2-24-136827/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-136827

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.Y vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

84 eurot 87 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht XXX-601, Tallinn), lepinguline

esindaja Tarvo Ilves, e-post XXX

Kostja: S.Y (isikukood XXX, elukoht XXX, xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista S.Y-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 75 eurot 57 senti (sealhulgas põhivõlg 50 eurot 94 senti, põhivõlalt 50 eurolt 94

sendilt 30. jaanuari 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9 eurot 63 senti ja

sissenõudmiskulu 15 eurot);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 50 eurolt 94 sendilt alates 31. jaanuarist 2025 kuni

põhivõlgnevuse 50 euro 94 sendi tasumiseni määras 0,05% päevas.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud S.Y kanda.

6. Mõista S.Y-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 242 eurot.

7. Mõista S.Y-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Juhan Liivi 4, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või

nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale S.Y (kostja)

vastu hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 50,94 eurot,

viivise 9,63 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja 21. juulil 2023 liitumislepingu ja

seadmekindlustuslepingu, mille alusel kohustus Tele2 pakkuma kostjale seadmekindlustust,

vahendades If P&C Insurance AS (edaspidi IF) volituse alusel seadmekindlustuse lepingu

ning esindas IF-i kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel ja kahjujuhtumite käsitlemisel.

Kostja kohustus tasuma seadmekindlustuse eest kokku 16,98 eurot kuus vastavalt esitatud

arvetele ning maksetega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,05% iga viivitatud

päeva eest. Kostja ei tasunud arveid alates 1. detsembri 2023 arvest ja viimase arve tasumise

tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus sideteenuse eest Tele2 ees summas 57,04 eurot.

Tele2 piiras kostja teenused alates 10. detsembrist 2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud,

luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 10. jaanuarist 2024. Kostja põhivõlgnevus tasumata

Tele2 sideteenuste eest on 50,94 eurot.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic

OÜ on toimetanud kostjale tasulise meeldetuletuskirja 17. juunil 2024 maksumusega 15 eurot.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot.

Tele2 loovutas 24. mail 2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud

loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Arvestades viivisemäära 0,05% päevas ning viivitatud päevade arvu, nõuab hageja kostjalt

viivise tasumist hagi esitamise seisuga 9,63 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvat viivist põhinõudelt alates 31. jaanuarist 2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

viivise määraga 0,05% päevas.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 15. aprillil 2025 KÄPO

kaudu. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud

tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja

esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskuludena on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1

ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Hageja on kandnud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi 3 tundi ja 30 minutit

tunnihinnaga 122 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas nõude sideteenuse lepingust tuleneva

põhivõla, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise

vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu.

Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on piirdunud hagiavalduse kohtusse

esitamisega. Kohus ei pea ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on

kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 1 tunni, s.o 122

euro ulatuses (käibemaksuga). Hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ja ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 242 (100 + 20 + 122) euro

ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 242 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik