2-24-18227/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18227

Tsiviilasi

M. B. (M. B.) hagi V. B. (V. B.) vastu kahju hüvitamise

nõudes

Hagihind

4039,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. B. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marjana

Šestel

Kostja V. B. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. B.-lt M. B. kasuks varalise kahju hüvitis summas 326,90 eurot, perioodi

08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 6,13 eurot ning alates

03.12.2024 viivis 326,90 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

3. Välja mõista V. B.-lt M. B. kasuks saamata jäänud tulu summas 143 eurot, perioodi

08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,68 eurot ning alates

03.12.2024 viivis 143 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

4. Välja mõista V. B.-lt M. B. kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot ning viivis

mittevaralise kahju hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista V. B.-lt M. B. kasuks menetluskulud summas 602

eurot (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale

tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. M. B. (hageja) esitas 02.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse V. B. (kostja) vastu kahju

hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista: kahjuhüvitis 326,90 eurot, viivis 6,13 eurot ning

alates 03.12.2024 viivis 326,90 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni; saamata jäänud tulu 143 eurot, viivis 2,68 eurot ning alates

03.12.2024 viivis 143 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni; mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning

viivis mittevaralise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt ületas hageja 25.07.2024 jalgrattaga reguleerimata ülekäigurada K.Kärberi 18

ja Kärberi Selveri vahel. Kostja, juhtides mootorsõidukit ja hakates pöörama K.Kärberi tänavalt

vasakule, ei veendunud pöörde ohutuses ja sõitis ülekäigurada ületavale hagejale otsa. Hageja kukkus.

Oma tegevusega põhjustas kostja hagejale varalise kahju ja tervisekahjustused. Kostja tunnistas oma

süüd.

Pärast kukkumist hakkas hageja tundma valu ristluu piirkonnas ning Ida-Tallinna Keskhaiglas

tuvastati, et hagejal on ristluu murd. Seega põhjustas kostja tegevus hagejale tervisekahjustuse. Hagi

kohaselt töötab hageja xxxx ja tema keskmine sissetulek perioodil 01.04.2024 - 24.09.2024 nädalas oli

143 eurot. Liiklusõnnetuse tagajärjel ei saanud hageja tervislikel põhjustel nädal aega töötada ja tema

sissetulek vähenes. Seetõttu esitas hageja kostja vastu nõude saamata jäänud tulu väljamõistmiseks

summas 143 eurot. Lisaks on kostja tegevusega põhjustatud hagejale varaline kahju, mis seisneb

liiklusõnnetuses kahju saanud jalgratta varuosade väärtuses summas 326,90 eurot. Hageja palus

kostjalt välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hagis väljatoodu

kohaselt oli vigastusest paranemine aeganõudev ning hagejal on siiani valu ja ebamugavustunne, eriti

istumisel. Hageja aeg-ajalt võtma valuvaigistid valu leevendamiseks ristluu piirkonnas ja kasutama

pehmendust istumisel. Pärast liiklusõnnetust on hagejal ilmunud unehäired ja õudusunenäod, samuti

hirm jalgrattaga sõitmise ees, mis takistab hageja töid xxxx. Seega kaasnes õnnetusega hagejale

ehmatus ning emotsionaalne ja psühholoogiline trauma. Vigastus koos traumeeriva kogemusega

põhjustasid hagejatele tõsist füüsilist ja hingelist valu.

2. Kohus on kostjale hagimaterjalid ning Harju Maakohtu 13.12.2024 kohtumääruse kätte toimetanud

25.01.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu loetakse hagis esitatud faktilised asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks.

5. Hageja palus kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise, mis seisneb liiklusõnnetuses kahju

saanud jalgratta varuosade väärtuses, summas 326,90 eurot, perioodi 08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest

sissenõutavaks muutunud viivis summas 6,13 eurot ning alates 03.12.2024 viivis 326,90 euro suuruselt

kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Lisaks ei saanud hageja liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustuse tõttu nädal aega töötada

ning hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu summas 143 eurot, perioodi 08.10.2024

kuni 02.12.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,68 eurot ning alates 03.12.2024 viivis

143 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

nõude täitmiseni.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju

on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks.

7. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või

osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

8. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos). Kohtus leiab, et põhjuslik seos kostja vastutuse aluseks oleva asjaolu (kostja käitumine suurema

ohu allika valdajana) ja tekkinud kahju vahel (liiklusõnnetus) on tõendatud. Kostja mootorsõiduki

valdajana põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati hagejale kahju. Järelikult kostja tegevuse

ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et hageja nõuded varalise kahju

hüvitise väljamõistmise osas, s.o saamata jäänud töötasu 143 eurot ja kahju saanud jalgratta varuosade

väärtus summas 326,90 eurot, on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

9. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise

kahjuhüvitiselt summas 326,90 eurot perioodi 08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest summas 6,13 eurot

ning alates 03.12.2024 viivis 326,90 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud viivise kahjuhüvitiselt summas 143 eurot (saamata jäänud tulu) perioodi

08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest summas 2,68 eurot ning alates 03.12.2024 viivis 143 euro suuruselt

kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja nõue viivise nõude väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel.

10. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 põhjal arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 sätestab samas, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus

tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada

ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik

kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

11. Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning

viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ning § 134.

12. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see

tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjutuse tekitamisega.

13. Hagiavalduse kohaselt ületas hageja 25.07.2024 jalgrattaga reguleerimata ülekäigurada ning kostja,

juhtides mootorsõidukit, sõitis ülekäigurada ületavale hagejale otsa. Hageja kukkus ning tema jalgratas

sai kahjustada. Kostja põhjustas avarii, mille tagajärjel tekitati hagejale tervisekahjustus, ristluu murd

ning kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Vigastusest paranemine on aeganõudev ning hagejal

on avarii tagajärjel siiani valu ja ebamugavustunne, eriti istumisel. Hageja peab aeg-ajalt võtma

valuvaigistid valu leevendamiseks ristluu piirkonnas ja kasutama pehmendust istumisel. Lisaks on

hagejal pärast liiklusõnnetust ilmunud unehäired ja õudusunenäod, samuti on hageja hakanud tundma

hirmu jalgrattaga sõitmise ees, mis takistab tema tööd xxxx. Hagejale kaasnes õnnetusega ehmatus

ning emotsionaalne ja psühholoogiline trauma. Vigastus koos traumeeriva kogemusega põhjustasid

hagejale tõsist füüsilist ja hingelist valu.

14. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

Kostja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati hagejale tervisekahjustus – ristluu murd.

Hageja väited, et avarii tagajärjel põhjustati hagejale šokk, hagejal tekkis hirm liikluses osalemises ja

hageja on hakanud tundma hirmu jalgrattaga sõitmise ees, on eluliselt ka usutavad. Kohus nõustub

sellega, et liiklusõnnetuse tagajärjel võib tekkida erineva aja kestusega šokk ja edaspidi hirmutunne

liikluses osalemises.

15. Kohus leiab, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Hagejale tekitatud

mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel arvestab kohus kõigi eelnevate asjaoludega: põhjuslik

seos kostja tegevuse ja hageja kahju vahel, hageja tervisekahjustus ning hageja üleelamised, šokk ja

hirm liikluses osalemises. Samas leiab kohus, et hageja poolt nimetatud vigastus ja läbielamused ei ole

muutnud oluliselt hageja elukorraldust (tegemist on lühiajalise tervisekahjustusega) ning kohus pole

tuvastanud negatiivseid asjaolusid, mis tingiksid keskmisest suurema hüvitise määramise.

16. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg-d 2 ja 5 ning § 127 lg 6 esimene lause.

17. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS §

162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda.

18. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

19. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

summas 175 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 427 eurot.

20. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 175

eurot.

21. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 122 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5

tundi. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik, põhjendatud ja vajalik.

Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabikulu summas

427 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja

vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 3,5 tundi, mis esindajal kulus

tõendite analüüsimiseks ja komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks.

22. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist (TsMS § 177 lg 4). Kohus rahuldab

hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

23. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik