusrahana 200 eurot alates

28.01.2025 kuni C. täisealiseks saamiseni, s.o XXX.

5. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja E. arveldusarvele nr XXX

iga kuu 1. kuupäevaks, selgitusega „A., B. ja C. elatis“.

6. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

7. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

9. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 28.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 600 euro elatise saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi 29.01.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.02.2025 aadressil XXX.

Võlgnik D. esitas 11.02.2025 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite

tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite

esitas D. kohtule 26.02.2025.

04.03.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus kohustas hagejaid 05.03.2025 määrusega esitama oma nõuded ja põhjendama neid

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

3. Hagejad esitasid 11.03.2025 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks, mille

kohus jättis 14.03.2025 määrusega käiguta. Hagejad esitasid puuduste kõrvaldamise

15.03.2025.

Hagejad nõuavad elatist alates 28.01.2025 kuni hagejate täisealisteks saamiseni kokku

summas 600 eurot kuus (hageja 1 taotleb elatist 200 eurot kuus, hageja 2 taotleb elatist 200

eurot kuus ja hageja 3 taotleb elatist 200 eurot kuus). Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad

isaga. Laste ema ei osale oma laste ülalpidamises. Laste isaga D. ei suhtle ja seetõttu ei ole

elatise osas omavahelisele kokkuleppele jõutud. Hagejad tagasiulatuva elatise nõuet ei soovi

esitada.

4. Kohus võttis 17.03.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest alates.

5. 27.03.2025 saatis D. kohtule kirja, milles märkis, et ta esitas juba vastuväite (dtl 97).

03.04.2025 kirjaga selgitas kohus D.-le, et tal on võimalik esitada omapoolne põhjendatud

ettepanek laste elatise suuruse osas ning esitada ka vastavasisulised tõendid. Vaidluse korral

lisada tõendid enda varalise seisundi kohta (dtl 104).

14.04.2025 esitas D. vastuse hagile (dtl 121) ja konto väljavõtte alates 01.01.2025–

14.04.2025, Eesti Töötukassa nõustamise aja (dtl 109-120) ja SMS-sõnumid E.-ga ning

kriminaalasjas nr 1-25-265 tehtud kohtu alla andmise määruse ja Sotsiaalkindlustusameti

ettekirjutuse (dtl 122–128).

Kostja vastuse kohaselt ei käi ta tööl, kuid tegeleb sellega. Kostjal on veel 2 last (16.a ja 2.a),

keda kasvatab üksi. Tema sissetulekuteks on Eesti Töötukassast saadav toetus,

toimetulekutoetus ja 2 lapse osas peretoetus. Saadavatest toetustest tasub elamiskulud ja kätte

jääb üsna vähe. Lisaks tuleb tal tasuda kriminaalasjaga seonduvaid menetluskulusid ja

peretoetusest arvestatakse 20% maha. Kostja tõi ka esile, et 2024 on hagejate seaduslik

esindaja kirjutanud, et ta ei küsi alimente ega hakka teistelt lastelt „leiba laualt võtma“.

Samuti ei toetanud hagejate seaduslik esindaja kostjat ajal, kui viimane lapsi üksinda

kasvatas. D. selgitas, et üleliigset raha tal ei ole, kuu lõpus jääb tal praegugi puudu.

6. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi XXX kell 14.00 Pärnu kohtumajas.

Kohtuistungil osales hagejate esindaja. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teavitanud

kostja ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

8. Perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga

kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1,4).

9. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hagejate A. , B. ja C. vanemateks kostja D. ja

hageja seaduslik esindaja E. (dtl 129-130).

Tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja

hagejatega koos ei ela ega tasu igakuiselt hagejatele elatist (st on ülalpidamiskohustust

rikkunud). Tsiviilasjas kogutud andmetest järeldub, et lapsed asusid E. juurde elama

23.11.2023. D. hooldusõigust (nii isiku-, kui ka varahooldusõigust) on piiratud tema alaealiste

laste A., B. ja C. suhtes Pärnu Maakohtu 08.11.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-8780.

Nimetatud kohtumääruse alusel anti ainuhooldusõigus üle laste isale E.-le (dtl 46-55, 129-

130). D. on kriminaalasjas nr 1-25-265 süüdi tunnistatud hagejate kehalise väärkohtlemise

eest ajavahemikul jaanuar kuni september 2023.

10. Hagejate seaduslik esindaja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest (s.o 28.01.2025) 200 eurot igale lapsele (kokku 600 eurot),

s.o väiksemas summas kui PKS §-s 101 sätestatud miinimummäär. Siinkohal arvestab kohus

PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamiseks olulisi asjaolusid (sh lapsed ei veeda aega emaga,

lasterikka pere toetus ja lastetoetus), mille pinnalt on tuvastatav, et seadusjärgne elatis oleks

A. puhul 264,24 eurot, C. puhul 224,60 eurot ja B. puhul 216,10 eurot. Seega kokku 704,94

eurot.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS

§ 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud

miinimummäära. Üksnes PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses sätestatud põhjustel (teised

alaealised lapsed, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist

saavad lapsed) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise.

Kostja vastusest järelduvalt ei võimalda tema majanduslik seisund lastele elatist tasuda.

Lisaks on tal veel 2 alaealist last, kes on tema ülalpidamisel.

11. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja A. igakuised kulud kokku 860,50 eurot, sh

eluasemekulud 95,50 eurot, toit 250 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiu

kulud 30 eurot, hügieenitarbed 70 eurot, koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, riided ja

jalanõud 150 eurot, muud püsikulutused (trenn ja huvialaring) 50 eurot, taskuraha 15 eurot ja

sünnipäevade raha 30 eurot.

B. igakuised kulud kokku 760,50 eurot, sh eluasemekulud 95,50 eurot, toit 250 eurot,

transport 50 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiu kulud 30 eurot, hügieenitarbed 50 eurot,

koolikohustuse täitmiseks 80 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, muud püsikulutused (trenn ja

huvialaring) 20 eurot, taskuraha 15 eurot ja sünnipäevade raha 30 eurot.

C. igakuised kulud kokku 770,50 eurot, sh eluasemekulud 95,50 eurot, toit 250 eurot,

transport 50 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiu kulud 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot,

koolikohustuse täitmiseks 80 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, muud püsikulutused (trenn ja

huvialaring) 50 eurot, taskuraha 15 eurot ja sünnipäevade raha 30 eurot.

Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses toodud laste vajadusi ja neile antavat rahalist

väärtust selgitanud kohtuistungil (dtl 133-136).

Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et hagiavalduses toodud laste vajadused kokku ühes

kuus on 2391,50 eurot (860,50+760,50+770,50) (dtl 2). Sellises summas vajaduste

rahuldamine eeldaks mõlemalt vanemalt igas kuus rahalist panustamist lapse ülalpidamisse

1195,75 eurot (PKS § 116 lg 1), mitte 600 eurot, nagu hagiavalduses on soovitud. Samas on

kohtu hinnangul hagejate seadusliku esindaja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt

vajalikud ning nende katmiseks vajalikud rahalised vahendid piisavad, arvestades haginõuet

(st mõlema vanema panus 600 eurot kuus lastele). Kohus selgitab, et eelduslikult peavad

vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude

kandmisel (PKS § 116 lg 1). Seega on kohtu hinnangul elatise nõue põhjendatud.

12. Kostja vastusest järelduvalt ei võimalda tema majanduslik seisund lastele elatist tasuda.

Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et kostja sissetulekuteks on

peretoetus, Eesti Töötukassa poolt makstav töötutoetus ja Pärnu Linnavalitsuse poolt makstav

toimetulekutoetus (dtl 110–119). Kostja ei tööta, kuid otsib Eesti Töötukassa kaudu tööd.

Kostja tööotsimist tõendab kostja kohtule saadetud ekraani kõvatõmmisega, millelt nähtub,

Eesti Töötukassa poolt saadetud sõnum järgmise nõustamise aeg (dtl 120).

Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla hagis nõutud määra (mis on iseenesest väiksem kui

PKS §-s 101 sätesatud määr) ei anna alust kostja töötus. Kohtupraktikas omaksvõetud

arusaama kohaselt on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid (nt RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4, RKTKo 3-2-1-118-12, p 14-15).

D. on kirjalikus seisukohas märkinud, et talle vahetustega töö ei sobi, kuna tal on alaealised

lapsed. Seda, millist tööd ta üleüldse otsinud on, millisest ajast alates ja millistele töödele

kandideerinud, vastusest ei selgu. Seega ei ole arusaadav, millised konkreetsed asjaolud on

takistanud töö otsimist ja mida on vanem ette võtnud, et neid takistusi ületada (sh väljaõpe,

koolitused vms täiendus). D. ei ilmunud ka kohtuistungile, kus oleks saanud täpsustada töö

otsimisega seotud asjaolusid. Sellele vaatamata on kohtu arvates olemasolevate andmete

pinnalt piisavalt selge, et D. pingutused töö otsimiseks ei ole olnud piisavad ja pigem on

vähene vanema motivatsioon tööga sissetulekut teenida. Nimelt nähtub Pärnu Maakohtu

08.11.2024 määrusest tsiviilasjas nr 2-24-8780 asjaolusid, millest järelduvalt viljeleb D. laste

kasvatamiseks sobimatut eluviisi, mis omakorda ei võimalda (või olulisel määral takistavad)

tööl käimist (alkoholi ja narkootikumide tarbimine, kodust eemal viibimine päevade kaupa

jne) (dtl 46-55). Lisaks on D. kasutanud laste suhtes füüsilist vägivalda (kriminaalasjas nr 1-

25-265 tehtud otsus). Kõikidest andmetest järelduvalt ei ole D. suutlikkus ja tahe sissetuleku

teenimiseks olnud piisav. Seetõttu ei anna nimetatud asjaolu aluseks elatist vähendada.

Kohtu hinnangul ei ole kohane arvestada elatise vähendamisel ka asjaolusid, et D.-lt on välja

mõistetud kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Siinkohal peab kohus oluliseks

rõhutada sedagi, et kriminaalmenetlusega seotud kulud on tekkinud põhjusel, et D. on

kehaliselt väärkohelnud hagejaid. Olukord, kus laste tervist ja arengut oluliselt kahjustava

ebaseadusliku tegevuse näol saaks kannatada laste ülalpidamine, ei oleks mingil juhul

aktsepteeritav. Samuti ei ole õigustatud arvestada D. kohustusi, mis tal on tekkinud seoses

alusetult makstud peretoetustega (dtl 126-128). Nõue on tekkinud põhjusel, et kui hagejad

kostjast eraldi, sai kostja peretoetusi edasi, kuigi lapsed elasid juba E.-ga. Seega kostja võttis

alusetult vastu toetusi, mis olid suunatud lastele. Sealjuures on E. kohtuistungil selgitanud, et

kui lapsed tema juurde elama läksid, ta toetusi ei saanud, vaid hakkas siis saama kui uuris (dtl

135). Seega jättis D. välja makstud peretoetused endale, mitte ei kasutanud laste huvides ja

nende vajaduste katmiseks.

13. D. on tuginenud asjaolule, et tema ülalpidamisel on veel 2 alaealist last.

Kuigi alaealiste laste olemasolu võib anda elatise vähendamiseks aluse PKS § 102 lg 2 järgi,

ei ole see käesoleval juhul kohtu arvates põhjendatud. Rahvastikuregistri andmetel on R. B.

sündinud XXX ja A. I. XXX (dtl 129-130). Samas ei ole kostja selgitanud, kas ja mil määral

toetavad lapsi nende isad, sh asjaolusid, miks laste jaoks elatist ei tasuta. Seega ei ole

käesoleval ajal tuvastatav, et kostja poolt piisava sissetuleku teenimise korral jääksid laste

vajadused olulisel määral katmata põhjusel, et kostjal tuleb tasuda hagejatele elatist.

14. Kohtu hinnangul ei anna alust elatise vähendamiseks ka asjaolu, et E. on 2024 kirjutanud,

et elatise nõuet ta ei esita (dtl 123). E. on kohtuistungil selgitanud, et kohtule esitatud lõik on

kontekstist välja võetud ja selles kirjas olevat ta selgitanud D.-le, et laste vajaduste katmiseks

on ta nõus tasuma, kuid ta ei ole nõus andma D.-le raha joomiseks (dtl 135). Kohus nõustub,

et tervislikku kirja esitatud ei ole ja seega ei saa täpsemalt kokkuleppe või kirja sisu hinnata.

Samas ei ole see kohtu arvates ka määrav. Nimelt, isegi kui varasemalt on pooltel olnud

kokkulepe elatise mitte nõudmise kohta, ei välista see käesoleval ajal elatist nõuda (PKS §

109).

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Elatis tuleb välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg

2) kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o A. puhul kuni XXX 200 eurot kuus, B. puhul kuni

XXX 200 eurot kuus ja C. puhul kuni XXX 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul vastab

võimaldab välja mõistetav elatis katta laste vajadusi piisaval määral.

16. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja ei ole hagis välja toonud, milliseks kuupäevaks tuleks kostjal elatis üle kanda. Seega

kohus määrab, et kostjal tuleb elatis tasuda iga kuu 1. kuupäevaks hagejate seadusliku

esindaja arvelduskontole nr XXX, märkides makse selgitusse „A., B. ja C. elatis“ ning kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

Juhul, kui kostja on tasunud kohtumenetluse ajal elatise makseid, tuleb seda otsuse täitmisel

arvestada.

17. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse

elatise suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline

seisund (TsMS § 459 lg 1).

Menetluskulud

18. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude

jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik