2-22-9419/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-9419

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-22-9419

Määruse tegemise aeg ja koht

09. mai 2025, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

Osaühing Rosehill avaldus Narva linn, Kangelaste prospekt

3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Kohtuistungi aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

Osaühing Rosehill (rk 10972543)

Avaldaja esindaja:

Aleksei Forstiman (lepinguline esindaja)

Puudutatud isik:

Narva linn, Kangelaste prospekt 3

korteriühistu (rk 80162521)

Puudutatud isiku

esindaja:

Roman Golovenko (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus menetluse peatamiseks.

2. Avaldus rahuldada.

3. Tuvastada Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu korteriomanike 29. aprilli

2022 üldkoosoleku otsuse tühisus.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

5. Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale

enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata

või läbi vaatamata või menetlusse võtmata.

6. Määruse jõustumisel saata määrus registripidajale põhikirja kande muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

1(12)

2-22-9419

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Osaühing Rosehill esitas 27. juunil 2022 Viru Maakohtule avalduse Narva linn, Kangelaste

prospekt 3 korteriühistu 29. aprilli 2022 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja Kangelaste pr 3- XXX, XXX, XXX ja XXX, Narva korterite

omanik, seega on avaldaja korteriühistu liige. Majas on kokku 69 korteriomandit. 29. aprilli 2022

koosolekul otsustati häälteenamusega kinnitada korteriühistu põhikirja uus redaktsioon. Nimetatud

koosoleku toimumisest sai avaldaja teada tsiviilasja nr 2-22-4736 menetluse käigus. Tsiviilasjas nr

2-22-4736 oli avaldajale edastatud kutse koosolekule, kutses ei olnud aga viidet kohale, kus oli

võimalik põhikirjaga tutvuda. Samuti ei olnud kutsel juhatuse esimehe allkirja. Koosolekul

vastuvõetud põhikiri on registrisse kantud ning selle põhikirja p 2.2.4 sätestab ruumide

XXX,XXX, XXX XXX, XXX, XXX, XXX omanike jaoks erineva kulude jaotuse. Nimelt sätestab

nimetatud punkt, et ruumide XXX, XXX, XXX, XXX,XXX, XXX, XXX (kauplused) omanikul

on kohustus tasuda kulud: soojusenergia eest kütteks (kaugküte) - 15% ulatuses, veevarustuse ja

kanalisatsiooni eest – mõõturite näitude järgi. Ruumide XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX (kauplused) omanik ei ole kohustatud tasuma kulusid: üldkasutatavate ruumide (ÜKR)

elekter - ei kasuta, sissepääsude puhastus teenused - ei kasuta, jäätmekäitlus - omab otselepingut

teenusepakkujaga, gaas - omab otselepingut teenusepakkujaga. Remondikulud üksikomaniku

kasutuses olevas maja fassaadi osas (kaupluste sissepääsud, trepid, uksed, estakaadid, vitriinid,

keldriaknad, tagumised sissepääsud, trepiastmed jne) - vastutab remondi eest ja tasub ruumide

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX omanik (kauplused).

Avaldaja leiab, et 29. aprilli 2022 põhikirja viidatud punktiga sätestatud kulude jaotuse viis

kahjustab avaldaja huve ülemääraselt. Põhikiri kohustab XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX ruumide omanikke tasuma kaasomandi eseme remondi eest rohkem, kui tulnuks tasuda

kaasomandi suuruse järgi. Mitteeluruumide XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX

omanikele (kauplused) pannakse ka eraldi kohustus tasuda kaugkütte eest. 29. aprilli 2022

põhikirja punkt 9.2. sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul on igal korteriomanikul üks hääl,

sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust.

See tähendab, et avaldaja hääli vähendati neljast üheni, kuna avaldajale kuulub neli korterit ning

varasema põhikirja kohaselt andis iga korter ühe hääle.

Avaldaja leiab, et 29.04.2022 üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, sest tema vastuvõtmiseks

rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Avaldajale ei olnud edastatud kutse koosolekule avaldaja

e-posti aadressile ning kutses ei olnud viidet, kus oli võimalik põhikirjaga tutvuda. Seega ei saanud

avaldaja enne koosolekut põhikirjaga tutvuda ja koosolekul informeeritult osaleda.

Avaldaja leiab ka, et 29. aprilli 2022 koosolekul koostatud protokoll on vastuoluline – koosolekul

osales 35 häält, millest 35 hääletas poolt ja 1 oli erapooletu. Samuti ei olnud koosoleku teade

juhatuse esimehe poolt allkirjastatud. Neil põhjustel oli koosoleku kokkukutsumise kord rikutud ja

otsus on tühine.

Avaldaja tugineb 29. aprilli 2022 põhikirja kinnitamise kehtetuks tunnistamise nõude alusena veel

asjaolule, et vastuvõetud põhikirja punkt 14.8.4 võimaldab puudutatud isiku juhatusel teha

2(12)

2-22-9419

regulaarseid olulisi kulutusi ilma puudutatud isiku üldkoosoleku otsuseta. Selline regulatsioon on

sätestatud puudutatud isiku liikmete kahjuks ja sama põhikirja punktiga 5.2.8 vastuolus.

Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu esitas 23. augustil 2022 vastuse avaldusele.

Korteriühistu palus jätta avaldus rahuldamata, kuna avaldus on alusetu. Korteriühistu otsustas läbi

viia korteriühistu üldkoosoleku otsustamaks põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmist, koosolek oli

määratud 29. aprilliks 2022. Üldkoosoleku läbiviimiseks vajalik dokumentatsioon oli korteriühistu

liikmetele edastatud 20. aprillil 2022 (postkasti panemisega või/ja elektroonselt), s.o kutse

üldkoosolekule ja põhikirja projekt. Avaldajale olid üldkoosolekuga seotud dokumendid (s.o kutse

üldkoosolekule ja põhikirja projekt) edastatud 20. aprillil 2022 kell 15:41 elektroonselt e-postile.

Osaühingu Rosehill nimel suhtleb korteriühistuga äriühingu juhatuse liige I A, kes edastab

korteriühistule e-kirjad e-postiaadressilt, korteriühistu ka edastab enda kirjad OÜ Rosehill juhatuse

liikme antud e-postiaadressile. 29. aprillil 2022 toimus korteriühistu üldkoosolek. Üldkoosolekul

osales 35 ühistu liiget ning see oli otsustusvõimeline. Üldkoosolekul otsustati häälteenamusega

(s.o 34 häält) kinnitada korteriühistu põhikirja uus redaktsioon, mis oli ka äriregistrile edastatud.

Üldkoosolekul vastuvõetud otsus on täielikult seaduslik ning puudub alus otsuse tühistamiseks.

Kõik vajalikud dokumendid olid enne koosolekut avaldajale saadetud elektrooniliselt ning

korteriühistu ei ole seega rikkunud kokkukutsumise korda.

Korteriühistu on ka seisukohal, et põhikirja p-d 2.2.4 ja 9.2 ei ole tühised. Isegi, kui oleks mingi

põhikirja punkt tühine, ei tähenda see, et kogu põhikiri oleks ka tühine. Korteriühistu on

seisukohal, et korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl

sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi

kaasomandi osa suurus. Nimetatu on kooskõlas seadusega.

Samuti leiab korteriühistu, et põhikirjaga vähendati oluliselt avaldaja kohustused

majandamiskulude kandmisel. Avaldaja kohustused elamu kütmise eest on vähendatud kuni 15 %-

ni, samuti avaldaja on vabastatud kohustustest tasuda üldelektri, sissepääsude puhastuse, prügi

väljaveo eest. Mõned maja fassaadi osad (kaupluste sissepääsud, trepid, uksed, estakaadid,

vitriinid, keldriaknad, tagumised sissepääsud, trepiastmed jne) on avaldaja ainukasutuses ja

valduses. Puudutatud isik leiab mõistlikult arusaadavaks seda, et nende osade remontimiseks

vajalikud kulud peab kandma ainuisikuliselt selles huvitatud isik. Nõuda teistelt elamu omanikelt

kulutuste kandmist avaldaja kaupluste ehitusosadele on hea usu põhimõttega vastuolus. Neil

põhjustel leiab puudutatud isik, et avaldaja nõue rahuldamisele ei kuulu.

Avaldaja Osaühing Rosehill esitas 08. septembril 2022 kohtule seisukoha, milles leidis, et

korteriühistu ei ole tõendanud, et korteriühistu on korteriomanikele edastanud kutse koosolekule ja

põhikirja eelnõu elektrooniliselt. Koosoleku teates ei olnud kirjas, kus saab põhikirja eelnõuga

tutvuda ja tutvumise kord. Korteriühistu märkis vastuses, et vajalikud dokumendid olid edastatud

kas e-postiga või postkasti panekuga. Kuid nt avaldajal ei ole oma postkasti. Avaldaja sai

korteriühistu vastusest aru nii, et kutse koosolekule ei olnud pandud trepikodade infotahvlitele.

Avaldaja märgib ka, et talle ei olnud saadetud vajalikke dokumente e-postiga. Puudutatud isik ei

ole ka tõendanud, et tema on saatnud 20. aprillil 2022 avaldaja e-postile dokumendid. Puudutatud

isik on esitanud valguskoopia e-kirjast, kuid avaldajal on kahtlusi, kas korteriühistu on ka

tegelikult dokumente saatnud.

Avaldaja selgitas ka, et e-posti aadress ei tööta. Viimane kiri, mis oli saadetud sellelt aadressilt

korteriühistule on 22. augustist 2018, tegemist on vana aadressiga. Avaldaja kasutab

korteriühistuga suhtlemiseks teisi e-posti aadresse, mis on korteriühistule ka teada. Näiteks e-posti

aadressile saadab korteriühistu avaldajale arved ja teatised. Suhtlemiseks avaldaja juhatuse

liikmega kasutab korteriühistu e-posti aadressi. Korteriühistu ei selgitanud ega tõendanud miks ta

kasutas e-posti aadressi. Sellises olukorras oleks korteriühistu pidanud esile tooma asjaolud, mis

selgitaks e-posti aadressi kasutamist olukorras, et vahetult enne seda suhtles korteriühistu

avaldajaga aadressil. Järelikult rikkus korteriühistu koosoleku kokkukutsumise korda, kuna ei

saatnud avaldajale vajalikke dokumente enne koosolekut.

3(12)

2-22-9419

Avaldaja leidis ka, et kui otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid see osa

otsusest või tuvastada vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb. Korteriühistu otsus

põhikirja kinnitamise kohta ei ole aga osadeks jagatav.

Samuti ei ole korteriühistu tõendanud, et põhikirjaga uue kulude jaotamise viisi kehtestamine ei

suurendanud avaldaja kulusid ega kahjustanud avaldajat ülemääraselt.

Avaldaja on põhikirja vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude alusena tuginenud ka

asjaolule, et avaldaja väitel kasutasid osad korteriomanikud otsuse tegemisel oma hääleõigust

selleks, et omandada enda kasuks eeliseid teiste liikmete, sh avaldaja kahjuks. Avaldaja on

seisukohal, et sellest, et seadus võimaldab sätestada, et korteriomanike üldkoosolekul on igal

korteriomanikul üks hääl, ei saa välistada, et sellesisulise otsuse vastuvõtmisel (põhikirja

muutmisel) osade korteriomanike poolt on need korteriomanikud oma õigusi kuritarvitanud.

Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku vastuväited pole põhjendatud ega anna alust avaldaja

avalduse rahuldamata jätmiseks. Avaldaja taotles ka kohtul kohustada korteriühistut esitama e-

kirja metaandmed tõendamaks, et e-kiri oli ka tõesti saadetud.

Puudutatud isik esitas 27. jaanuaril 2025 kohtule seisukoha, milles selgitas, et kutse

koosolekule pannakse trepikodade infotahvlitele nende isikute jaoks, kes majas elavad. Avaldaja ei

ela majas ega käi trepikodades ja seetõttu ei saanud korteriühistu avaldajale dokumente selliselt

edastada. Samas aga üldkoosoleku teated olid 20. aprillil 2022 infotahvlitele pandud. Korteriühistu

31. jaanuari 2022 põhikirja punkti 6.7 kohaselt kui koosoleku päevakorda on kantud sisse punkt

põhikirja muutmise kohta, siis põhikirja muutmise projekt antakse välja igale korteriomanikule

vähemalt 7 päeva enne selle arutamist üldkoosolekul. Põhikirja punkti 6.9 kohaselt kui

korteriomanik on teatanud korteriühistule enda e-posti aadressi, siis teade korteriomanike

üldkoosoleku kohta ja käesoleva põhikirja punktis 6.6 nimetatud dokumendid tuleb saata

nimetatud aadressile. Põhikirja punktid 6.6, 6.7 ja 6.9 olid puudutatud isiku poolt täidetud.

Avaldajale olid üldkoosolekuga seotud dokumendid (s.o kutse üldkoosolekule ja põhikirja projekt)

edastatud 20. aprillil 2022 kell 15:41 elektroonselt e-postile. Avaldaja ei ole tõendanud, et

nimetatud aadress talle ei kuulu või et aadress ei töötanud. Igal isikul võib olla mitu e-posti

aadressi ning korteriühistu on suhelnud avaldajaga erinevatel e-posti aadressidel. Korteriühistu 20.

aprilli 2022 e-kiri saadeti avaldaja e-posti aadressile ning seega jõudis kutse üldkoosolekule ja

põhikirja projekt avaldaja mõjusfääri ning temal oli võimalus dokumentidega tutvuda.

Majandamiskulu on sh tasu kütte eest. Korteriühistu põhikirja punktist 2.2.4 on selgelt nähtav, et

avaldaja jaoks on majandamiskulu suurus (nii maja hooldamisega seotud kulud kui ka kulu

küttele) on oluliselt väiksem kui seaduses sätestatud. Seega ei ole õige avaldaja väide, et põhikirja

punkt 2.2.4 ei ole tema suhtes mõistlik, või see kahjustab ülemääraselt avaldaja õigustatud huve.

On täielikult tõendamata avaldaja väide, et osad korteriomanikud kasutasid otsuse tegemisel oma

hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid teiste liikmete, sh avaldaja kahjuks.

Avaldaja esitas 06. märtsil 2025 tõendina Yahoo Mail 04. jaanuari 2022 e-kirja, et e-posti

aadress oli suletud pärast 30. märtsi 2022. Seega kui korteriühistu on ka reaalselt edastanud

avaldajale kirja sellele aadressile, pidi tulema tagasi vastus, et viidatud aadress on deaktiveeritud.

Korteriühistu on seega pahauskne, kuna saatis kutse koosolekule aadressile, mida pooled ei

kasutanud omavaheliseks suhtlemiseks juba aastast 2018. Samuti on korteriühistu pahauskne

seetõttu, et isegi kui ta saatis kirjad 2022. aprillis e-postile ning sai serverist vastuse, et viidatud e-

posti aadress ei võta vastu kirjasid, ei võtnud korteriühistu ühendust avaldajaga nende e-posti

aadresside kaudu, mida korteriühistu kasutas tol ajal pidevalt avaldajale teadete edastamiseks.

Järelikult rikkus korteriühistu koosoleku kokkukutsumise korda. Avaldaja leiab, et korteriühistu ei

ole sisuliselt vastanud avaldaja väidetele ning seetõttu tuleb avaldus rahuldada.

Kohus selgitas menetlusosalistele 18. märtsi 2025 kohtunõudes tõendamiskoormust ja andis tähtaja

täiendavate seisukohtade esitamiseks.

4(12)

2-22-9419

Puudutatud isik esitas 19. märtsil 2025 täiendava seisukoha, milles taas selgitas, et avaldajale

olid 29.04.2022 üldkoosolekuga seotud dokumendid (s.o kutse üldkoosolekule ja põhikirja projekt)

edastatud 20.04.2022 kell 15:41 elektroonselt e-postile. Seisuga 20.04.2022 ei teadnud

korteriühistu, et tuleb kasutada avaldaja uuemat aadressi ning vana aadress enam ei kehti. Avaldaja

ei ole teatanud korteriühistule enda kehtivat e-posti aadressi. Avaldaja ei ole teatanud

korteriühistule ka, et e-posti aadress ei kehti ning mis ajast see ei kehti. Korteriühistu 20. aprilli

2022 e-kiri saadeti avaldaja e-posti aadressile. Seega jõudis kutse üldkoosolekule ja põhikirja

projekt avaldaja mõjusfääri ning temal oli võimalus dokumentidega tutvuda. Avaldaja ei

tõendanud, et kirja saatmisel tema e-posti aadress oli juba suletud. Samuti ei ole avaldaja

informeerinud korteriühistut sellest, et tuleb kasutada ainult teist e-posti aadressi. Seega oli

korteriühistu veendunud, et kiri jõudis avaldajani. Kui korteriühistu oleks teadnud, et kiri ei

jõudnud avaldajani, oleks tema proovinud saata muul viisil.

Avaldaja esitas 08. aprillil 2025 täiendava seisukoha, millest tuleneb, et puudutatud isik esitas

tõendid, et e-posti aadressilt oli puudutatud isikule kiri saadetud 22. augustil 2018. So viimane e-

kiri, mida avaldaja kirjutas aadressilt oli 22. augustist 2018. Tegemist on vana aadressiga, mis ei

töötanud alates 30. märtsist 2022. Avaldaja aktuaalsed e-posti aadressid on ja. Pooltel on vaidlus

ka väidetava puudutatud isiku 20. aprilli 2022 e-kirja eksisteerimise ja avaldajani jõudmise kohta.

Avaldaja seletas ja tõendas, et ei töötanud alates 30. märtsist 2022. Kohtupraktikas on selgitatud,

et e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja saadetud e-kirja väljavõttega tõendada, sest see ei tõenda e-

kirja jõudmist saajani. Sellises olukorras pidanuks korteriühistu tooma esile asjaolud, mis selgitaks

e-posti aadressi kasutamist olukorras, et vahetult enne seda korteriühistu avaldajaga suhtlemisel

kasutas e-posti aadressid. Selliseid asjaolusid korteriühistu ei esitanud. E-posti aadress on ka

avaldaja registriandmetes. Eelnevast tuleneb, et korteriühistule oli avaldaja e-posti aadressid teada

ja avaldaja võis mõistlikult eeldada, et seda kasutatakse talle teabe edastamiseks. Järelikult rikkus

korteriühistu KrtS § 20 lg 4, kui ei saatnud vaidlusaluse koosoleku teadet ega materjale avaldajale

e-kirjaga viidatud aadressidele. Samuti ei olnud saadetud kutse juhatuse poolt allkirjastatud. Seega

rikkus korteriühistu koosoleku kokku kutsumise korda.

Uue põhikirja kehtestamisel rikkus korteriühistu ka korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kui kulude jaotamisel kaldutakse põhikirjaga kõrvale KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud põhimõttest muul

viisil, kui see on sätestatud KrtS § 40 lg 2 teises lauses, siis eelduslikult kahjustab kõrvalekalduv

kulujaotus osade korteriomanike õigustatud huve. Puudutatud isik ei ole vastupidist tõendanud.

Samuti leidis avaldaja, et korteriühistu otsus põhikirja kinnitamise kohta ei ole osadeks jagatav.

Kohus jättis 16. aprilli 2025 määrusega avaldaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata ja andis

menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks.

Avaldaja esitas 29. aprillil 2025 täiendava seisukoha, milles leidis, et avaldaja on kaudse

tahteavaldusega teatanud korteriühistule enda e-posti aadressi, mille kaudu tema soovis

korteriühistuga suhelda. Asjas esitatud tõendite kohaselt kasutas avaldaja e-posti aadressi

korteriühistuga suhtlemiseks viimasel korral 22. augustil 2018. Pärast nimetatud kuupäeva

avaldaja ja puudutatud isik suhtlesid kasutades ainult aadresse. Avaldaja ei ole alates 22. augustist

2018 saatnud korteriühistule kirjad aadressilt. Arusaamatul põhjusel korteriühistu praktiliselt nelja

aasta möödumisel pärast 22. augusti 2018 saatis väidetavalt 07. aprillil 2022 uuesti e-kirja

aadressile. Avaldaja esitas tõendid, et aadress ei töötanud alates 30. märtsist 2022. Viidatud e-posti

aadressi sulgemise eelduseks oli aadressi mittekasutamine seisuga 30. märts 2022.a viimase ühe

aasta jooksul. See tõendab ka, et avaldaja ei saanud kutset üldkoosolekule ja põhikirja projekti

ning sel põhjusel ei saanud avaldaja teada 29. aprilli 2022 koosolekust ning temal seetõttu ei olnud

võimalik koosolekust osa võtta.

Järelikult rikkus korteriühistu KrtS § 20 lg 4, kui ei saatnud vaidlusaluse koosoleku teadet ega

materjale avaldajale e-kirjaga aadressidele, ning selliseid vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise

5(12)

2-22-9419

korra rikkumisi tuleb kvalifitseerida olulisteks KrtS § 29 lg 1 tähenduses, mistõttu 29. aprilli 2022

puudutatud isiku otsus on tühine.

Avaldaja palus ka kohtul tunnistada kehtetuks 29.04.2022 otsus põhikirja kinnitamise kohta,

millega muudetakse enne 31. jaanuari 2022 põhikirja kehtestamist kehtinud 17.septembri 2010

põhikirja. Kui kohus on seisukohal, et 31.jaanuari 2022 otsus kehtib, palub avaldaja TsMS § 356

lg 1 menetlus käesolevas asjas peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-4736 menetluse lõppemiseni.

Avaldaja on seisukohal, et on alust 29. aprilli 2022 otsus tunnistada kehtetuks mh põhjusel, et

vaidlusaluse 29. aprilli 2022 põhikirjas sätestatud kulude jaotamine on välistatud ka KrtS § 40 lg 1

ja lg 2 järgi. Avaldaja leiab, et praegusel juhul on 29. aprilli 2022 põhikirjaga sätestatud kohustuste

selline jaotus, mis ei vasta KrtS § 40 lg-s 2 nimetatud põhimõtetele. Mh maksete kogumise täpsem

alus jääb põhikirjas ebamääraseks, mistõttu ei saa veenduda, et maksete jaotus maja fassaadi

remontimise osas on ettenähtav ja õiglane. Kui kulude jaotamisel kaldutakse põhikirjaga kõrvale

KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud põhimõttest muul viisil, kui see on sätestatud KrtS § 40 lg 2 teises

lauses, siis eelduslikult kahjustab kõrvalekalduv kulujaotus osade korteriomanike õigustatud huve.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita

menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel lahendatakse korteriühistu organi

otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas

kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta

sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud

kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja

läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

Menetluse peatamise taotlus

Avaldaja esitas 29. aprillil 2025 menetluse peatamise taotluse ning palus peatada käesoleva

tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-22-4736 menetluse lõppemiseni.

TsMS § 356 lg 1 alusel kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või

puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama

haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse

lõppemiseni.

Kohus leiab, et käesolevas asjas otsustuse tegemine, kas korteriühistu 29. aprilli 2022

üldkoosoleku otsus on tühine või kehtetu, ei sõltu tsiviilasjas nr 2-22-4736 tehtavast lahendist.

Kohus ei tuvasta käesolevas menetluses, millisel üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja redaktsioon

kehtib. Kohus kontrollib, kas on alust tuvastada 29. aprilli 2022 koosoleku otsuse tühisust või

tunnistada otsust kehtetuks. Antud juhul ei ole avaldaja tuginenud sellele, et 29. aprilli 2022

koosoleku otsuste tühisus või võimalik kehtetuks tunnistamise alus sõltuks kuidagi sellest, milline

põhikirja redaktsioon on kehtiv või et kokkukutsumise kord sõltuks 31. jaanuari 2022 koosoleku

läbiviimisest või kokkukutsumisest. 31. jaanuari 2022 koosolek ei ole ka viimane koosolek, mis

6(12)

2-22-9419

toimus enne 29. aprilli 2022 koosolekut. Kohus leiab, et avaldaja ei ole põhjendanud, kuidas

tsiviilasjad on omavahel seotud, et oleks vaja menetlust peatada.

Neil põhjustel leiab kohus, et käesoleva menetluse peatamiseks alust ei ole. Kohus jätab avaldaja

taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

Avalduse lahendamine

Avaldaja on korterite asukohaga Kangelaste pr 3- XXX, XXX, XXX ja XXX, Narva (dtl 8, 10-12)

omanik ja seega on Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu (dtl 9) liige.

29. aprillil 2022 toimus korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorras oli ainult üks punkt:

korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmine. Koosoleku kutsel ei ole juhatuse allkirja,

kutse koostamise kuupäevaks on 20. aprill 2022 ning kutses ei ole viidet, kus oli võimalik

põhikirja uue redaktsiooniga tutvuda (dtl 14-15). Nende asjaolude üle ei ole ka menetlusosaliste

vahel vaidlust.

29. aprilli 2022 üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolekul osales 35 liiget, kokku oli 35 häält

ning otsustati kinnitada korteriühistu põhikiri (dtl 17). Nimetatud otsuse alusel oli uus põhikiri ka

äriregistrile edastatud ja registrisse kantud (dtl 35). Kohtule on esitatud tõendina ka põhikirja uus

redaktsioon (dtl 36-52) ja 17. septembri 2010 vastuvõetud põhikirja redaktsioon (dtl 53-58).

Avaldaja on seisukohal, et 29. aprilli 2022 üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, kuna

üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti ettenähtud korda. Alternatiivselt palus avaldaja tunnistada

otsust kehtetuks, kuna põhikirja punktid on vastuolus seadusega, rikuvad ülemääralt avaldaja

õigusi ning rikuvad ka korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kohus selgitab, et kohus analüüsib kõigepealt avaldaja nõuet tuvastada otsuse tühisus. Kui otsused

on tühised, ei saa neid enam kehtetuks tunnistada.

Avaldaja tugineb avalduses sellele, et tema ei ole kutse 29. aprilli 2022 koosolekule kätte saanud.

Tema sai teada koosoleku toimumisest alles tsiviilasja nr 2-22-4736 kohtumenetluse käigus.

Samuti ei ole avaldaja saanud põhikirja eelnõud. Avaldaja arvates, pidi korteriühistu nimetatud

dokumendid avaldaja e-postile saatma, korteriühistule on avaldaja e-posti aadressid teada, kuid

korteriühistu ei ole mingil põhjusel avaldajat informeerinud koosoleku toimumisest ega saatnud

koosolekul osalemiseks vajalikke dokumente (põhikirja uut redaktsiooni).

KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud

seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud.

Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise

korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Kohus selgitab, et vastavalt KrtS § 29 lg-le 1 on otsused tühised eelkõige siis, kui on rikutud

üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

KrtS § 20 lg 1 alusel käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega

tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule

kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1

punktides 1–5 ja lõikes 2, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23

lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS §

20 lg-te 1, 5 ja 6 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab

7(12)

2-22-9419

ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning

üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise

teate saatmiseks.

Seega võivad üldkoosoleku otsused osutuda tühisteks, kui koosolek ei olnud kokku kutsutud

pädeva organi poolt, sellest ei olnud õigeaegselt ja õigel viisil teatatud, aga ka põhjusel, kui

koosolekul arutati küsimused, mida ei olnud päevakorras. Avaldaja tugineb sellele, et tema ei

olnud koosoleku kutset ja põhikirja eelnõud e-posti teel kätte saanud, mistõttu ei saanud ka tema

koosolekul osaleda. Muudele rikkumistele avaldaja ei viidanud ning teisi rikkumisi ei selgu ka

avalduse asjaoludest, korteriühistu seisukohtadest või kohtule esitatud muudest dokumentidest.

Vaidlust ei ole ka selles, et koosolek oli pädeva organi (juhatuse) poolt kokku kutsutud.

Avaldaja on küll märkinud, et kutsel ei olnud juhatuse esimehe allkirja (avaldaja ei ole aga

viidanud, et koosolek oleks kokku kutsutud selleks õigustamata isiku poolt). Kohus leiab aga, et

allkirja puudumise puhul ei ole tegemist olulise rikkumisega, mille tõttu võiks otsus olla tühine.

Tallinna Ringkonnakohus leidis lahendi nr 2-22-15592 p-s 45, et KrtS § 29 lg-st 1 tulenev

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline, et tuua kaasa otsuste tühisuse.

Alati ei osutu KrtS § 20 lg 4 eiramine oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Esmatähtis

on, et korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada ja tal oli võimalik arutamisele tulevates

küsimustes ette valmistuda. Need tingimused on täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei

toimunud. Ringkonnakohus leidis, et kutsete panemine trepikoja infoseinale ei ole oluline

rikkumine KrtS § 29 lg 1 tähenduses.

Avaldaja ei ole viidanud ega asjaoludest selgu, et oleks kahtlusi koosoleku teate saatja isikus.

Samuti kui korteriühistu pidi avaldajale saatma kutse e-posti teel ja pooled kasutavadki

suhtlemiseks e-posti, siis ei peaks avaldajal tekkima kahtlusi, et teated võisid olla saadetud mingi

kolmanda isiku poolt. Seega leiab kohus, et allkirja (või digiallkirja) puudumine koosoleku teates

ei ole kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

Korteriühistu 31. jaanuari 2022 põhikirja (dtl 60-74) p 6.5. kohaselt on korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumisest vaja teavitada hiljemalt 7 päeva enne koosolekut. Üldkoosoleku

toimumise teade pannakse välja maja esimeste korruste trepikodade infotahvlitel. Korteriomanike

üldkoosoleku kokku kutsumise teates peavad olema märgitud üldkoosoleku toimumise aeg ja koht,

samuti ka üldkoosoleku päevakord ja kuulutuse avaldamise päev. Kuulutus peab olema

allkirjastatud juhatuse esimehe poolt. Põhikirja p 6.7. järgi kui koosoleku päevakorda on kantud

sisse punkt põhikirja muutmise kohta, siis põhikirja muutmise projekt antakse välja igale

korteriomanikule vähemalt 7 päeva enne selle arutamist üldkoosolekul.

Korteriühistu 17. septembri 2010 vastuvõetud põhikirja redaktsiooni (dtl 53-58) p 5.5. kohaselt

tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ühistu liikmetele teatada hiljemalt 7 päeva enne koosoleku

toimumist. Üldkoosoleku läbiviimise teade pannake välja maja trepikodade infotahvlitel.

Üldkoosoleku läbiviimise teates tuleb ära näidata koosoleku päevakord, läbiviimise koht ja aeg,

kokkukutsumise algataja.

Seega nii korteriühistu põhikirja mõlema redaktsiooni kohaselt kui ka seaduse järgi on ettenähtud

seitsmepäevane etteteatamise tähtaeg.

Seitsmepäevase tähtaja järgimata jätmine on koosoleku kokkukutsumise oluline rikkumine.

Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid,

mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal

informeeritult hääletada. Koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks KrtS § 29 lg 1

8(12)

2-22-9419

tähenduses tuleb lugeda mh seda, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse

hilinenult (vt Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17- 13391, p 37).

Seega kui kutse koos põhikirja eelnõuga olid saadetud 20. aprillil 2022 või samal kuupäeval

pandud infotahvlitele, siis oli 29. aprilli 2022 koosoleku toimumisest õigeaegselt teatatud.

Menetlusosaliste vahel on põhiliseks vaidluseks just asjaolu, et avaldaja ei ole üldse kutset ja

põhikirja eelnõud saanud e-posti teel. Kohus leiab, et antud juhul pole tähtis, kas kutse oli

infotahvlile pandud või mitte, kuna korteriühistu on ise märkinud, et avaldajal puudub juurdepääs

trepikodadesse ja seega ei saanud korteriühistu avaldajale kutset selliselt kätte toimetada. Samuti ei

ole asjas vaidlust, et kutset ei olnud kätte toimetatud ka postkasti panekuga või muul viisil

postiteenuseid kasutades. Iseeneses ei vaidle menetlusosalised ka selle üle, et kutse

kättetoimetamise viisiks peaks avaldaja puhul olema e-post.

KrtS § 20 lg 3 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine,

majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates

märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta

aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui

korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike

üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil.

Avaldaja selgitas enda seisukohtades, et viimastel aastatel on tema kasutanud suhtlemiseks

korteriühistuga kahte e-posti aadressi. Korteriühistu on saatnud avaldajale arveid ja teateid just

neile aadressidele. Seetõttu leiab avaldaja, et tema on teatanud enda e-posti aadressi nö teoga ega

pidanud e-posti aadressi eraldi otseselt teatama, kuna pooled on juba omavahelises suhtluses

aadressi kasutanud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub

teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

Ringkonnakohus seletas 16. aprilli 2021 määruses asjas nr 2-18-17922 p-s 10.4.6, kui

korteriomanik kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, siis saab sellest mh

järeldada tahet teha aadress korteriühistule teatavaks. Kui korteriühistu juba saadab arveid või

teavet korteriomanikule e-kirjaga, siis saab korteriomanik lähtuda eeldusest, et tema aadress on

teada ja seda pole vaja täiendavalt teatada.

Kohus leiab, et põhimõtteliselt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et aadressid: olid

korteriühistule teada. Viimasel ajal on menetlusosalised suhelnud just nende aadresside kaudu (dtl

141-143). Ennem on avaldaja aga kasutanud korteriühistuga suhtlemiseks ka aadressi: (dtl 130-

133). Vaidlust ei ole, et ka see aadress oli korteriühistule teada ning just sellele aadressile on

korteriühistu edastanud 29. aprilli 2022 koosoleku teate ja põhikirja eelnõu (dtl 86-102, 103-104,

152-153), sellele aadressile on korteriühistu edastanud kirja ka 07. aprillil 2022 (dtl 131, 133).

Korteriühistu ei ole eitanud, et kõik kolm aadressi oli suhtlemiseks kasutatud ning seega olid kõik

nimetatud aadressid korteriühistule teada.

Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb lugeda küll, et avaldaja on oma e-posti aadressi

korteriühistule teatanud. Kuid kui suhtlemine toimus erinevatel aadressidel, pidi just avaldaja

hoolitsema selle eest, et kõike aadresse kontrollida ja sealt kirju lugeda. Kui avaldaja ei ole

teatanud konkreetset aadressi, võis korteriühistu eeldada, et kõik aadressid sobivad jätkuvalt

suhtlemiseks. Kohus leiab, et korteriühistu ei saanud omal initsiatiivil otsustada, milline aadress on

rohkem suhtlemiseks aktuaalne, ja võis saata teated aadressile, millele just viimasel ajal kirju ei

saatnud, vaid valida ühe talle teadaolevatest aadressidest.

9(12)

2-22-9419

Avaldaja ei eitanud ka, et aadress kuulus talle, kuid märkis, et nimetatud aadress oli suletud ajaks,

mil korteriühistu on 29. aprilli 2022 koosoleku teate saatnud.

Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud

saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel

päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse.

Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik

võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust

teadasaamise risk (vt Riigikohtu 29.11.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-14714/65 p 11.2)

Avaldaja on esitanud tõendi, et tema e-posti aadress ei töötanud alates 30. märtsist 2022 ning

saates kirju sellele aadressile pidi tulema teade, et aadressi enam ei ole (dtl 165-167, 170-171).

Kohus leiab, et korteriühistu esitatud koopia korteriühistu postkastis olevatest kirjadest (dtl 226) ei

tõenda, et korteriühistu ei ole saanud automaatteadet avaldaja postkasti sulgemise kohta. Samuti

leiab kohus, et tegelikult ei oma tähtsust, kas korteriühistu on nimetatud automaatvastuse saanud

või mitte – kirja saatja kannab alati riski, kui kiri ei jõua mingil saajast sõltumatul põhjusel saajani.

Selleks, et veenduda kirja kättesaamises, on mitmeid võimalusi, nt tavalise posti kirjade puhul on

võimalik saatmine tähitud kirjaga, e-kirjade puhul on võimalik nõuda saajalt kinnitust kättesaamise

kohta, aga samuti on võimalik saata vajalikku infot mitmele e-posti aadressile, kui neid on teada.

Juriidiliste isikute puhul on võimalik kontrollida ametlikke kontakte ka äriregistrist ning antud

juhul on avaldaja kontaktiks äriregistris märgitud aadress (dtl 1235-1236). Kirja saatmine ei ole

sama, mis kirja jõudmine saaja serverisse. Antud juhul leiab kohus, et korteriühistu on küll

tõendanud kirja saatmist, kuid ei ole tõendanud, et kiri ka avaldajani jõudis, st et kiri jõudis

avaldaja e-posti serverisse.

Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud, et 29. aprilli 2022 koosoleku kutse ja põhikirja eelnõu ei

ole temani jõudnud. Avaldaja ei olnud teadlik seega koosoleku toimumisest ega saanud koosolekul

osaleda. Isegi, kui avaldaja oleks teadlik koosoleku toimumisest muust allikast, ei saaks tema

koosolekul informeeritult osaleda, kuna tema ei ole saanud põhikirja eelnõud.

Seega leiab kohus, et korteriühistu on rikkunud KrtS § 20 lg-st 4 tulenevat kohustust saata KrtS §

20 lg-s 3 nimetatud dokumendid korteriomaniku e-posti aadressil. Koosoleku teate ja põhikirja

eelnõu saatmata jätmine on üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Seetõttu 29.

aprilli 2022 üldkoosolekul tehtud otsus on tühine.

Korteriühistu esitas tõenditena ka 29. aprilli 2022 koosoleku registreerimislehed (dtl 106-110) ja

volikirjad (dtl 111-129). Avaldaja ei ole menetluse käigus tuginenud sellele, et otsus oleks tühine

või kehtetu põhjusel, et koosolekul ei olnud piisavalt hääli esindatud või ei olnud vajalikku

kvoorumit. Siiski peab kohus vajalikuks märkida järgmist, kui üldkoosolekul puudus vajalik

kvoorum, ei ole tegemist tühise või kehtetuks tunnistatava otsusega, vaid tegemist on nn

mitteotsusega. Kui tegemist on nn mitteotsusega, ei ole võimalik seda kehtetuks tunnistada või

selle tühisust tuvastada. 29. aprilli 2022 koosoleku protokollist nähtub, et koosolekul osales 35

häält, mis langeb kokku registreerimislehtedega. Volikirjade osas ei ole avaldaja esile toonud

asjaolusid, mis võiksid anda alust lugeda mingit volikirja tühiseks.

MTÜS § 23 lg 1 alusel põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle

2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet. 17. septembri 2010 vastuvõetud põhikirja redaktsiooni (dtl 53-58)

p-s 5.9 on sätestatud sama häälteenamus, 31. jaanuari 2022 vastuvõetud põhikirjas ei olnud eraldi

10(12)

2-22-9419

sätet põhikirja muutmiseks vajalike häälte arvu kohta. Seega leiab kohus, et koosolek oli

otsustusvõimeline, koosolekul tehtud otsuse puhul ei olnud tegemist nn mitteotsusega.

Kohus ei ole tuvastanud muid koosoleku kokkukutsumise rikkumisi. Kuid kuna 29. aprilli 2022

koosoleku otsus on tühine põhjusel, et selle toimumisest ei olnud avaldajale teatatud ega saadetud

põhikirja eelnõud, ei analüüsi kohus avaldaja nõuet otsust kehtetuks tunnistada.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja tuvastab Narva linn, Kangelaste prospekt 3

korteriühistu korteriomanike 29. aprilli 2022 üldkoosoleku otsuse tühisuse.

Kohtulahendis analüüsimata tõendid või menetlusosaliste väited ei oma asja lahendamisel tähtsust,

kohus ei pea vajalikuks neile hinnangut anda.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

Kohus leiab, et avaldaja on ise tekitanud olukorra, kus võis jääda ilma vajaliku ja olulise teabeta.

Korteriühistu saatis kutse koosolekule 21 päeva pärast avaldaja e-posti aadressi sulgemist. Kui

korteriühistu oleks korraldanud koosoleku märtsis 2022, oleks kutse koos põhikirja eelnõuga

jõudnud avaldaja postkasti serverisse ja tuleks lugeda, et kokkukutsumise kord ei olnud rikutud.

Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud, et korteriühistu oli pahauskne ning saatis vajalikud

dokumendid tahtlikult e-posti aadressile, mis ei töötanud.

Küll oli korteriühistul muid võimalusi kontrollimaks, kas vajalikud dokumendid on saajani

jõudnud, mistõttu ei saa kohus jätta avaldust rahuldamata. Kuid kohus leiab, et ei saa

korteriühistule panna täielikku vastutust avaldaja enda käitumise (tegevusetuse – enda kehtivate

andmete teatamise) eest.

Neil põhjustel leiab kohus, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Jõustumine ja saatmine

TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise

kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või

kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse

võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada

määruskaebuse.

TsÜS § 38 lg 8 ls 2 alusel kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus

tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande

muutmiseks. TsMS § 455 lg 2 kohaselt kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid

isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale.

Äriregistrisse oli tehtud kanne korteriühistu põhikirja 29. aprilli 2022 redaktsiooni kinnitamise

kohta, põhikiri on hakanud kehtima alates 16. maist 2022. Seega põhikirja kinnitamise otsuse

tühisuse tuvastamisel peab kohus saatma lahendi registripidajale.

11(12)

2-22-9419

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2025 kohtumäärusega.

12(12)