3-24-2139/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2139

Haldusasi

Xi ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19.06.2024

otsuse ja 11.07.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning

Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks uue otsuse

tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y, esindaja v.adv Raivo Laus

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina-

Marita Alliksoo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada isikute nimed tähemärgiga.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 09.06.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikul Xil oli tähtajaline elamisluba Eestis

töötamiseks AS Sillamäe Sadam nõukogu liikmena, viimati pikendatud kuni

11.12.2023.

Venemaa Föderatsiooni kodanikul Yl oli tähtajaline elamisluba Eestis abikaasa Xi juurde

elama asumiseks, viimati pikendatud kuni 11.12.2023.

3-24-2139

2. X ja Y esitasid 16.08.2023 taotlused tähtajalise elamisloa pikendamiseks.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas 07.03.2024 kirjaga, et esinevad tähtajalisest

elamisloa pikendamisest keeldumise alused, andes võimaluse selles osas arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks. X ja Y esitasid seisukoha ja käisid ka PPA-s vestlusel.

3. PPA 19.06.2024 otsusega nr 15.3-3.2/410-1 keelduti tähtajalise elamisloa

pikendamisest Xile ja Yle välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p-de 2 ja 3 alusel.

Otsust põhjendati järgmiselt:

1)

Menetluse käigus selgitas PPA välja, et taotleja X ei asunud Eestisse elama, vaid külastas

Eestit enamasti siis, kui oli vaja osaleda ettevõttetega seotud nõukogu koosolekutel nõukogu

liikmena. Tema töö ei ole igapäevane ettevõtte juhtimine. Seega töö ja tegevus, mis on seotud

nõukogu liikme tööga, ei ole nõudnud taotlejalt püsivat Eestis elamist, seda on taotleja Eestis

viibimine ka kinnitanud.

2)

PPA analüüsis taotleja Xi Eestis viibimisi alates viimase elamisloa pikendamisest

31.01.2018. Piiriületusandmetel on taotleja Eestis viibinud viimase elamisloa ajal järgmiselt:

2019. a 1 ööpäev ja 7-l päeval oli viibimise aeg Eestis 7–10 h; 2020. a viibis Eestis 2-l päeval,

kus viibimis aega oli ühel 7 h ja teisel päeval 10 h; 2021. a 1 ööpäev ja ühel päeval veel 7 h;

2022. a 33 ööpäeva ja 4-l päeval 7–9 h; 2023. a 17 ööpäeva ja 10-l päeval viibis Eestis 7–8 h.

2019. ja 2020. a on lisaks veel üks väljumine Eestist, aga sisenemise kirje piiriandmetes

puudub. 2018. a piiriületuse kirjed puuduvad.

3)

PPA analüüsis lisaks kontoväljavõtteid, millest ei nähtu Eestis tarbimisi. Taotleja esindaja

kinnitas, et Eestis tarbimisi sisuliselt ei ole, sest „taotlejad teevad Eestis isiklikke

tavatarbimisega seotud kulutusi harva, kuivõrd äritegevusega seotud visiitidel kantakse

jooksvad kulud (toitlustus jm) äriühingute arvel.“ Kui taotleja reaalselt elaks Eestis, ei ole

usutav, et ettevõte maksab kinni abielupaari hommiku, lõuna ja õhtusöögid, vaba aja

veetmised ning kõik muud tavatarbimised. On mõistetav, et kui taotleja osaleb koosolekul, siis

ettevõte tagab toitlustuse nendel päevadel.

4)

PPA tegi kodukülastusi aadressile Narva-Jõesuu X. Xxxxxx xxX-xx 25.09.2023 ja

27.09.2023. Kedagi kortermajas ei viibinud. PPA ei teinud kodukülastust teistele aadressidele,

sest taotlusele on taotleja oma elukohaks märkinud Narva-Jõesuu. PPA-l ei ole alust kahelda,

et piiriületuse andmed näitavad taotleja liikumise mustrit Eesti ja Venemaa vahel valesti või

need ei ole üheselt mõistetavad. Nendest järeldub, et enamuse ajast ei viibi taotleja Eestis. Kui

Eesti oleks taotleja elukoht, siis ta alustaks ja lõpetaks oma reise ja välisvisiite Eestist.

Piiriületusandmed näitavad, et taotleja kasutab Eesti tähtajalist elamisluba mugavamaks

piiriületuseks. Kui taotleja tuleb ja lahkub samal päeval Eestist, on tegemist Eesti külastamise,

mitte Eestis elamisega. Vaatamata väitele, et piirivalve passi templeid ei löö, kinnitavad

piiriületusandmed, et taotleja tegelikult ei ela Eestis, vaid käib Eestis seoses äritegevusega.

Kui isik 5 a jooksul ööbib Eestis 52 päeva ja 22-l päeval tuleb hommikul ja lahkub Eestist

õhtul, ei saa seda pidada Eestis elamiseks. Eesti ei ole taotleja elukoht, ei ole eluliselt usutav,

et ta viibib ka oma kodumaal sama vähe. Valdav enamus Eestisse sisenemisi ja väljumisi on

toimunud läbi Narva piiripunkti. Narvast saab otse Venemaale. Taotleja elab Peterburis.

5)

Vastavalt VMS § 117 lg 1 p-le 2 on välismaalasele antava tähtajalise elamisloa andmise

üldtingimuseks isiku tegelik elukoht Eestis. Tähtajalise elamisloa mõtteks on, et selle taotleja

saaks asuda Eestisse elama (VMS § 112 ja § 117 lg 1). Elamisluba antakse, sh pikendatakse

vaid juhul, kui inimesel on vajadus elamisloa järele, st esineb tegelik soov asuda Eestisse

elama. Vajadus elamisloa järele puudub, kui välismaalane soovib lühiajaliselt Eestit külastada.

Samuti puudub vajadus elamisloa järele, kui selle tegelikuks eesmärgiks on nt lihtsustada

Schengeni alale sisenemist ja alal vabalt liikumist. Kuna Eestisse elama asumine on

2(16)

3-24-2139

määratlemata õigusmõiste, ei tule seda siduda konkreetsete päevadega, vaid hinnata tuleb

konkreetseid asjaolusid ning nende alusel järeldada, kas isiku tegevus vastab tähtajalise

elamisloa andmise tegelikule mõttele.

6)

Vestlusel kinnitas taotleja, et tal on Peterburis maja, kus ta elab koos abikaasaga.

Küsimusele, miks ta on Eestis nii vähe viibinud, vastas taotleja, et ta omab ettevõtteid

Kasahstanis, Usbekistanis, Ungaris, Moldovas, Aserbaidžaanis; tootmised on Moldovas,

Usbekistanis ja Kasahstanis. Vestlusel kinnitas taotleja, et omab Ungari ja Bulgaaria viisat.

Küsimusele, kus viibib taotleja abikaasa Y, kui taotleja käib tööreisidel mujal kui Eestis,

vastas taotleja, et tema reisimise ajal eelpool nimetatud riikidesse jäi Y koju Peterburi,

enamuse ajas on ta olnud Peterburis, aga ta on mõned korrad käinud Eestis ka ilma taotleja

Xita.

7)

Kui taotleja oli teadlik, et ta ei saa asuda Eestisse elama vastavalt töötamiseks antud

elamisloa tingimustele, pidi ta olukorda hindama ja õigel ajal taotlema tähtajalist elamisluba

näiteks suurinvestorina ettevõtluse alusel. Käesoleval ajal laieneb taotlejale määrus nr 42

„Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene

Vabariigi agressiooniga Ukrainas“, mis võeti vastu 08.04.2022. Sellest tulenevalt ei saa

taotleja käesoleval ajal alust vahetada, olles sanktsioneeritud kui Venemaa föderatsiooni

kodanik.

8)

X on Eestis seotud mitme ettevõttega. Tähtajalist elamisluba töötamiseks omab taotleja

AS Sillamäe Sadama nõukogu liikmena. VMS kohaselt ei saa anda tähtajalist elamisluba

mitmesse ettevõttesse. PPA ei ole pannud Xiga seotud ettevõtete tegevust kahtluse alla,

ettevõtete tegevusele ei ole etteheiteid. Nõukogu liikmete kohustused on reeglina passiivse

iseloomuga. Kui taotleja viibis sedavõrd lühikest aega Eestis, võimaldab see järeldada, et

nõukogu liikme töö ei nõua seda, et ta peaks viibima Eestis pikemat aega ning nõukogu liikme

tööd on olnud võimalik korraldada ka väljastpoolt Eestit, v.a üksikutel juhtudel 5 a jooksul.

Seega ei ole taotleja tähtajalise elamisloa pikendamine põhjendatud, sest taotleja on nõukogu

liikme tööd teinud 5 a jooksul Eestis 52 päeval (koos ööbimisega) ja 22-l päeval, kui on

Eestisse tulnud hommikul ja lahkunud õhtul. Taotleja poolt Eestisse investeeritud raha ei

kaalu üle VMS üldtingimuste mittetäitmist. Taotleja omab Ungari viisat, millega saab

Schengeni viisaruumis reisida.

9)

Piiriületusandmetest nähtub, et Y ei ole asunud Eestisse elama, sest viimase elamisloa ajal

on ta Eestis viibinud 2022. a 38 päeva ja 2023. a 47 päeva. Varasemaid Eestis viibimisi

viimase elamisloa ajal registreeritud ei ole. Taotleja esindaja kinnitas PPA-le, et Y kasutab

abikaasa pangakaarti ning sellest ei nähtu kuigipalju tarbimisi Eestis.

10) Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks VMS § 16, § 211 lg 1, § 123 p-d 2 ja 3, keeldus

PPA Xile tähtajalise elamisloa pikendamisest. VMS § 16, § 211 lg 1 ja § 123 p-de 2 ja 3

alusel keeldus PPA Yle tähtajalise elamisloa pikendamisest.

4. X ja Y esitasid 28.06.2024 vaide, mille PPA jättis 11.07.2024 vaideotsusega

rahuldamata. PPA leidis vaideotsuses järgmist:

1) Eestisse elama asumist on hinnatud viimase tähtajalise elamisloa kehtivuse jooksul

(viimase 5 a jooksul), kuna viimane tähtajaline elamisluba anti vaide esitajatele

maksimaalsest lühemaks ajaks just selleks, et pikendamisel hinnata nende Eestisse

elama asumise asjaolusid.

2) Vaide esitajad ei ole Eestisse elama asunud. X on küll mitme Eesti äriühingu

nõukogu liige, kuid tema senine elukorraldus ja asjaolu, et ta ei ole Eestisse elama

3(16)

3-24-2139

asunud, ei näita, et tal oleks tarvis Eestis elada selleks, et nõukogu liikme kohustusi

täita. Isegi kui konkreetset päevade arvu ei ole VMS-s sätestatud, on selge, et

lühiajaline Eesti külastamine ei võrdu Eestis elamisega. Ka kinnisvara omamine ega

rahvastikuregistri kanne ei kinnita Eestis elamist. Eestis viibitud päevi võis kokku

lugeda. Vaide esitajad ei ole tõendanud, et nad on Eestisse elama asunud, ega esitanud

Eestis elamist kinnitavaid dokumente. PPA-l tekkis põhjendatud kahtlus ja ta palus

esitada tõendeid Eestis elamise kohta, täites uurimiskohustuse.

3) X on väitnud, et seoses nõukogu liikme kohustuste täitmisega AS-s Sillamäe

Sadam, AS-s SilSteve, Silpower AS-s ja AS-s Silport Kinnisvara viibis ta Eestis

vähemalt kuupäevadel 22.02.22, 16.03.22, 28.06.22, 22.08.22, 29.08.22, 14.10.22,

14.11.22, 17.01.23, 13.03.23, 16.03.23, 16.05.23, 07.06.23, 26.07.23, 03.10.23 ja

01.11.23. Äriregistrist ei nähtu, et kõikidel sellistel kuupäevadel oleks nõukogu

koosolekud toimunud (ei ole nõukogu protokolle ega otsuseid) ja X ei ole esitanud

väidet kinnitavaid dokumente. Isegi kui eeldada, et ta nendel kuupäevadel Eestis

viibis, ei kinnita sellised lühiajalised Eestis viibimised (peaaegu 2 a jooksul vaid 15

päeva) tegeliku elukoha olemasolu Eestis.

4) Vaide esitajad esitasid kaardimakse andmeid perioodil 01.03.2023-19.09.2023, kuid

poole aasta jooksul 16 päeval Eestis ostude sooritamine ei tõenda kuidagi Eestis

elamist. Väide sularaha kasutamise kohta ei ole usutav, kuna arvelduskonto

väljavõttelt ei nähtu sularaha väljamakseid. Ei ole ka usutav, et ettevõte maksab kinni

abielupaari Xde hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid, vaba aja veetmise ning kõik muud

tavatarbimisega seotud kulutused.

5) Schengeni alal ei ole piirikontrolli, kuid see ei tähenda, et Eestis elamise

tõendamine oleks võimatu teiste tõenditega. Väidetav Schengeni alale sisenemine

mujalt kui Eestist ei tõenda Eestis elamist.

6) Vaide esitajad on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes saavad koos elada

Venemaa Föderatsioonis ning elamislubade pikendamisest keeldumine ei too kaasa

perekonna lahutamist. Vaide esitajad on selgitanud, et nad enamjaolt reisivad koos.

Kuna X ei ole Eestisse elama asunud, ei ole seda teinud ka Y.

7) Haldusorgan määrab kodukülastuse läbiviimise aja. Kodukülastused olid

esmaspäeval ja kolmapäeval ning puudub mõistlik põhjus eeldada, et töönädalal ei

viibi isikud kodus.

8) Vaide esitajad ei selgita, miks nad arvasid, et PPA langetab nende taotluse osas

positiivse otsuse. PPA andis juba 14.09.2023 kirjaga teada, et elamisloa pikendamise

menetluses kontrollitakse nii üld- kui eritingimuste täitmist. Lisaks andis PPA

07.03.2024 kirjaga teada, et taotlused ei vasta tingimustele. Küsimustele vastamine ja

tõendite esitamine ei saa tekitada õiguspärast ootust, et taotlus rahuldatakse. PPA ei

jätnud vastamata vaide esitajate 11.07.2024 kirjale, milles küsiti, kas nende esitatud

tõenditest ja selgitustest piisab positiivse otsuse tegemiseks. PPA tegi 5 tööpäeva

pärast vaidlusaluse otsuse, seega on vaide esitajad oma küsimusele sisulise vastuse

saanud. E-kirjale ei pea tingimata vastama e-kirja teel.

5. X ja Y esitasid 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõuetes tühistada PPA 19.06.2024 otsus ja 11.07.2024 vaideotsus ning

kohustada PPA-d uue otsuse tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4(16)

3-24-2139

1. X ja Y paluvad kaebuses PPA 19.06.2024 otsuse ja 11.07.2024 vaideotsuse

tühistamist järgmistel põhjustel.

1)

Xi elamisloa taotlemise aluseks oli tema nõukogu liikme leping ja nõukogu liikme

seadusest tulenevate kohustuste reaalne täitmine. Abikaasa õigused tulenevad VMS § 137 lg-

st 1, tal on õigus asuda elama oma abikaasa juures.

2)

Piiratakse Xi õigust tegeleda Eestis ettevõtlusega. Xi elamisloa mittepikendamine takistab

oluliselt tema nõukogu liikme kohustuste täitmist Eestis, muutes raskeks või võimatuks

operatiivse osalemise nõukogu koosolekutel ja otsuste vastuvõtmise. Äritegevuses vältimatult

vajalike otsuste viibimine või vastu võtmata jätmine võib kaasa tuua otsese rahalise kahju

kaebajaga seotud äriühingutele ja sellega ka kaebaja kui nõukogu liikme vastutuse.

Seadusandja eeldab nõukogu liikme ülesannete täitmist vahetult ettevõttes (äriseadustiku §

327), üksnes kohapeal on võimalik tutvuda ettevõtte tegeliku tööga, töö tulemustega, suhelda

juhatusega ja kontrollida dokumente ning esitada nende osas praktilisi küsimusi ja planeerida

sellest tulenevalt ettevõtte edaspidist tegevust. Kaebaja on täitnud oma ülesandeid hoolikalt ja

võtab väga tõsiselt nõukogu liikme kohustuste täitmist. Tema töö ei piirdu üksnes

koosolekutel osalemisega, vaid nõukogu liikmeks olek nõuab väga suurt pühendumust

äriühingu tegevuse ja tuleviku planeerimisel. Äriühingutes on nõukogu liikmetel erinevad

seisukohad ja praktikas on juba asutud pahatahtlikult ära kasutama Xi võimatust osaleda

operatiivselt Eestis toimuvatel nõukogu koosolekutel. Selle tagajärjel võidakse vastu võtta

ettevõttele kahjulikke otsuseid, millega võib kaasneda vastutus.

3)

X soovib elamisluba, kuna ta on aastaid investeerinud miljoneid eurosid ja soovib

jätkuvalt investeerida Eesti majandusse, ta on Eesti äriühingute nõukogu liige, teeb nendes

pühendunult tegelikku tööd ja annab kaudselt tööd 500 inimesele. X on jätnud jälje Eesti

Vabariigi ajalukku – tema investeeringute abil on ehitatud Sillamäele Eesti üks moodsamaid

kaubasadamaid ja rahvusvaheliselt turistide seas hinnatud SPA-kompleks Noorus SPA Narva-

Jõesuus. X on panustanud oma aega ja märgatavaid rahalisi vahendeid Eesti, sh Ida-Virumaa

arengusse, mille eest ta on saanud 2017. a aukirja ja teenetemärgi.

4)

Kaebajatel ei ole võimalik Eestisse sisse ja vajadusel välja sõita (Vene piirivalve ja teiste

liikmesriikide piirivalved ei luba elamisloa tähtaja ületanud isikul vabalt liigelda). Samuti ei

ole kaebajatel enam võimalik saada Eestisse sisenemiseks viisat. Kaebajad kui Venemaa

kodanikud saavad taotleda viisat ainult Venemaal. Peterburi viisakeskuses teatati Xile, et

viisataotlust ei saa vastu võtta, kuna viisat on võimalik väljastada ainult alalise elamisloaga

pereliikme külastamiseks. Sellist pereliiget Xil ei ole. Samuti keelduti Xi viisataotlust vastu

võtmast Eesti saatkonnas Moskvas. Seega on elamislubade mittepikendamine toonud kaasa

kaebajate reisimisvõimaluste katkemise, mistõttu on kaebajate tavapärane elu pika aja jooksul

sisuliselt seisma jäänud.

5)

Kaebajate elamislubade mittepikendamine on toonud kaasa pangakontode kasutamise

piiramise. LHV Pank on teatanud Xile, et tema kontol olevaid rahalisi vahendeid saab küll

kasutada, kuid kontole ei ole võimalik raha juurde kanda, kuna konto jääk ületaks siis 100 000

eurot, mida pank ei luba. See muudab võimatuks Xile nõukogu liikme töö eest tasu maksmise.

Samuti ei ole tal võimalik avada endale pangakontot Euroopa pankades.

6)

Oma tervisliku seisundi tõttu peab X saama regulaarselt ravi erinevates riikides.

Operatiivne vajalik ravi on reisimisvõimaluste katkemise tõttu muutunud võimatuks, millega

on tekkinud vahetu oht tema tervisele ja elule.

5(16)

3-24-2139

7)

Elamislubade mittepikendamine on muutnud võimatuks ka kaebajate ligipääsu nende

Tallinnas asuvatele korteritele, mis takistab omandiõiguse teostamist. Tegemist on olulise

omandiõiguse riivega, mis on põhjendamatu.

8)

Kaebajad on piisavalt tõendanud Eestisse elama asumist ja Eestis elamist. Nad on eelneva

menetluse jooksul selgitanud, et X viibib tavapäraselt Eestis igal teisel nädalal. Seda ei ole

võimalik täielikult tõendada passi kantud sisse- ja väljasõidu kuupäevadega, kuivõrd tal on

Eesti rahvastikuregistri väljavõte elukohaga Eestis, mille esitamisel Vene Föderatsiooni ega

Eesti Vabariigi piirivalve ei löö passi sisse- või väljasõidu templeid. Samuti on kaebajad

korduvalt Eestisse sisenenud teiste EL riikide kaudu (sh kuid mitte ainult Soome ja Läti

kaudu) – ka nendel juhtudel ei tehta piiriületamise kohta passi märget. Seetõttu ei ole ega

PPA-l, Xil ega Yl tõendatavaid andmeid nende Eestis viibimiste kohta. Reisi algus- ja

sihtpunkt ei saa alati olla Eesti, kuna Eestisse ja Eestist on vähe otselende. Vale on väide, et

lennud peaksid toimuma ainult Eesti või Läti lennujaamast või et lendamine on toimunud

üksnes Venemaalt. Kaebuse lisast 19 nähtub paljude teiste riikide külastamine, nt AÜE,

Ungari, Soome. Kuna tegemist on suurärimehega, kel on mitmetes riikides ettevõtmisi, ei saa

ta garanteerida, et lennud oleksid üksnes läbi 2 riigi.

Näiteks esitati PPA-le 06.06.2024 andmed, kus lennupileti ja pardakaartide järgi X on

27.09.2023 sõitnud lennukiga Ungarist Soome ja sealt Eestisse. See on PPA arvestusest puudu

ja see tõendab, et PPA on teinud ebatäielike andmete pealt valejäreldusi. Lisaks sellele on X

22.02.2022, 29.08.2022, 14.10.2022, 14.11.2022, 13.03.2023, 16.03.2023 ja 26.07.2023

viibinud erinevate äriühingute nõukogude koosolekutel Eestis, mida PPA otsuse lk 5 tabel ei

kajasta. See tõendab PPA tabeli kui tõendi ebausaldusväärsust, mis on toonud kaasa kaebajate

subjektiivse õiguste intensiivse riive. PPA on rikkunud uurimisprintsiipi. Schengeni ala

siseselt ei ole piirikontrolli ja seetõttu ei saa haldusorgan teha niisuguste andmete põhjal

järeldusi. Sellist tõendit kasutades on haldusorgan jõudnud väärale tulemusele. PPA tunnistab

ka ise, et 19.06.2024 otsuse lk 5 olev tabel on koostatud piiriületuse andmete põhjal, mis PPA-

le olid kättesaadavad ning seetõttu on kajastamata jäänud Xi lennureis.

9)

Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et Eestisse elama asumist ei ole vaja siduda

konkreetse päevade arvuga. PPA on siiski leidnud, et ei ole muud võimalust, kui loendada

Eestis viibimise päevi. PPA ei ole arvestanud seadusandja tahet, mille järgi vähemalt 183

päeva Eestis viibimise nõuet ei loetud mõistlikuks ega eesmärgipäraseks ja seega jäeti see

juba 2017. a-l püsivalt Eestis elamise mõistest välja. Eestis püsivalt elamine määratletakse

elamisloa või elamisõiguse omamise kaudu. Seletuskirja järgi ei ole vajalik, et kaebaja ainsaks

või peamiseks elukohaks oleks Eesti. Hinnata tuleb elamisloa taotlemise põhjendatust. PPA ei

ole varem pidanud Xi Eestis viibitud päevade arvu oluliseks. PPA on päevi lugenud, esitades

ka väära arvestuse. Väär on PPA väide, et X on enamasti Eestis vaid siis, kui on vaja

äriühingute nõukogude koosolekutel osaleda – PPA enda tabelist 19.06.2024 otsuses nähtub

2022. a Xi saabumine Eestisse 12 korral, samas olid nõukogu koosolekud vaid 4 päeval.

10) Alusetu on PPA vastuse väide, et isiku peamine elukoht peab olema Eestis. Samas

kinnitavad kaebajad, et nende elukoht on Eestis. Vastuse etteheide selle kohta, et Xi abikaasa

Y on jäänud nende Peterburi koju, kui X on olnud välismaal, on arusaamatu. Inimestel võib

olla mitu kodu. Kaebajatel on Venemaal sõpru ja sugulasi, keda nad külastavad, mh elab

Peterburis Y vend. Seadusandja tahteks on olnud Eestisse elama asumise põhjendatuse asemel

hinnata Eesti elamisloa taotlemise põhjendatust. Sellekohased tingimused on kaebajad täitnud.

11) PPA väide, et äriregistrist ei nähtu nõukogu koosolekuid või otsuste tegemist kõikidel

kaebaja nimetatud päevadel, on vastuolus seadusega, eluvõõras ja asjakohatu. Seadus ei nõua

kõikide nõukogu otsuste esitamist äriregistrile, samuti jäetakse tavapäraselt äriregistrile kui

6(16)

3-24-2139

avalikule registrile nõukogu otsused esitamata ärisaladuse kaitsmiseks. X esitab nõukogu

koosolekutel osalemise tõendamiseks asjakohase AS Sillamäe Sadam õiendi, millelt nähtub

tema osalemine AS Sillamäe Sadam, AS Silport Kinnisvara, Silpower Aktsiaseltsi ja

Aktsiaseltsi SilSteve nõukogu koosolekul osalemine aastatel 2021-2023; asjakohane tõend

Noorus OÜ ja Termak Real Estate OÜ nõukogu koosolekute osas esitatakse menetluses

käigus esimesel võimalusel. Seega on X kasutanud elamisluba sihtotstarbeliselt. Määrava

tähtsusega on elamisloa eesmärgi täitmine. Xi elamisloa andmise peamine alustingimus oli

tegutsemine nõukogu liikmena ja see on piisavalt tõendatud. Kui tähtajalist elamisluba ei saa

anda mitmesse ettevõttesse, oleks tulnud seda haldusmenetluses selgitada. Tööandjakutse on

esitanud AS Sillamäe Sadam.

12) Koduvisiidid olid tehtud väga väikse vahega, teine visiit ülejärgmisel päeval, mis ei anna

objektiivset tulemust. X ei mäleta enam, kus ta viibis tol päeval, kuna talle kuulub ka kaks

korterit Tallinnas. Selles Termak Real Estate OÜ-le kuuluvas Narva-Jõesuu korteris, mida

PPA külastas ja mida kaebajad kasutavad elukohana, viibivad nad harva. Koduvisiidid oleks

võinud teha eri nädalatel. Tallinna külastamise ajal viibivad kaebajad Tallinna korterites. Just

töönädalal ei saa eeldada, et isikud viibivad kodus – nad on eelduslikult tööga hõivatud, sh

sageli ka õhtusel ajal, ega viibi kodus.

13) X on suurärimees, kellel on ärilised huvid igal pool maailmas. Seega ei sisene ta alati

Schengeni ruumi läbi Eesti, vaid vahel läbi muu riigi, nt Ungari.

14) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Xile ei saa teha etteheiteid, et ta viibib Eestist

palju eemal. Ta on selgitanud, et tema tegelik elukoht on Eesti. See, et tal on üle maailma

palju ärisid, on tema vaba eneseteostus.

15) Väär on PPA 19.06.2024 otsuse punktis 25 toodud etteheide, et esitatud konto

väljavõtetelt ei nähtu kaebajate Eestis tarbimisi. Üks konto väljavõte hõlmab endas tehinguid

ajavahemikul 01.12.2018–19.09.2023 (kaebuse lisa 21). Kui võtta nt periood 01.03.2023–

19.09.2023, siis nähtub sealt palju pisitehinguid Narvas. Nt 03.03.2023 A Boutique – Narva,

sisseost summas 768 eurot; 04.03.2023 Prisma, Narva sisseost summas 196,28 eurot,

06.03.2023 Ortmark kauplus, Narva, sisseost summas 160 eurot, 02.06.2023 Rimi, Narva,

sisseost summas 69,35 eurot, 03.06.2023 VIP King, Narva, sisseost summas 60 eurot,

03.06.2023 Narva Tradehouse, Narva, sisseost summas 219,66 eurot, 03.06.2023 A Boutique,

Narva, sisseost summas 116 eurot, 04.06.2023 Konsum, Narva Jõesuu, sisseost summas 38,09

eurot, 09.06.2023 Rimi, Narva, sisseost summas 29,94 eurot, 09.06.2023 Kuldne King, Narva,

sisseost summas 69,76 eurot, 09.06.2023 Max, Ida-Virumaa, sisseost summas 54,98 eurot,

11.06.2023 Orhide ja lingerie, Narva, sisseost summas 71,45 eurot, 11.06.2023 H&M, Narva,

sisseost summas 19,99 eurot, 11.06.2023 A BOUTIQUE, Narva, sisseost summas 104 eurot,

16.06.2023 Mohito, Narva, sisseost summas 54,97 eurot, 16.06.2023 A BOUTIQUE, Narva,

sisseost summas 289 eurot, 11.08.2023 Konsum, Narva-Jõesuu, sisseost summas 35,44 eurot,

11.08.2023 Apteek, Narva-Jõesuu, sisseost summas 21,72 eurot, 13.08.2023 Narva

Tradehouse, Narva, sisseost summas 111,26 eurot, 13.08.2023 Astri Selver, Narva, sisseost

summas 46,12 eurot, 13.08.2023 A BOUTIQUE, Narva, sisseost summas 86 eurot,

15.08.2023 Prisma, Narva, sisseost summas 76,48 eurot, 17.08.2023 Troika, Tallinn, restorani

külastus summas 127,30 eurot, 17.08.2023 Konsum, Narva-Jõesuu, sisseost summas 53,56

eurot, 18.08.2023, Hotell Telegraaf, Tallinn, makse summas 16 eurot, 20.08.2023 Demitol,

Narva, makse summas 36,60 eurot, 20.08.2023 Astri Selver, Narva, sisseost summas 37,82

eurot, 21.08.2023 Ideaal Kosmeetika, Narva, sisseost summas 63,10 eurot, 21.08.2023 Eligo

Astri Keskus, Narva, sisseost summas 64,96 eurot, 21.08.2023 Geneva OÜ, Narva, sisseost

summas 8 eurot.

7(16)

3-24-2139

Seega 6,5 kuu jooksul on kaebajad teinud 30 sisseostu Eestis. PPA väide, et konto

väljavõtetelt ei nähtu Eestis tehtud oste, ei ole tõene. Konto väljavõtted ei kajasta kõiki

sisseoste, sest kaebajatele meeldib teha sisseoste sularahas, mis on Euroopa Liidus seaduslik

makseviis. Xi konto väljavõte tõendab ka tema abikaasa elamist Eestis, sest eelpool loetletud

sisseostud kätkevad endas ka kosmeetikat, pesu ja muid oste naistele mõeldud kauplustest.

Tuleb arvestada, et kaebajad teevad Eestis isiklikke tavatarbimisega seotud kulutusi harva,

kuivõrd äritegevusega seotud visiitidel kantakse jooksvad kulud (toitlustus jm) äriühingute

arvel. Alusetud on PPA etteheited, et see ei ole tavapärane. Eesti asuvate korteritega seotud

kulutuste kandmisel on taotlejad kasutanud kolmandate isikute abi, kandes neile kulutuste

katteks rahasummasid korraga pikema perioodi eest ette. Nagu oli selgitatud ka 06.11.2023 e-

kirjas antud vastustes PPA küsimustele, tegeleb Tallinnas asuvate korterite igapäevase

varustamisega kõige vajalikuga kokkuleppel taotlejatega G. G on AS Sillamäe Sadam töötaja,

kelle töökoht on Tallinnas. Seetõttu leppis X temaga kokku, et G aitab töölt vabal ajal Xi

Tallinnas asuvate korterite igapäevase varustamisega kõige vajalikuga, sh pesuained, söögid,

joogid, pisi-mööbliesemete jms ostmisega, maamaksu, meditsiinitehnika jms kulude

tasumisega. Selleks kandis X G arvele üle summasid vajalike kulutuste katteks. Sagedased

ülekanded on nähtavad ka LHV konto väljavõttelt (kaebuse lisa 21). G maksis igapäeva eluga

seotud asjade eest. Seega polegi võimalik näha sularaha väljavõtmist. Oluline on mõista, et X

on suurärimees, kelle elustiili juurde käib see, et ta kasutab majapidamises abilist ega pea

sisseoste ise tegema. Lähtudes koormusest äriühingute tegevuse korraldamisel tal selleks aega

ei jää. PPA võttis kaebusele vastates omaks, et vale oli väide, et Eestis tarbimist kuskilt ei

nähtu.

16) Asjakohatu ja eluvõõras on väide, et kaebajad saavad elada perekonnaelu Venemaal.

Arvestades jätkuva sõjaga Ukrainas, mis on kaasa toonud inimõiguste, elu- ja ärikeskkonna

halvenemise Venemaal, samuti Venemaa avalikult vaenunliku suhtumisega Eestisse ja Eestiga

seotud isikutesse (sh eriti Venemaa kodanikesse), ei ole kohane viidata võimalusele, et

suurärimees, kes on end aastate jooksul püsivalt Eestiga sidunud, võiks asuda koos abikaasaga

elama äärmiselt ebaturvalise ja ebakindla elu- ja ärikeskkonnaga Venemaale.

17) X on menetluses PPA küsimustele vastates teada andnud, et tal on lõppenud kõik

ärisidemed Venemaaga, välja arvatud osalus ühes äriühingus – OOO Akvakultura, mis tegeleb

vääriskala kasvatuse ja müügiga. Toiduga varustamisega kindlustamine on oluline kogu

maailmas.

18) Kaalutlusõigust on teostatud valesti. Ei võetud arvesse, et Xi töötamine nõukogu liikmena

oli pika aja jooksul täidetud. Otsus on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooniga. Xi poeg F Y omab Eesti elamisluba ja elab Eestis. Otsuse tegemine riivab

äärmiselt intensiivselt Xi ja tema pereliikmete õigust era- ja perekonnaelu kaitsele, ta ei saa

külastada oma poega. On kohatu väita, et perekonna lahutamist ei ole, kui kaebajate poeg F Y

elab Eestis. Kui PPA otsused jäävad jõusse, on perekond lahutatud. Olgugi, et F Y on

täisealine, on ta siiski pereliige. Kaebajad ei nõustu, et kuna poeg on täisealine, siis riive

perekonnaelule puudub. Selline tõlgendus on meelevaldne. F Y on samuti nagu ta isagi

aktiivne ja tubli ärimees, kes on Eestile toonud palju kasu ja tegutseb aktiivselt mitmetes

ettevõtetes, sh Noorus OÜ-s, mis on Narva Jõesuus asuvat spaad omav ettevõte. F Y on

samuti pühendunud Eestile, soetanud Eestis kinnisvara.

19) X elas kogu aeg lootuses ja õiguspärases ootuses, et tema ja ta abikaasa elamisload

pikendatakse. Talle väljastati esmakordselt elamisluba 2006. Lootuses ja õiguspärases

ootuses, et elamisluba väljastatakse ja pikendatakse, on taotleja aastakümnete jooksul oluliselt

panustanud Eesti riiki investeeringute ja Ida-Viru maakonna arendamisse. Tegemist on Xi

8(16)

3-24-2139

elutööga. Ta tegi seda usaldusest Eesti riigi vastu ja riik on järjekindlalt usaldanud Xi,

väljastades talle kümnete aastate jooksul jätkuvalt elamisluba ja võimaldanud arendada

isiklikke investeeringuid ja läbi selle Eesti majandust. Kui kaebajate elamislubasid ei

pikendata, on tegemist õiguspärase ootuse rikkumisega. Kui elamislube ei pikendata

umbmäärasel ja tõendamata põhjusel, et perekond ei viibinud küllaldasel arvul päevadel

Eestis, kaotab X sisuliselt võimaluse kontrollida oma investeeringuid ja osaleda äriühingute

igapäeva töös, mis toob kaasa investeeringute mandumise, sadadele eesti inimestele töökoha

kaotuse Ida-Virumaal ja välistab edaspidi uute töökohtade loomise. Tegemist on ilmselt

isikute põhiõiguste riivega.

2. PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, põhjendades järgmist.

1)

Vaidlus taandub sellele, et ka tähtajalise elamisloa töötamiseks puhul juhtorgani liikmena

peavad olema täidetud VMS-s sätestatud nii üld- kui ka täiendavad tingimused. Ainuüksi

asjaolust, et kaebaja I kasutab elamisluba eesmärgipäraselt ehk osaleb nõukogu istungitel, ei

piisa. VMS-s ei ole sätestatud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või

järelelvalvefunktsiooni täitmise eesmärgil töötamiseks antud elamisloaga seonduva juures, et

mõni üldtingimustest ei kohalduks. Seega peavad VMS § 117 lg-s 1 sätestatud üldtingimused

olema täidetud. Lisaks tuleb silmas pidada ka tähtajalise elamisloa eesmärki, milleks on

Eestisse elama asumine (VMS § 112 ja 117 lg 1).

2)

Loomulikult on ka töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk soodustada Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse töötle

vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176 lg 1). Samas ei ole VMS mõttega

kooskõlas see, kui lähtuda üksnes sellest, kui palju head Eestile (konkreetsemalt Ida-

Virumaale) on kaebaja I oma investeeringute, rahalise panuse jms (vt kaebuse p 2.5) näol

teinud. Selle jaoks on olemas eraldi alus – tähtajaline elamisluba suurinvestorina ettevõtluseks

(VMS § 1972). Kaebajale aga on antud ja pikendatud tähtajalist elamisluba töötamiseks

juhtorgani liikmena. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuse p-s 29 toodud seisukoha juurde, et

tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on ka see, et selle saaja asuks Eestisse elama ning ei

saa öelda, et elamisloa eesmärgipärane kasutamine, antud juhul nõukogu liikmega

koosolekutel osalemine, on ülimuslik muude VMS-s sätestatud tingimuste ees. Nõustuda ei

saa arvamusega, et antud juhul oli oluline üksnes asjaolu, et kaebaja I on viibinud Eestis

seoses oma nõukogu liikme kohustuste täitmisega. See ei ole kooskõlas VMS sätetega.

3)

PPA ei ole jätnud arvestamata seadusandja tahet. PPA ei keeldunud tähtajalise elamisloa

pikendamisest põhjusel, et kaebajad ei viibinud Eestis 183 päeva. Päevadele tähelepanu

osutamine ei ole siiski vale – on ilmne, et need näitavad ehedalt, kus tegelikult elatakse. PPA

on oma otsuses asjakohaselt selgitanud, et kui hommikul saabutakse Eestisse ning õhtul

lahkutakse Eestist, on ilmne, et Eestis ei elata. On arusaadav, et tööga võib kaasneda

reisimisvajadust ning loomulikult on lubatud Eesti tähtajalist elamisluba omaval isikul käia ka

puhkusereisidel, aga selle kõige puhul on oluline arvestada, kas Eesti on selle kõige algus- ja

lõpp-punkt. Kui see nii ei ole, on põhjust kahelda, kas väljastatud tähtajalise elamisloa alusel

on Eestisse elama asutud. PPA on arvestanud kättesaadavaid piiriületuse andmeid, samuti

kaebajate enda poolt esitatud selgitustega ning asunud seisukohale, et elamisloaga

tegelikkuses Eestis ei elata. Eestis elamisena tuleb mõista seda, et Eestis on välismaalase

peamine elukoht (Tallinna Halduskohtu 19.04.2022 otsus asjas nr 3-2-1-2531, p 10).

Kaebajate puhul sellisele seisukohale asuda ei saa.

4)

Vastustaja nõustub, et kaebaja I tähtajalise elamisloa taotlemise aluseks on nõukogu

liikme leping ja ta on AS Sillamäe Sadam nõukogu liige. Nõustuda ei saa, justkui PPA ei

oleks tohtinud süüvida sellesse, kui palju või vähe kaebaja I tegelikkuses Eestis on ehk kas

9(16)

3-24-2139

saab öelda, et ta elab Eestis elik tegelik elukoht on Eestis (VMS § 117 lg 1 p 2). PPA jõudis

oma otsuses järeldusele, et kaebaja I ei ole Eestisse elama asunud, vaid külastab Eestit

enamasti siis, kui on vaja osaleda ettevõtetega seotud nõukogu koosolekutel nõukogu

liikmena. Kaebaja I tihti, saabudes Eestisse nõukogu koosolekule, lahkub Eestist kas samal

päeval või järgmisel päeval, vahel viibib Eestis ka pikemalt. Vastustaja hinnangul ei ole

tegemist meelevaldse seisukohaga, kuivõrd kaebaja I piiriületustest eelnev nähtub (vastuse

lisa 10, lk-d 1, 4, 6, 8, 10; lisa 11 lk-d 5, 7). PPA on ka lugenud ka päevi, palju on Eestis

viibitud (PPA otsuse lk 5 tabel), kuid vastustaja hinnangul näitab eelnev selgelt, et elamiseks

sellist mustrit pidada ei saa.

Nagu öeldud, kaebaja I saabubki Eestisse Venemaalt ning samal või järgmisel päeval ka

lahkub Venemaale. Eelnevat arvestades on võimalik väita, et kaebaja I elab tegelikkuses

Venemaa Föderatsioonis. Kaebuse lisas 19 on esitatud suurel hulgal tõendeid reisimiste osas

ning enamik nendest näitavad, et kaebaja I reisi alguspunkt ning lõpp punkt reisilt tagasi tulles

on Venemaa. Puudub ilmne põhjus, miks seda teha, kui kaebaja I ei ela Venemaal. Seega

vastustaja ei jaga kaebajate arusaama, et neil on ruumiline seos Eestiga ning et see on

tõendatud. Pigem on tõendatud, et tegelikkuses elatakse Venemaal. Vastustaja leiab, et PPA

otsuses toodu on kooskõlas ka asjakohase kohtupraktikaga (haldusasi nr 3-21-1736). Kaebajad

ei viibi enamus aega Eestis. Asjaolu, et kaebaja I saabub Eestisse oma nõukogude istungite

toimumise ajaks viitab selgelt, mis eesmärgil isik Eestisse saabub ning eelnev viitab ka sellele,

et Eestis ei elata.

5)

Vaidlust ei saa olla asjaolus, et kaebajad ei ole väga pika aja jooksul (alates 2006. a, kui

anti esimene elamisluba) Eestisse elama asunud. Ka kaebajad ise on 21.03.2024 seisukohas

kinnitanud, et sagedased Eesti visiidid on tingitud seoses ettevõtlusega ning et edaspidi

kavatsetakse sidemeid Eestiga, sh suurendada külastuste sagedust ja Eestis viibitava aja

kestust (vastuse lisa 19, 21.03.2024 arvamuse ja vastuväidete lk 2). See, et kaebajatel on

Eestis kinnisvara, mida kasutatakse Eestis viibimise ajal, ei tähenda veel seda, et oleks

võimalik väita, et kaebajad Eestis elavad. Kaebajad on resoluutselt välistanud, et nende tegelik

elukoht võiks olla Venemaa (vastuse lisa 19, 21.03.2024 arvamuse ja vastuväidete lk 2), kuid

iseenesest ei ole PPA ülesanne tõendada, kus on kaebajate tegelik elukoht, vaid antud juhul oli

PPA ülesanne tõendada, et kaebajate tegelik elukoht ei ole Eesti. Eelnevat on PPA teinud.

Samas on asjakohane märkida, et kui kaebaja I tegelik elukoht ei ole Venemaal, jääb

arusaamatuks, miks kaebaja tuleb suunaga Venemaalt Eestisse ning hiljem lahkub sinna.

Kaebaja I on ka viidanud maja olemasolule Peterburis ning tema ütlustest võib järeldada, et

Venemaal on perekonnal kodu.

6)

PPA otsuse lk 5 andmete osas lähtus PPA piiriületuse andmetest (andmebaasis tehtud

päring), seega neist, mis olid PPA-le kättesaadavad. Seepärast ei kajastatud seal kaebaja välja

toodud lennureisi. Nõukogu koosolekul osalemisele ei ole vastustaja vastu vaielnud.

7)

On tõsi, et otsuse p-s 25 märgiti ekslikult, et Eestis tarbimisi ei nähtu, kuid vaideotsuses

on see ekslik seisukoht kõrvaldatud. Iseenesest on võimalik, et kogu tarbimine ei kajastu

pangakontol, kuid asjakohane on ka vaideotsuses märgitu, et konto väljavõttelt ei nähtu

sularaha väljavõtmisi. Seega on vastustaja hinnangul õige, et ka pangakonto väljavõttelt ei

nähtu tarbimise näol Eestis rohkemat viibimist. Väide Ge raha kandmisest ei väära PPA välja

toodud asjaolusid ja seisukohti. Kaebajad on ka ise välja toonud, et palju ollakse ka teistes

riikides.

8)

Vastustaja ei jaga kaebajate vaadet, et neil võiks Venemaal elades olla äärmiselt

ebaturvaline, ebakindel jms. PPA on kaebajatele keeldunud tähtajalise elamisloa

pikendamisest ning neil on võimalik jätkata elamist oma eramajas Peterburis. Kaebajal I on

10(16)

3-24-2139

endiselt ka osalus Venemaal asuvas äriühingus OOO Akvakultura ehk selge seos Venemaaga

on tal ka ärilises mõttes. See, et kaebajatel on Eestis täisealine laps, ei tähenda perekonnaelu

riivet ja et PPA-l on õigus keelduda kaebajatele tähtajaliste elamislubade pikendamisest.

9)

Asjaolu, et kaebaja I puhul on tegemist suurärimehega, kellel on ärilised huvid igal pool

maailmas, ei tähenda, et PPA saaks eirata kehtivat seadust ning elamisloa andmise eesmärki

(VMS § 112). Kaebajale I on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks justnimelt AS Sillamäe

Sadama nõukogu liikmena ning tema Eestis elamine seondub sellega. Ka vaba eneseteostust

realiseerides tuleb silmas pidada, et tegelik elukoht peab olema Eesti. Kaebusega koos esitatud

lennupiletid tõendavad sagedast reisimist, aga ka seda, et reisid ei alga mitte Eestist, vaid

hoopis Venemaalt ning enamjaolt toimub ka tagasilend Venemaale. Kui kaebaja I elaks Eestis,

siis oleks usutav, et tema reisid algaksid Eestist või siis Lätist, kuna Riia lennujaamast läheb

rohkem lende erinevatesse sihtkohtadesse kui Tallinna lennujaamast.

10) On mõistetav, et käesoleval ajal on Venemaa Föderatsiooni kodanikele piirangud viisa

saamiseks, mis oma iseloomult on mõeldud just lühiajaliseks viibimiseks, kuid eelnev ei

tähenda, et kaebajatele tuleks pikendada tähtajalist elamisluba taotletud alusel, kui nende

tegelik elukoht ei ole Eestis. Ka see, et kaebajatel ei ole enam reisimisvõimalusi ja nende elu

on sisuliselt seisma jäänud, ei ole tähtajalise elamisloa pikendamise aluseks. Ka pangakontode

kasutamise piirang ja uute avamise võimatus ei ole midagi sellist, milleks tuleks anda

tähtajaline elamisluba. Niisamuti on asjakohatu väited ravi ja omandiõiguse teostamise

võimatuse kohta. Välismaalastel ei ole subjektiivset õigustatud ootust, et kord antud

elamisluba pikendatakse või antakse uus, kui nad seda taotlevad. Tähtajaline elamisluba

antakse ning olemasolevat pikendatakse, kui andmise ja/või pikendamise tingimused on

täidetud ning ei esine alust keeldumiseks. PPA on põhjendatult keeldunud kaebajatele

tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p-de 2 ja 3 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

4. Asjas on vaidlus selle üle, kas kaebajatele tähtajalise elamisloa pikendamisest

on keeldutud õiguspäraselt. Seejuures on Y Eestis viibimine seotud Xi tähtajalise

elamisloaga, seega on vaidluse sisuks eelkõige Xi taotluse osas tehtud keelduva otsuse

õiguspärasus.

5. VMS § 131 lg 1 p 1 järgi kohaldatakse tähtajalise elamisloa pikendamisest

keeldumise alustena tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui VMS ei

sätesta teisiti (täiendavad pikendamisest keeldumise alused on sätestatud eraldi). Xi

tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisel on PPA tuginenud VMS § 123 p-dele

2 ja 3.

6. VMS § 123 p 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui

välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Tähtajalise elamisloa

andmise tingimused on loetletud VMS § 117 lg-s 1: sätte kohaselt on välismaalasele

tähtajalise elamisloa andmise üldtingimusteks põhjendatud Eesti tähtajalise elamisloa

taotlemise eesmärk (p 1), tegelik elukoht Eestis (p 2) ning piisava legaalse sissetuleku

(p 3) ja nõuetekohase ravikulukindlustuse lepingu olemasolu (p 4). VMS § 117 lg 2

järgi peavad need tingimused olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks.

6.1.

Kaebajad põhjendavad, et on Eestisse elama asunud ja leiavad ühtlasi, et

nõutav ei ole just peamise elukoha olemine Eestis. Kaebajad märgivad iseenesest

õigesti, et VMS § 117 lg 1 p 2 ei reguleeri seejuures küsimust, kui kaua peaks

11(16)

3-24-2139

välismaalane elukohas viibima ning seega ei saa olla eelduseks mingi konkreetne

Eestis viibitud päevade arv. Samas tuleb arvestada, et see säte reguleerib siiski, et

välismaalase tegelik elukoht peab olema Eestis. Seadusandja on pidanud oluliseks

seda, et elamisluba kasutataks eesmärgipäraselt. Kuigi töötamiseks antava tähtajalise

elamisloa eesmärk on soodustada ka Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri

arengut, luues võimaluse võtta Eestisse töötle vajalike teadmiste ja oskustega

välismaalasi (VMS § 176 lg 1), on tähtajalise elamisloa üldiseks mõtteks siiski see, et

selle taotleja saaks asuda Eestisse elama. Nii sätestab ka VMS § 112, et tähtajaline

elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks,

st lisaks VMS § 176 lg-s 1 nimetatule on tähtajalise elamisloa eesmärgiks ka Eestisse

elama asumine. Erinevalt nt VMS §-st 1974 ei tee töötamiseks antava tähtajalise

elamisloa regulatsioon sellest nõudest erisusi.

Kohtupraktikas on samuti korduvalt selgitatud, et VMS § 117 lg 1 p 2 mõtteks on see, et

taotleja elaks päriselt Eestis, mitte kuskil mujal (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023

otsus nr 3-22-643).

6.2.

PPA leiab praeguses asjas seega õigesti, et piisav ei ole ainuüksi asjaolu, et X

kasutab elamisluba eesmärgipäraselt selles mõttes, et ta osaleb nõukogu istungitel,

vaid täidetud peavad olema kõik VMS § 117 lg-s 1 sätestatud üldtingimused. Elukoha

nõude täitmiseks peab inimene faktiliselt Eestis elama. Selle üldtingimuse täitmist oli

seega asjakohane praegusel juhul hinnata. Xi tegutsemist nõukogu liikmena ei ole PPA

kahtluse alla seadnud.

6.3.

Vaidlustatud otsuses ei ole keeldumist põhjendatud väitega, et Xi peamine

elukoht ei asuks Eestis, vaid on leitud, et tuvastatud asjaoludest järelduvalt ei asunud

ta koos abikaasaga faktiliselt Eestisse elama, külastades riiki enamasti siis, kui oli vaja

osaleda ettevõtete nõukogude koosolekutel nõukogu liikmena. PPA on sellisele

järeldusele jõudmisel analüüsinud Xi teadaolevaid piiriületusi (sh riiki sisenemise ja

väljumise asukohta) alates tema viimase elamisloa pikendamisest ja nendest nähtuvat

Eestis viibitud aega, konto väljavõtteid ning arvestanud ka tema registreeritud elukohta

tehtud kahte koduvisiiti ja haldusmenetluses antud selgitusi.

6.4.

Küsimus kaebaja konkreetsest panusest Eesti majandusarengusse ei ole

seejuures asjakohane, vaid nagu PPA välja toob, saanuks tähendust omada tähtajalise

elamisloa taotlemisel suurinvestorina ettevõtluseks (VMS § 1972 jj). Praeguses asjas

on kõne all tähtajalise elamisloa pikendamine töötamiseks juhtorgani liikmena, X ei

taotle tähtajalist elamisluba VMS § 1972 alusel. Seega kohaldub tema suhtes tähtajalise

elamisloa pikendamisel üldtingimus, et ta peab olema asunud Eestisse elama. Kui ta

tegelikkuses Eestisse elama asunud ei ole, ei oma tähendust ka kõnealuste ettevõtete

majanduslik olulisus, sh piirkondliku arengu mõttes.

6.5.

Kohus leiab, et etteheited seoses Xi Eestis viibitud päevade arvu arvesse

võtmisega ei ole põhjendatud. PPA ei ole heitnud ette asjaolu, et Eestis poleks viibitud

konkreetset arvu päevi. PPA on Eestis viibitud päevade arvu arvestanud kontekstis,

kas kaebajad olid tegelikult Eestisse elama asunud. Asjaolust, et VMS § 6 ei sätesta

enam Eestis viibimise osas konkreetset päevade arvu, ei saa järeldada, et välismaalase

Eestis viibitud päevade arvu või viibimise kestust ja sellega seotud asjaolusid ei tohiks

välismaalase tegelikult Eestisse elama asumise tingimuse täitmise hindamisel enam

üldse arvesse võtta. Kuna ülalpool viidatust nähtuvalt on tähtajalise elamisloa mõtteks

see, et selle taotleja saaks asuda Eestisse elama, on asjakohane ning seadusandja

eesmärgiga kooskõlas arvestada taotleja tegeliku elukoha nõude täitmise hindamisel

12(16)

3-24-2139

tema Eestis viibimisega seonduvaid asjaolusid kogumis, sh võib arvestada nii Eestis

viibitud päevade arvu kui ka üksikute siinviibimiste kestuseid. Kohus nõustub PPA-ga,

et viibitud päevade arv aitab ilmestada seda, kus tegelikult elatakse.

6.6.

PPA on vaidlustatud otsuses põhjendanud Xi Eestis viibitud päevadest nähtuvat

mustrit ja järeldust, et ilmselt Eestis ei elata, kui siia saabutakse hommikul ning

lahkutakse õhtul. Otsuses on viidatud Xi piiriületusandmetele, mille kohaselt ta on

enda viimase elamisloa kehtivuse ajal Eestis viibinud järgmiselt:

-

2018. a piiriületuse kirjed puuduvad;

-

2019. a 1 ööpäev, 7-l päeval oli viibimise aeg 7–10 h, lisaks üks väljumine Eestist,

kuid sisenemise kirje piiriandmetes puudub;

-

2020. a 2-l päeval, kus viibimise aeg oli vastavalt 7 h ja 10 h, lisaks üks väljumine

Eestist, aga sisenemise kirje piiriandmetes puudub;

-

2021. a 1 ööpäev ja ühel päeval 7 h;

-

2022. a 33 ööpäeva ja 4-l päeval 7–9 h;

-

2023. a 17 ööpäeva ja 10-l päeval 7–8 h.

Neile tuginedes on PPA leidnud, et Eestis elamiseks ei saa pidada seda, kui inimene ööbib

Eestis 5 a jooksul 52 päeva ning lisaks saabub ja lahkub riigist samal päeval veel 22-l päeval.

Y osas on piiriületusandmete alusel märgitud, et viimase elamisloa ajal on ta Eestis viibinud

2022. a 38 päeva ja 2023. a 47 päeva. Ühtlasi on arvestatud Xi selgitusi, mille kohaselt tema

viibimisel tööreisidel mujal kui Eestis jäi abikaasa Y valdavalt koju Peterburi.

6.7.

PPA tugines põhjendatult Xi piiriületuse andmetele, mille alusel analüüsiti

tema Eestisse saabumise, siin viibimise ja siit lahkumise päevi. Samas on tõsi ja

sellega nõustub ka PPA, et tegu on PPA-l olemas olnud andmetega, mis ei pruugi

täielikult kajastada kõik kaebajate Eestisse saabumisi ja siit lahkumisi. Kaebajad

viitavadki, et nad esitasid PPA-le 06.06.2024 andmed, kus lennupileti ja pardakaartide

järgi X sõitis 27.09.2023 lennukiga Ungarist Soome ja sealt Eestisse. Lisaks on

kaebajate selgitusel jäänud PPA-l arvestamata, et X viibis erinevate äriühingute

nõukogude koosolekutel Eestis ka 22.02.2022, 16.03.2022 (see kuupäev kajastub

vaidlustatud otsuse lk-l 5 esitatud tabelis), 28.06.2022 (kuupäev kajastub ka PPA

tabelis), 22.08.2022, 29.08.2022, 14.10.2022 ja 14.11.2022 ning 17.01.2023 (kuupäev

kajastub ka PPA tabelis), 13.03.2023, 16.03.2023, 16.05.2023 (kuupäev kajastub ka

PPA tabelis), 07.06.2023 (kuupäev kajastub ka PPA tabelis), 26.07.2023, 03.10.2023

(kuupäev kajastub ka PPA tabelis) ja 01.11.2023 (kuupäev kajastub ka PPA tabelis).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on taotleja esindaja selgitanud, et tavapäraselt lahkus

taotleja Eestist koosolekule järgneval päeval.

6.8.

Nende andmete järgi lisanduks vaidlustatud otsuses Xi osas välja toodud infole

seega (sõltuvalt lahkumise ajast) 2022. a-l ca 5-10 päeva Eestis nõukogu koosolekutel

viibimist ning 2023. a-l ca 3-6 päeva, lisaks 27.09.2023 lennureis Ungarist Soome

kaudu Eestisse, mis kokkuvõttes iseenesest PPA kirjeldatud mustrit kuigi oluliselt ei

muuda – ka sellised täiendavad lühiajalised Eestis viibimised tegeliku elukoha

olemasolu Eestis ei kinnita ega lükka ümber PPA järeldust, et X ei ole asunud Eestisse

elama, st Eestis pikemajaliselt viibima. Kui inimene viibib Eestis erinevatel aastatel

üksnes mõne päeva kuni maksimaalselt 40-50 päeva aasta jooksul, arvestades ka PPA

tabelist nähtuvaid üksikute viibimiste kestusi, ei saa seda pidada pikemaajaliselt Eestis

viibimiseks. Need on käsitatavad lühiajalise Eestis elamisena, kuid selleks tähtajalist

elamisluba ei anta. Kui isik soovib erinevatel perioodidel Eestis viibida lühiajaliselt,

on selleks ette nähtud viisa. Asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele on praegu

13(16)

3-24-2139

seatud viisa saamiseks piirangud, ei tähenda, et kaebajatele tuleks pikendada tähtajalist

elamisluba taotletud alusel, kui nende tegelik elukoht ei ole Eestis.

6.9.

Asjaolu, et X on ettevõtlusega seoses rohkelt reisinud, ei ole olnud PPA

keeldumise aluseks ning seda pole talle ette heidetud. Kaebaja esitatud pardakaardid

mitmetel reisidel Peterburist Dubaisse ja Dubaist Peterburi, Peterburist Bakuusse ja

Bakuust Peterburi, Peterburist Tashkenti ja Tashkendist Peterburi, Peterburist Istanbuli

ja Istanbulist Peterburi, aga ka üks pardakaart Tallinnast Münchenisse 19.02.2023 ehk

ajal, mil PPA tabelist nähtuvate piiriületusandmete kohaselt oli arvestatud tema

viibimist Eestist, tõendavad küll rohket reisimist, kuid ei lükka ümber PPA järeldust,

et X ei ole asunud Eestisse elama. Neist ei nähtu, et Eesti oleks olnud kaebaja reisi

algus ja sihtpunkt, vaid nagu ka vastustaja märgib, on selliseks reisi algus- ja

sihtpunktiks olnud Venemaa Föderatsioon. Mis puudutab veel kaebaja esitatud

pardakaarti Tallinnast Münchenisse 19.02.2023, siis kinnitab see koostoimes esitatud

pangakonto väljavõttega (dtl 149-150) hoopis, et kui PPA piiriületusandmete järgi

sisenes kaebaja Eestisse 18.02.2023 ja lahkus Eestist 27.02.2023, lendas ta pardakaarti

kohaselt 19.02.2023 Tallinnast edasi Saksamaale, kus on 23.02.2023-27.02.2023

tehtud kaardimakseid, sh 27.02.2023 Müncheni lennujaamas. Seega on PPA

vaidlustatud otsuses piiriületusandmetest lähtudes arvestatud selle perioodi osas 9-

päevase Eestis viibimisega, kuid tegelikkuses kaebaja üksnes reisis läbi Eesti siin

pikemalt peatumata.

6.10.

Xi Eestisse mitte elama asumise hindamisel on PPA lisaks piiriületusandmetele

arvestanud ka muid andmeid, sh Eestis tehtud kulutusi. Vaidlustatud otsuses on

viidatud taotleja haldusmenetluses antud selgitusele, et Eestis tarbimisi sisuliselt ei ole,

sest äritegevusega seotud visiitidel kantakse jooksvad kulud (toitlustus jm) äriühingute

arvel, ning samuti põhjendatud, et pangakontode väljavõttelt ei nähtu kuigipalju

tarbimist Eestis. Vaideotsuses on täiendavalt põhjendatud, et ka kaebajate esitatud

kaardimaksete andmed (perioodil 01.03.2023-19.09.2023 ehk poole aasta jooksul 16

päeval Eestis ostude sooritamine) ei tõenda Eestis elamist.

6.11.

Kaebajad on selle perioodi osas välja toonud kaardimaksete tegemise Eestis

märtsis (03.03.2023, 04.03.2023 ja 06.03.2023), juunis (02.06.2023, 03.06.2023,

04.06.2023, 09.06.2023, 11.06.2023 ja 16.06.2023) ning augustis (11.08.2023,

13.08.2023, 15.08.2023, 17.08.2023, 18.08.2023, 20.08.2023 ja 21.08.2023) ehk kas

PPA poolt juba arvesse võetud viibimiste ajal, valdavalt aga nendele lähedastel

päevadel. Kohus nõustub vaideotsuse järeldusega, et selliselt ostude sooritamine

pooleaastase perioodi vältel, lisaks ka nende dünaamika (rohkelt sisseoste pigem

üksikutel päevadel) Eestis elamist ei tõenda. Ühtlasi räägib see vastu kaebajate väitele

sularaha eelistamise kohta, kuivõrd pole usutav, et teatud üksikutel päevadel

kasutatakse ostude sooritamiseks aktiivselt pangakaarti, muul ajal aga eelistatakse

üksnes sularaha. Seejuures sularaha välja võtmisi esitatud konto väljavõttelt ei nähtu.

Nõustuda tuleb ka PPA kahtlusega, et usutav ei ole ettevõtte poolt abielupaari

hommiku-, lõuna- ja õhtusöökide, vaba aja veetmise ning muude tavatarbimiste

tasumine olukorras, kus Eestis püsivalt elatakse, samas oleks see mõistetav olukorras,

kus toitlustus tagatakse koosoleku päeval. Samuti leiab PPA õigesti, et ülekannete

tegemine AS Sillamäe Sadam sekretär-asjaajajale Ge ei väära PPA nimetatud

asjaolusid ja seisukohti. Need ülekanded on muude konto väljavõtetelt nähtuvate

kulutuste kontekstis väikesed (keskmiselt 300 eurot kuus) ning eluliselt usutav ei ole,

et selline summa võimaldas G maksta kaebajate kõigi kaebuses nimetatud

igapäevaeluga seotud igakuiste kulude eest, abistada neid majapidamisel ja teha

kaebajate jaoks sisseoste ning tagada kaebajatele vajaliku sularaha olemasolu.

14(16)

3-24-2139

6.12.

Seega on PPA õigesti järeldanud, et Xi Eestis viibimine ei ole käsitatav Eestis

elamisena, st Eestis pikemajalise viibimisena selleks, et siin ettevõtte juhtorgani

liikmena töötada.

Kaebajatel oli tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal võimalik soovi korral Eestis elama asuda.

Kaebajad on küll märkinud, et varem pole PPA pidanud Xi Eestis viibitud päevade arvu

oluliseks, kuid vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et PPA pikendas 29.01.2018

tähtajalist elamisluba 5 aastaks tingimusel, et PPA kontrollib, kas taotleja asus Eestisse elama

vastavalt VMS üldtingimustele, sest taotleja ei olnud Eestisse elama asunud nii nagu ta väidab

(otsuse p 22). Ka Y ei ole Eestisse elama asunud, viibides haldusmenetluses antud selgituste

kohaselt Xi reiside ajal üldiselt nende kodus Peterburis. Kaebajate Eestis elamist ei kinnita

see, et neil on Eestis kinnisvara. Lisaks on PPA välja toonud, et ka kontrollkäigud kaebajate

registreeritud elukohta ei kinnitanud seal elamist. Kaebajad ei ole PPA tuvastatud asjaolusid

omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kohus ei näe esitatud asjaoludel seega alust arvata, et

kaebajad oleksid faktiliselt Eestisse elama asunud.

7. PPA on otsuses tuginenud ka VMS § 123 p-le 3, mille kohaselt keeldutakse

tähtajalise elamisloa andmisest, kui taotlus ei ole põhjendatud. Tegemist on alusega,

mis rakendub juhul, kui taotluse esitajal puudub vajadus elamisloa järele, st puudub

tegelik soov Eestisse elama asuda (vt nt Riigikohtu 26.04.2017 otsus nr 3-3-1-2-17).

Vajadus elamisloa järele puudub, kui välismaalane soovib lühiajaliselt Eestit

külastada, mitte siia tegelikult elama asuda. Samuti puudub inimesel vajadus elamisloa

järele, kui selle tegelikuks eesmärgiks on lihtsustada Schengeni alale sisenemist ja alal

vabalt liikumist. Tähtajalise elamisloa ainsateks eesmärkideks ei saa olla võimaldada

operatiivsemat osalemist nõukogu koosolekutel, lihtsustada reisimisvõimalusi, tagada

juurdepääsu ja võimalust avada uusi pangakontosid, võimaldada tarbida erinevates

riikides terviseteenuseid või üleüldiselt tagada inimeste vaba eneseteostust. Sellised

hüved kaasnevad, kui isik on asunud Eestisse elama VMS § 112 ja 117 lg 1 mõttes. X

on elamisloa kehtivuse ajal viibinud Eestis sedavõrd lühikest aega, et on põhjendatud

järeldada, et tema töökohustused ei nõua seda, et ta peaks viibima Eestis pikemalt.

8. Eelnevat kokku võttes kohaldus seega Xi suhtes tähtajalise elamisloa

pikendamisel üldtingimus, et ta peab olema asunud Eestisse elama. Ülalnimetatud

asjaolud kogumis võimaldavad järeldada, et ta ei olnud Eestisse elama asunud ning tal

ei olnud tähtajalist elamisluba seega tarvis ka selleks, et ta saaks jätkata Eestis elamist.

Välismaalastel ei ole seejuures subjektiivset õigustatud ootust, et kord antud

elamisluba pikendatakse või antakse uus, kui nad seda taotlevad. Tähtajaline

elamisluba antakse ning olemasolevat pikendatakse, kui selle andmise või pikendamise

tingimused on täidetud ega esine alust keeldumiseks. PPA on praegusel juhul õigesti

jätnud Xi tähtajalise elamisloa taotluse pikendamata, kuna selle pikendamine ei

vastaks elamisloa andmise tingimustele, sh poleks selle taotluse rahuldamine

põhjendatud (VMS § 123 p-d 2 ja 3).

9. Kuna PPA keeldus Xile tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p-de 2

ja 3 alusel õiguspäraselt, oli õiguspärane keelduda ka Y tähtajalise elamisloa

pikendamisest. Xi abikaasa Eestis viibimine on seotud tema tähtajalise elamisloaga.

Kuna Xi elamisloa pikendamisest keelduti, oli täitmata ka tema abikaasa elamisloa

pikendamise tingimus. Vaidlustatud otsus ei tingi seega perekonna lahutamist.

10. Seoses viitega täiskasvanud pojale tuleb arvestada, et kohtupraktika kohaselt

hõlmab perekond ka täiskasvanud lapsi ja vanemaid, kelle vahel on sõltuvussuhe.

Sellise sõltuvussuhte olemasolu praegusel juhul ei väideta.

15(16)

3-24-2139

11. Veenev ning praeguse vaidluse kontekstis ka asjakohane ei ole kaebajate väide,

et nad ei saa asuda elama äärmiselt ebaturvalise ja ebakindla elu- ja ärikeskkonnaga

Venemaale. Nagu PPA viitab, on Xil jätkuvalt äriline seos Venemaaga ning ühtlasi on

kaebajad viidanud enda Peterburis asuvas majas elamisele ning seal sõprade ja

sugulaste olemasolule. PPA-l ei olnud alust kaebajate elamislube pikendada, kui

vastavad VMS tingimused ei olnud täidetud.

12. Neil põhjustel leiab kohus, et PPA 19.06.2024 otsuse ja 11.07.2024 vaideotsuse

tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka

kohustamisnõude rahuldamiseks.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)