3-24-3367/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3367

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2024.

a kirja tühistamiseks (tähtajalise elamisloa taotluse

läbi vaatamata jätmine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.12.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Volitatud esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.12.2024. a määruse

peale.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.12.2024. a määrus

muutmata.

3. Asendada määruses selle avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 10.10.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa

taotluse abikaasa juurde elama asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel.

PPA keeldus 23.02.2024. a otsusega nr 15.3-3.2/126-1 kaebajale tähtajalist elamisluba

andmast.

2. Kaebaja esitas 31.10.2024 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse (registreeritud nr-ga

1071145140) abikaasa juurde elama asumiseks VMS § 137 lg 1 alusel.

3. PPA jättis 04.12.2024. a kirjaga nr 15.3-10/956-2 kaebaja 31.10.2024. a tähtajalise

elamisloa taotluse nr 1071145140 läbi vaatamata VMS § 219 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et

tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi

vaatamata, kui välismaalasele on keeldutud käesoleva seaduse alusel elamisluba andmast ja

välismaalane ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud välismaalasele

eelmise taotluse menetlemise ajal teada. Kaebaja lapse sünd oli teada juba eelmises

menetluses ning tema elukoha registreerimine kodumaal uuel aadressil ei ole elamisloa

menetluses oluliseks asjaoluks.

4. Kaebaja esitas 13.12.2024 Tartu Halduskohtul kaebuse PPA 04.12.2024. a otsuse nr 15.3-

10/956-2 tühistamiseks.

5. Tartu Halduskohtu tagastas 31.12.2024. a määrusega kaebuse.

6. Halduskohus leidis, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p

21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7. Halduskohus asus seisukohale, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Ühtlasi ei nõustunud

halduskohus kaebaja väitega, et tema tähtajalise elamisloa taotluse lahendamiseks esinevad

uued olulised asjaolud või tõendid. PPA jättis 04.12.2024. a kirjaga kaebaja 31.10.2024. a

tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata VMS § 219 lg 1 p 1 alusel. Viidatud sätte

kohaselt loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi

vaatamata, kui välismaalasele on keeldutud sama seaduse alusel elamisluba andmast ja

välismaalane ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud välismaalasele

eelmise taotluse menetlemise ajal teada. PPA 23.02.2024. a otsusest nähtuvalt andis kaebaja

10.10.2023. a tähtajalise elamisloa taotluse lahendamise ajal PPA-le teada, et tema abikaasa

on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega isik. Samuti oli nimetatud

menetluses teada, et kaebaja abikaasal sündis 02.02.2024 laps. Nimetatud asjaolusid võeti

otsuse tegemisel arvesse. Halduskohus nõustus PPA seisukohaga, et välismaalase elukoha

muutus või elukoha registreerimine kodumaal uuel aadressil ei ole oluline asjaolu, mida

tuleks elamisloa taotluse menetluses arvestada. PPA ei keeldunud 23.02.2024. a otsuses

kaebajale elamisloa andmisest tema Venemaal asuva elukoha täpsema asukoha tõttu.

Kokkuvõttes leidis halduskohus, et PPA jättis kaebaja korduva tähtajalise elamisloa taotluse

VMS § 219 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

8. Halduskohtu hinnangul ei riiva PPA 04.12.2024. a kiri kaebaja õigusi intensiivselt. Kuna

tegemist oli korduva tähtajalise elamisloa taotlusega, puudutab nimetatud kiri üksnes kaebaja

menetluslikke õigusi. Kaebaja eraelu puutumatust riivab PPA 23.02.2024. a otsus, millega

keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa abikaasa juurde elama asumiseks andmisest, kuid seda

otsust ei ole kaebaja praeguses haldusasjas vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas 13.01.2025 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 31.12.2024.

a määruse tühistamist. Kaebaja palub teha uue määruse asja uueks läbivaatamiseks saatmata

ning võtta kaebus menetlusse.

10. Halduskohus leidis ekslikult, et PPA 04.12.2024. a otsus ei riiva kaebaja eraelu

puutumatust, sest see on vastuolus kaebaja, tema abikaasa ja nende ühise lapse õiguste ja

huvidega.

11. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ja ta abikaasa vahel on tihe majanduslik side ja

psühholoogiline sõltuvus. Perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne. Abikaasadel on ühine

laps, kellega kaebaja soovib koos olla. Kaebaja abikaasa on Eesti kodanik, kes ei soovi elada

Venemaa Föderatsioonis. Kaebaja ja ta abikaasa soovivad, et laps oleks seotud Eestiga ja

läheks siin lasteaeda ja kooli.

12. Halduskohus ei arvestanud, et kaebaja 02.02.2024.a sündinud laps varsti saab

üheaastaseks ja selleks, et temaga rohkem suhelda, elab kaebaja nüüd Petseris. Laps ei ole

enam vastsündinu ja vajab rohkem suhtlemist isaga, mis on aga oluline ja arvestatav muutus.

Kui kaebaja ei saa viibida Eestis, ei saa ta osaleda lapse kasvatamises. Samas on isa roll lapse

kasvatamisel väga oluline.

13. Halduskohus jättis arvestamata perekonnaseaduse § 15 lg-s 1 ja VMS § 115 p-s 2 toodud

regulatsiooni.

14. Kaebaja leiab, et PPA jättis tema taotluse ebaseaduslikult läbi vaatamata ning ei teostanud

seejuures õiguspäraselt kaalutlusõigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.12.2024. a

määruse peale, millega halduskohus leidis, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

16. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse peale esitatud

määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda

on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.

18. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning see

tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus ei korda siinkohal halduskohtu

määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

19. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et määruskaebuse väited ei too kaasa

halduskohtu määruse muutmist või tühistamist. Kaebaja perekonnaelu puutumatust riivab

eelkõige 23.02.2024. a otsus, millega PPA keeldus kaebajale tähtajalist elamisluba andmast.

Samas ei ole kaebaja viidatud otsust vaidlustanud ja teistkordse taotluse esitamisel ei ole

asjaolud oluliselt muutunud. Muutunud on vaid kaebaja elukoht Venemaa Föderatsiooni sees

ja tema laps on vahepeal vanemaks saanud. Kumbki asjaolu ei saa eraldi võetult ega

koosmõjus tuua kaasa teistsugust otsust kaebaja elamisloa taotluse läbivaatamisel. Kaebajal

oli õigus sellele, et PPA vaataks tema korduva taotluse nõuetekohaselt läbi, mida PPA tegi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PPA taotluse läbivaatamata jätmisel eksinud ning tugines

õigesti VMS § 219 lg 1 p-le 1.

20. Ringkonnakohus lisab, et arusaamatuks jääb kaebaja viide VMS § 115 p-le 2, mis

sätestab, et sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata Eesti kodaniku, eestlase ja

Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasat või registreeritud elukaaslast, kellele

antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde. Nagu juba

ülal märgitud, on olemas kehtiv otsus, millega PPA keeldus kaebajale elamisluba andmast ja

mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Seega ei kuulu kaebaja VMS § 115 p-s 2 nimetatud isikute

hulka.

21. Ringkonnakohus asendab määruses selle avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X

lähtudes HKMS § 175 lg-st 3.

(allkirjastatud digitaalselt)