2-25-4343/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-4343

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1 korteriühistu avaldus

A. T. ja S. S. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

esindaja:

Puudutatud

isikud:

Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1

korteriühistu (registrikood 80025927, asukoht

Kasteheina tn 1-37, Ahtme linnaosa, Kohtla-

Järve, Ida-Viru maakond )

vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post

XXX)

A. T. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX, tel +XXX)

S. S. (isikukood XXX, elukoht XX, e-post

XXX, tel +XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista A. T.lt ja S. S.lt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1

korteriühistu kasuks võlg 504 (viissada neli) eurot 46 senti.

3. Välja mõista A. T.lt ja S. S.lt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1

korteriühistu kasuks viivis alates 19.03.2025. a kuni põhinõude (501,48 eurot) tasumiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Menetluskulud jätta solidaarselt A. T. ja S. S. kanda.

4.1 Välja mõista A. T.lt ja S. S.lt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1

korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 300 (kolmsada) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1 korteriühistu esitas 19.03.2025. a. Viru Maakohtule

avalduse A. T. ja S. S. vastu võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt oli Kohtla-Järve linn Kasteheina tn 1 korteri nr X (registriosa number XXX)

omanik kuni 25.08.2022.a G. T.. G. T. suri XXX.a. Kinnistusraamatu andmed on tänaseni

muutmata. G. T. pärijad on tema pojad A. T. ja S. S.. Pärimistunnistus on tõestatud

17.08.2023.a. Seega A. T. ja S. S. on korteriomanikud ja Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1

korteriühistu liikmed.

Kohtla-Järve linn, Kasteheina tn 1 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks

korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste

eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub

majahooldus, küte, üldvesi, kaudsed kulud, prügivedu, üldelekter, otsekorraldus, remondifond,

lume koristamine.

Avaldaja esitas puudutatud isikutele igakuiselt arved vastavalt teenuste tarbimisele arvestades

nende mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa. Arvetel sisalduvad

osutatud teenused, tariifid ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele

kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ

põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.

Seisuga 19.03.2025 on puudutatud isikutel tasumata kasutatud teenuste ja majandamiskulude

eest 501,48 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul jaanuar 2024 – veebruar 2025 avaldaja

poolt esitatud, kuid puudutatud isikute poolt maksmata jäetud arvetest.

Korteriühistu palub A. T.lt ja S. S.lt solidaarselt välja mõista:

-

võlg 501,48 eurot;

-

viivis 2,98 eurot;

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude

tasumiseni;

-

menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

2. Kohus saatis A. T.le ja S. S.le avalduse koos lisadega aadressil XXX. Puudutatud isikutele

toimetati materjalid edasiandmisega (kuna ei viibinud kohal) sõbranna J. V. kaudu

16.04.2025. Kohus kohustas puudutatud isikuid 14 päeva jooksul kirjalikult vastama.

Puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust ega vastuväiteid

avaldusele esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. T. ja S. S. korteriomanikena ja korteriühistu

liikmetena on rikkunud puudutatud isikute liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda

majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikutel on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

nende kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Kasteheina 1-X (registriosa nr XXX) omanikuna

kantud G. T. (dtl 19-20). 21.06.1934.a. sündinud G. T. suri XXX.a. (dtl 21-23). G. T.

seadusjärgsed pärijad on pärimisregistri andmetel A. T. ja S. S. ning 17.08.2023.a. on tõestatud

pärimistunnistus reg nr 1991.

Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik

pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud

pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Pärandi vastuvõtmisega läksid seega puudutatud isikule üle nii korteriomandiga seotud õigused

kui ka kohustused (sh korteriühistu liikmelisusest tulenevad kohustused tasuda korteriomandi

eriosa ja kaasomandiosa ülalpidamisega seotud kommunaalteenuste eest)

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (dtl 9-18). Põhikirja

p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud

tasuma majapidamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt

kehtestatud suuruses ja korras (põhikirja p 3.2.7); tasuma ühiskommunikatsioonide kaudu

kasutatavate kommunaalteenuste eest (p 3.2.8) ja tasuma viivist 0,07% maksmata summast

päevas iga viivitatud päeva eest (p 3.2.11).

Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 19-20), mille kohaselt on käesoleva ajani

omanikuna kantud G. T.. G. T. suri XXX ja tema pärijad on A. T. ja S. S. (dtl 21-23).

Seisuga 1.03.2025.a on puudutatud isikute võlgnevus korteriühistu ees 501,98 eurot, millele

lisandub viivis 2.98 (dtl 24). Kliendikaardilt (dtl 25) ja käibeandmikult (dtl 26-28) nähtub võla

kujunemine kululiikide kaupa kuude lõikes.

Korteriühistu palub A. T.lt ja S. S.lt solidaarselt välja mõista:

-

kommunaalteenuste võlg perioodi eest jaanuar 2024-veebruar 2025 501,48 eurot;

-

viivis 2,98 eurot (arvestus dtl 25);

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude

tasumiseni;

-

menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomanike vastu.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele (kokku

505,96 eurot) viivist TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud,

rahuldab avaldaja nõude, mõistab A. T.lt, S. S.lt solidaarselt välja 504,46 eurot ja lisanduva

viivise ning jätab korteriomanike kanda menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 300 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikutelt välja solidaarselt avaldaja menetluskulude katteks 300

eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik