2-24-12884/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. mai 2025

Tsiviilasja number

2-24-12884

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Maigi Hermanni

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Vastustaja (kostja): Maigi Hermann (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ

apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 10. märtsi

2025. a otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada

Aktiva Finance Group OÜ

apellatsioonkaebus.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

6. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ taotlus

apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

7. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le

apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud

riigilõiv 350 eurot Julianus Inkasso OÜ

arveldusarvele nr

EE147700771000526428

selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-12884, riigilõivu

tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26. augustil 2024 Tartu Maakohtule hagi Maigi

Hermanni (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8657 eurot

95 senti, intressi 553 eurot 41 senti, haldustasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 4769 eurot 68 senti ja viivise põhivõlalt 17,90% aastas

alates 27. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (krediidiandja) ja kostja 30. detsembril 2019

tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 9995 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena, viimase osamakse tähtpäev on 20. detsember

2025. Kostja kohustus tasuma intressi 17,90% aastas ja lepingu haldustasu 2 eurot 50 senti

kuus. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 20. aprillist 2021.

Krediidiandja saatis 12. juulil 2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis

kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 29. juulil 2021 lepingu üles. Krediidiandja

loovutas 4. augustil 2021 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

2. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 9. septembril 2024.

Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. märtsi 2025. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6337 eurot 52 senti. Muus osas jättis maakohus hagi

rahuldamata. Maakohus jättis menetluskuludest 41% kostja ja 59% hageja kanda, rahuldas

hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 467 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus leidis, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute

sõlmimise ajal 0%, mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal

õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib

hageja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuna

kostja algne laenusumma oli 9995 eurot ja kostja on sellest hagejale tagastanud 3657 eurot 48

senti, tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kogu see summa arvestada

üksnes põhivõla katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6337 eurot 52 senti

(9995-3657,48).

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustab maakohtu

otsuse osaliselt osas, milles hagi jäi VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse kohaselt osaliselt

rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 5005

eurot 55 senti, millest põhiosa on 4637 eurot 97 senti ja intress 367 eurot 58 senti, viivise

sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingujärgses määras, s.o 0,05% päevas või

alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest

kuni põhiosa tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed ja viivise

sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt osamakse tasumisel tähtpäevale järgnevast

päevast lepingujärgses määras 0,05% päevas. Hageja palub jäta menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus kostja kanda ning tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud

riigilõivu 350 eurot.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse normi. Maakohus on otsuse

tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg-id 1–4, § 442 lg-t 8, §-i 403 ja §-i 404.

Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus tuvastas, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, mistõttu peaks hagi kuuluma rahuldamisele VÕS § 403⁴ lg 7

järgse ümberarvestuse järgi. Maakohus ei ole nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ega

VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse esitamist. Maakohus on 3. septembri 2024. a

kohtunõudes küsinud hagejalt teavet vaid kostja tagasimaksete kohta. Maakohus ei ole

kordagi hagejale selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtet võiks olla rikutud ja

küsinud ümberarvestust. Maakohus on arvestanud üllatuslikult kõik maksed põhiosa katteks

ning nõudnud kogu põhiosa jääki, arvestamata kuidas ümberarvestus mõjutab ülesütlemist ja

selle kehtivust. Maakohus jättis arvestamata VÕS § 94 lg 1 kohase intressi ja ei ole välja

mõistnud viiviseid põhiosalt isegi mitte VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastavalt lepingule sai kostja krediiti 9995 eurot, sellest maksti kostjale välja 9795 eurot 10

senti ja 199 eurot 90 senti arvestati maha vastavalt lepingu punktile 2. Kostja on tasunud

lepingu alusel kokku 3657 eurot 48 senti. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal võlgnevus

alates 20. detsembri 2022. a osamaksest. Lepingu ülesütlemine 29. juulil 2021 ei olnud seega

ümberarvestuse kohaselt kehtiv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 656

lg 4 alusel sõltumata kaebuse piiridest tervikuna ja saadab asja täies ulatuses maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

6. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis

toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul

otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse

vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS §

656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS § 657 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus

tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat

kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Sellest

tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8).

Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, mille kohaselt nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust

ning kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et

krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks

kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi

on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24 teine lõik).

Praegusel juhul ei ole algse laenugraafiku järgi kõigi osamaksete tähtaeg saabunud (lepingu

järgi on viimase osamakse tähtpäev 20. detsember 2025). Maakohus ei andnud hagejale

võimalust esitada oma nõuete ümberarvestust juhuks, kui kohus tuvastab menetluses

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Sellega rikkus maakohus eelmenetluse

ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nõuete ümberarvestuse esitamine on oluline mh selleks,

et hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega tuli

hageja nõude põhjendatuse hindamiseks kindlaks teha, kas kostja oli nõuete ümberarvestuse

järgi lepingu ülesütlemise ajal, s.o 29. juulil 2021 krediidi tagasi maksmisega viivituses. Ilma

nõuete ümberarvestuseta ei saanud maakohus hinnata seda, kas lepingu ülesütlemise eeldused

olid täidetud ja kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja on esitanud nõuete

ümberarvestuse koos apellatsioonkaebuse täiendusega. Hageja tugineb sellele, et

ümberarvestuse järgi ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajal krediidi tagasi maksmisega

viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud ja kõik laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt on sissenõutavaks

muutunud tagasimaksed 4637 eurot 97 senti. Hageja palub laenugraafiku alusel mitte veel

sissenõutavaks muutunud tagasimaksed kokku 1499 eurot 65 senti välja mõista vastavalt

TsMS §-le 369 maksegraafiku alusel.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause mõttes

tuleb käsitleda kõikvõimalikke krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu), aga

mitte näiteks tarbijakrediidilepingus kokku lepitud leppetrahve. VÕS § 4034 lg 7 teine lause ei

võta võlausaldajalt õigust kasutada tarbija makseviivituse korral õiguskaitsevahendeid, sh

nõuda viivist, leppetrahvi või võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kui vastavad nõude

eeldused on täidetud. Nimetatud nõuete näol on tegemist krediidist tekkinud negatiivsete

tagajärgedega, mille rahalist hüvitamist saab tarbija kahju hüvitamisena nõuda (vt

Võlaõigusseadus II. Komm vlj. § 4034 komm 3.3 aa) teine lõik ja bb) esimene lõik).

9. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel

kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise

eelmenetluse staadiumis. Kuna ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei saa

ringkonnakohus TsMS § 657 lg 2 kohaselt asjas ise uut otsust teha.

Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse täiendusega uute tõenditena maksekorralduse laenu

väljastamise kohta ja nõuete ümberarvestuse. Ringkonnakohus jätab nende vastuvõtmise

maakohtu otsustada.

10. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150

lg 1 p 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 630 eurot, kuid kaebuse

ulatust arvestades pidi tasuma 280 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot

ettenähtust enam, mis tuleb hagejale tema taotluse alusel tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada

vastavalt esitatud taotlusele Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt)