Legislator Case Law & Legislation
2-24-137567/6 AI generated

2-24-137567/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-137567/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Xlt välja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 495,83 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, 14.01.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 137,57 eurot ning

Legislator headnote

AI generated

2-24-137567/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 137,57 eurot ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

8. mai 2025. a

Tsiviilasja number

2-24-137567

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

781,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), hageja

lepingulised esindajad Carlo Kask ja Anu Volokitin

(e-post: kohus@creditreform.ee)

Kostja X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xlt välja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 495,83 eurot, sissenõudmiskulu

30 eurot, 14.01.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 137,57 eurot ning

viivis põhinõudelt 495,83 eurot alates 15.01.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni

määras 0,065% päevas.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista Xlt välja Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulu kokku 350 eurot. Kostja poolt

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) tuleb tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

2-24-137567

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 15.11.2022 sõlmitud

liitumislepingud teleteenuse ja internetiteenuse osutamiseks, samuti ka seadme müügileping.

Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuse ja järelmaksuga kauba müügi eest, mis kostja on jätnud tasumata. Kostja on jätnud

tasumata arved nr 2039718259, 2040041292, 2040419271ja 2040807727 , põhivõlgnevus

kokku 495,83 eurot. Leping on üles öeldud alates 25.11.2023. Perioodi 19.09.2023 kuni

14.01.2025 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 137,57 eurot. Hageja nõuab ka alates

15.01.2025 sissenõutavaks muutumata viivise, samuti sissenõudmiskulude 30 euro

väljamõistmist.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel 05.03.2025. Kostja kohtu

poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud nõudele vastuväiteid. TsMS § 444 lg 3

alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

õigusabikulud 20 eurot ning õigusabikulud 85 eurot, kokku 350. Põhjendatud menetluskulu

on asjas tasutud riigilõiv 245 eurot ja TsMS §-st 484² tulenev maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot, samuti õigusabikulu 85 eurot. Kohus mõistab menetluskuluna kostjalt välja

menetluskuluna 350 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2(3)

2-24-137567

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik

3(3)