2-25-3367/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-3367

Tsiviilasi

A. V. hagi K. V. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. V. (IK XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Kostja: K. V. (IK XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

A. V. ärakuulamine 01.04.2025 kohtuistungil, K. V.

ärakuulamine 06.05.2025 kohtuistungil

1. Lahutada A. V. (IK XXX) ja K. V. (IK XXX) abielu, mis on registreeritud xxxx

Rakvere Linnavalitsuses.

2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

3. Taastada A. V. abielu eel kantud perekonnanimi T.. A. V. nimeks jääb pärast

kohtuotsuse jõustumist A. V. T..

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Rakvere Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

A. V. esitas Viru Maakohtule 04.03.2025 K. V. vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu.

Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti xxxx Rakvere Linnavalitsuses. Hageja leiab,

poolte abielulised suhted lõppesid 2024 aasta augustis, kui hageja kolis oma kahe lapsega enda

ema juurde. Abielu lahutamist on hageja üritanud saada juba kuus kuud, oli pandud ka aeg ja

tasutud riigilõiv, kuid kostjalt tuleb vaid vabandusi (kas dokument puudub või on kehtetu või

kostja lihtsalt ei vasta hageja kõnedele).

01.04.2025 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning teatas, et pooled ei ela koos juba seitse

kuud, poolte vahel puudub ka igasugune suhtlus. Leppimisaega hageja ei soovi.

06.05.2025 kohtuistungil teatas kostja, et on abielu lahutamisega nõus, leppimisaega ei soovi.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

Rahvastikuregistrist nähtub, et poolte abielu on sõlmitud xxxx Rakvere Linnavalitsuses. Hageja

palub poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma

tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt

võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ning hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte

abielulised suhted on lõppenud seitse kuud tagasi, pooled elavad sellest ajast eraldi. Hageja ei

soovi abielu jätkata. Ka kostja leidis, et abielusuhete taastamine ei ole on võimalik, kostja on

abielu lahutamisega nõus.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised

suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik nende abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole

abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega

abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub

tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub

kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte

sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Hageja soovis taastada tema neiupõlvenime. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus või

perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud

perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla esimese abielu eel

viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et hageja esimese abielu eel

viimati kantud perekonnanimi on olnud T.. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb

nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel hageja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi,

s.o neiupõlvenimi, taastada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik