3-25-248/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-248

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 peale.

2. Rahuldada kaebaja määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a

määruse resolutsiooni p 2.

3. Halduskohtul tuleb uuesti anda hinnang kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimisele ning lahendada kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

riigilõivu tasumisel.

4. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 29.11.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/616-1 (dtl

8) seoses alusetult vabaduse võtmisega. Kaebaja märkis, et nahaarst määras talle ravi sügeliste

vastu, kuid probleem ei olnud selles, vaid seennakkuses, mille vastu kirjutas ravimi välja

perearst. Pärast perearsti määratud ravi kaebused taandusid. Tartu Vangla isoleeris kaebaja

alusetult. Kaebaja märkis, et nõuab iga päeva eest, mil viibib alusetult isolatsioonis, talle

tekitatud lisakannatuste ja ebameeldivuste eest kahju hüvitamist summas 2000 eurot.

2. Tartu Vangla kohaldas 29.11.2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/324 (dtl 17-18) alusel kaebaja

suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mh paigutas kaebaja eraldi lukustatud kambrisse.

Ravist keeldumise tõttu jäi kaebaja kamber suletuks, mistõttu kaebaja asus kambrit ja selle

sisustust lõhkuma ning takistas kambriukse avamist. Tartu Vangla lõpetas täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise 11.12.2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/330 (dtl 20) alusel.

3. Kaebaja esitas 09.12.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuna vangla jättis

talle tutvustamata 29.11.2024. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja.

Seetõttu soovis kaebaja talle tekitatud kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kaebaja võttis

11.12.2024 esitatud taotluse tagasi, märkides, et ei soovi kirjalikku vastust ja et temaga on

vesteldud (dtl 25).

4. Kaebaja esitas 20.12.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 24) seoses

asjaoluga, et tema suhtes kohaldati alates 29.11.2024 vangistusseaduse (VangS) §-st 69

tulenevaid abinõusid. Kaebaja soovis endale tekitatud kahju hüvitamist summas 2000 eurot.

5. Tartu Vangla rahuldas 31.01.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/57-1 (dtl 12–14) kaebaja kahju

hüvitamise taotluse osaliselt ja maksis talle rahalise hüvitise õigusvastaselt täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnenud alusetu vabaduse võtmise eest 25 eurosenti

tunnis ehk kokku kahe tunni eest 50 eurosenti. Otsusest nähtub, et kuna kaebaja keeldus

sügelistevastasest ravikuurist, otsustati tema kamber jätta suletuks. Kuna kaebaja ägestus oma

kambris, vajas ta kella 16.30 paiku ümberpaigutamist teise kambrisse ning tema suhtes

kohaldati seejärel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tartu Vanglale teadaolevalt ei ole

koostatud kaebaja suhtes eraldi tema tervisest tingitud põhjustel (sügeliste kahtlus)

julgeolekuabinõude kohaldamise (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise) käskkirja ning

sellist vabaduse piiramise alust ei nähtu ka Tartu Vangla 29.11.2024. a. käskkirjast nr 2-24/1-

2/324, millega isik paigutati hiljem täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu

lukustatud kambrisse. Kahjunõude menetluse käigus selgus, et suulist ega ka kirjalikku

haldusakti kaebaja tervislikust seisundist ja võimalikust nakkusohust tulenevalt ei antud ning

kaebaja suhtlemis- ja liikumisvabadust piirati alusetult kella 15.00-17.00. Seejärel anti tema

suhtes uus haldusakt ja paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse seoses täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega. Tartu Vangla luges oma tegevuse viidatud kahe tunni

osas õigusvastaseks. Ühtlasi pidas ta selle eest rahalise hüvitise välja mõistmist põhjendatuks.

6. Kaebaja esitas 31.01.2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (dtl 1, 3–5),

milles palub hüvitada Tartu Vangla tekitatud mittevaraline kahju 2000 eurot, mis tekkis

seetõttu, et kaebaja viibis vangla väidetud kahe tunni asemel lukustatud kambris Tartu Vangla

29.11.2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/324 alusel seoses täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega ajavahemikul 29.11.2024–11.12.2025. Kaebuse kohaselt alandas Tartu Vangla

kaebaja inimväärikust, võttis alusetult vabaduse, tekitas lisakannatusi ja ebameeldivusi.

Kaebajale tutvustati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja alles kaks nädalat

pärast selle andmist. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused endale riigi õigusabi

määramiseks ja enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

7. Tartu Vangla andis 05.02.2025 kaebajale 10 päeva 20.12.2024 esitatud kahju hüvitamise

taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, sh tuli kaebajal selgitada, milles seisnes talle

saabunud kahjulik tagajärg ja millist õigushüve on vangla rikkunud. Tartu Vangla 05.02.2025.

a kirja nr 1-9/2-25/68-1 sai kaebaja kätte 06.02.2025 (dtl 26-27).

8. Tartu Halduskohus jättis 21.02.2025. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

(resolutsiooni p 1) ja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

9. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg

1 p 6 alusel, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Halduskohus

leidis, et kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemiseks ei esine tungivat avalikku

huvi.

10. Kuna kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 2000 eurot,

tuleb tal vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 2 tasuda riigilõivu kolm protsenti summast,

mille väljamõistmist ta taotleb, st 60 eurot.

11. Menetlusabi taotluse lahendamisel juhindus halduskohus halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1. Ajavahemik, mille

osas halduskohus kaebaja majanduslikku seisundit kontrollis oli 01.10.2024–30.01.2025.

Sellel ajavahemikul oli kaebajal sissetulekuid summas 680,86 eurot. Kaebaja tegi

väljamakseid nõuete ja vabanemisfondi ning elektrienergiale kokku 338,08 eurot. Maha saab

arvata ka igakuised vältimatud kulutused 5% ulatuses töötasu alammäärast ehk 167,3 eurot.

Sellest tulenevalt on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 87,74 eurot (680,86-

338,08-167,3):4x2). Järelikult on kaebaja võimeline nõutavat riigilõivu ise tasuma ning

halduskohus jättis kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Kaebaja esitas 22.02.2025 hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu

21.02.2025. a määruse tühistamiseks.

13. Kaebaja leiab, et kohus tegi taolise määruse seetõttu, et vangla avaldas läbi

Justiitsministeeriumi kohtumääruse tegemiseks survet, sest vangla süül tekkis kaebajale

kahju, mida vangla ei taha hüvitada.

14. Kaebaja leiab, et ta tuleb riigilõivu tasumisest vabastada, kuna ta on maksejõuetu. Kuna

kaebaja ei ole võimeline riigilõivu tasuma, tema kaebus tagastatakse ja ta ei saa oma õigusi

kohtus kaitsta.

15. Halduskohtu määrusel puudub määruse teinud kohtuniku allkiri ning sellest tulenevalt on

kohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, st HKMS § 199 lg 1 p 3.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

17. Lähtudes määruskaebuses esitatud seisukohtadest ja kaebaja tahtest, leiab

ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a määrust osas, millega

halduskohus jättis kaebaja vabastamata riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel

(resolutsiooni p 2).

18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a määruse peale esitatud

määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda

on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.

19. Kaebaja on halduskohtule esitanud hiljem täiendatud kahju hüvitamise kaebuse, millest

selgub, et kahju tekitas kaebajale see, et ta viibis 29.11.–11.12.2024 lukustatud kambris.

Kaebuses kirjeldatu kohaselt ei ole kaebuse põhiküsimus või raskuskese hoopiski mitte kaks

tundi, mil kaebaja viibis lukustatud kambris seetõttu, et ta keeldus väidetavast nahahaiguse

ravist, mistõttu oli ta vaja panna kaitsevisolatsiooni, vaid sellele järgnenud käitumine – nimelt

hakkas kaebaja kambris agressiivselt käituma ning Tartu Vangla kohaldas sellele järgnevalt

kaebaja suhtes VangS § 69 lg-des 1 ja 2 kirjeldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Nimetatud meetme kohta vormistati 29.11.2024 ka eraldi käskkiri (dtl 17-18). Oluline on

eelnev seetõttu, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus peab tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-

dest 1, 5 ja 8 selgitama asjas välja vaidluse eseme, lahendama menetlusabi taotluse ja

kontrollima, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebus tuleb aga

tagastada juhul, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4). Tegemist on imperatiivse

tagastamise alusega.

20. Tartu Halduskohus on teinud määruse põhjenduste p-s 6 eksliku ja ennatliku järelduse

nagu oleks kaebaja läbinud HKMS § 47 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 8 tuleneva kohustusliku

kohtueelse menetluse. Ka Tartu Vangla juhtis 07.02.2025. a vastuses kohtunõudele (dtl 30-

31) ja esitatud materjalidele viidates halduskohtu tähelepanu sellele, et kaebajal on

kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud vaid osas, mis puudutab tema lukustatud kambris

hoidmist 29.11.2024 kahe tunni jooksul, mil kaebaja keeldus talle määratud ravist. Kaebuses

märgitud ajavahemik 29.11.–11.12.2024, mis puudutab kaebaja suhtes täiendavat vabaduse

piiramist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu, ei ole 29.11.2024 kell 15.09

esitatud kahju hüvitamise taotluse ja selle osalise rahuldamisega Tartu Vangla 31.01.2025. a

otsuse alusel hõlmatud.

21. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 20.12.2024 veel ühe kahju hüvitamise taotluse,

milles taotles talle tekitatud kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega 29.11.2024. a käskkirja alusel. Selle taotluse jättis Tartu Vangla 05.02.2025

aga puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis selleks tähtaja 10 päeva (dtl 26-27). Kaebaja

sai vangla käiguta jätmise kirja kätte 06.02.2025, seega oli taotluses esinenud puuduste

kõrvaldamise viimaseks päevaks 17.02.2025. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 sätestab aga, et

haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest

arvates. Seega ei olnud ajahetkeks, mil halduskohus leidis ekslikult, et kohustuslik kohtueelne

menetlus on kaebuses esitatud nõude osas läbitud, mistõttu asus halduskohus hindama kaebaja

võimekust riigilõivu tasuda, veel möödunudki Tartu Vanglale seadusest tulenev tähtaeg

taotluse lahendamiseks. Kuna halduskohus ei ole tegelikkuses kontrollinud kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimist, ei saanud halduskohus teha ka otsustust selle kohta, kas

kaebaja riigilõivu tasumisest vabastada või jätta ta vabastamata.

22. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes HKMS § 210 lg-le 1 rahuldab ringkonnakohus kaebaja

määruskaebuse, tühistab vaidlustatud halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ning saadab asja

tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

23. Ringkonnakohus peab vastuseks määruskaebusele vajalikuks märkida, et kaebaja väide, et

halduskohtu kohtunik jättis vaidlustatud määruse allkirjastamata ja rikkus sedasi HKMS §

199 lg 1 p 3, ei vasta tõele. Kohtute infosüsteemis on üleval Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a

määrus käesolevas asjas, mille on samal kuupäeval digitaalselt allkirjastanud määruse teinud

kohtunik. Samasugune info määruse allkirjastamise kohta on olemas digitoimikus.

24. Ringkonnakohus asendab määruses selle avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X

lähtudes HKMS § 175 lg-st 3.

(allkirjastatud digitaalselt)