2-24-19065/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Alo Noormets

Anneli Alaveer

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2025, Võru kohtumaja

Kohtuasja number

2-24-19065

Kohtuasi

N.X hagi Y.I vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

Hageja: N.X (isikukood XXX), seaduslik esindaja: O.K

(isikukood XXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Rait Sarjas

Kostja: Y.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Kaisa Lumiste

08.05.2025 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel 07.05.2025 sõlmitud kompromiss,

mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et:

1.1. Kostja maksab hagejale igakuist elatist alates 16. detsembrist 2024 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Perioodi eest 16. detsember 2024 kuni 31. märts 2025 on

elatise suuruseks 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast summas 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetusest summas 40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda muutus 1. aprillil 2025, kui uueks elatise suuruseks on 301,74 eurot), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates vastava toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Hageja kinnitab, et kostja on käesoleva kompromissi sõlmimise seisuga tasunud talle

elatise perioodi eest 16. detsember 2024 kuni 31. aprill 2025 summas 672,7 eurot ning

mai 2025 elatise täies ulatuses.

1.3. Jooksvat elatist maksab kostja iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava

kalendrikuu 1. kuupäeval (s.o esimest korda makstakse elatist juunikuu eest 1.

juunil 2025). Kostja maksab jooksva elatise hageja ema O.K arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, näidates makse selgituses ära lapse nime ning ka kuu, mille

eest elatis tasutakse.

1.4. Kostja maksab hagejale tagasiulatuvat elatist (n-ö kahjuhüvitis, mis tuleneb

ülalpidamise kohustuse täitmata jätmisest) kokku summas 1002,38 eurot. Kostja

maksab hagejale ka perioodil 16. detsember 2024 kuni 31. aprill 2025 käesoleva

kompromissi sõlmimise hetkeks tasumata elatise summas 640,7 eurot. Viidatud

summad, s.o kokku 1643,08 eurot maksab kostja hagejale kolme kuu jooksul kolme

võrdse osamaksena, s.o 1. juunil 2025 summa 547,7 eurot, 1. juulil 2025 summa 547,7

eurot ja 1. augustil 547,7 eurot. Kostja maksab nimetatud summad hageja ema O.K

arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Kompromisslepingu täitmine

tsiviilasjas nr 2-24-19065“.

1.5. Kostja on nõus hageja elukoha muutmisega rahvastikuregistris selliselt, et hageja

elukohana kantakse registrisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja

kohustub andma kõik vastavasisulised tahteavaldused hageja elukoha

registreerimiseks ning nende andmata jätmisel asendab kompromissi kinnitav

määrus tema tahteavaldust.

1.6. Pooled kinnitavad, et pärast kompromisslepingu sõlmimist ja selle kinnitamist kohtu

poolt puuduvad neil üksteise vastu mistahes nõuded, mis puudutavad tsiviilasjas nr

2-24-19065 esitatut.

1.7. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.8. Käesolevast kompromisslepingust tulenevad vaidlused püüavad pooled lahendada

läbirääkimiste teel. Kui käesolevast kompromisslepingust tulenevaid vaidlusi ei

õnnestu lahendada poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus lõplikult esimese

astme kohtuna Tartu Maakohtu Võru kohtumajas.

2. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

3. Rahuldada menetlusosaliste taotlus ja mitte avalikustada poolte nimesid ega isikukoode

ning asendada jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärkidega (TsMS § 462 lg

2).

4. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu 2 (kahe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on N.X hagi Y.I vastu elatise väljamõistmiseks. Pooled saavutasid

omavahel kompromisskokkuleppe ning paluvad kohtul see kinnitada ja käesoleva tsiviilasja

menetlus lõpetada.

Pooled kinnitavad, et nad ei ole võõrandanud, pantinud ega mistahes muul viisil käsutanud

nõudeid ega õigusi, millest nad vastavalt käesolevale lepingule loobuvad või ümber kujundavad,

ega ole sõlminud mistahes kokkuleppeid nende nõuete ja õiguste käsutamiseks tulevikus. Pooled

kinnitavad, et kõik käesoleva lepingu tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski

tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega. Pooled kinnitavad, et neil on

kõik nõutavad volitused, heakskiidud ja nõusolekud käesoleva kompromisslepingu sõlmimiseks

selles märgitud tingimustel. Juhul kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi

kinnitav määrus tühistatakse, ei ole kompromisslepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval

kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s

430 sätestatud kompromissi kinnitamise ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise

tagajärgedest.

Pooled paluvad kohtul käesoleva kompromissi kinnitada ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-

19065 kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata. Pooled paluvad, juhindudes TsMS

§ 632 lg-st 4, lühendada edasikaebamise õigust määruse peale, millega kohus kompromissi

kinnitab, 2 (kahe) kalendripäevani määruse e-toimikus pooltele kättetoimetamisest alates. Pooled

paluvad kohtul TsMS § 462 lg 2 alusel mitte avalikustada kompromissi kinnitava ja menetlust

lõpetava kohtumääruse arvutivõrgus avalikustamisel poolte nimesid, isikukoode ega aadresse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalide ja poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja

menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1

kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Perekonnaseaduse § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad leppida kokku elatise

maksmise ka seaduses sätestatust erineval viisil, sh minimaalmäärast väiksemas määras. Kohus

ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega,

seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab

tsiviilasja menetluse.

4. TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või

tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral

seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada

uut hagi. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis

nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist üksnes juhul, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.

Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust

kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus

pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

5. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja

lühendamises 2 päevani alates määruse kätte toimetamisest.

6. TsMS § 462 lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud

kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas puudub avalik huvi, siis tuleb poolte vastav taotlus

rahuldada.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik