2-24-1853/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1853

Kohtuasi

V.W hagi O.X-i vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. märtsi 2025 otsus

Tsiviilasja hind

3698,86 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

O.X-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: V.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tanel Brandmeister

Kostja: O.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tõnis Kõiv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda O.X-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud O.X-i kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-1853

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.W (hageja) esitas 02.02.2024 Harju Maakohtule O.X-i (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 3271,98 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 17,88 eurot ja

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus rahuldas 28.03.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

3271,98 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 472,85 eurot ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 29.03.2025 kuni nõude

tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 1947,70 eurot ning viivise seaduses sätestatud määras. Otsuse

põhjendustes leidis kohus kokkuvõtlikult, et kostja müüs hagejale lepingutingimustele

mittevastava auto ja on kohustatud hüvitama hagejale selle parandamisega seotud kulud.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata.

6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi,

milles palus kostjalt välja mõista 3271,98 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 17,88 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa

arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS §

405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s

1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Maakohus märkis oma otsuses, et ei anna luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on

märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s

2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja

apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et

maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt

rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka

taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust

2-24-1853

järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-

100795 p 11).

9. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

11. Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)