1-09-5876/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-09-5876

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.novembril kohtumajas 2011 Jõhvi Kohtuasja number 1-09-5876 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja

N.P, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. Vandeadvokaat

Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta N.P vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat ku tema poolt N.P-le Eduard Bulattši taotlus ja määrata osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 42,72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 35,60 7,12 eurot). eurot, ning käibemaks

V kriminaalmenetluse kulud: älja mõista N.P-lt 42,72

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

N.P tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

2(4)

Viru Vangla esitas 31.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.P tud Harju Maakohtu 03.05.2011

199 lg on süüdi tunnista otsusega KarS §

2 p 4 järgi ning karistatud KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud. Karistuse kandmise algus 27.01.2011 27.07.2012. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.10.2011.

Kinnipidamisasutusest N.P

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx

(omab sissekirjutust). Kinnipeetav on lõpetanud 8 klassi, omab puusepa ja treiali eriala. Enne vangistust töötas lepingi alusel ehitustöölisena. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. xxx

Isikul on K-

raha andmetel rahalisi nõudeid 689,74 eurot. Vabaduses on täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Isik väidab, et alkoholi tarbinuna ei suuda ennast kontrollida. Isik on olnud kriminaalhooldusel, rikkunud kontrollnõudeid, pani toime uue kuriteo. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist on viimase TEV-iga.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht ema ja ema elukaaslase juures aadressil xxx. Vabanemise korral kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Kinnipeetava pere on valmis toetama N.P materiaalselt kuni ta le iab endale tööd. N.P korduv kriminaalkorras karistatus.Ta käitumist vabaduses võivad mõjutada

on endine kriminaalhooldusalune. Katseaeg kulges mitterahuldavalt: rikkus talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Ta ei täitnud katseaja kestel püstitatud eesmärke seoses uue kuriteo toimepanemisega. Vanglas millegagi ei tegele, et ennast vabanemiseks ette valmistada. Enne vangistust oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Puudub kindlus, et kinnipeetav ei jätka vabanemise korral samalaadsete kuritegude sooritamist. Ei ole alust eeldada, et ta on teinud oma karistusest või kuritegudeni viinud asjaoludest adekvaatseid järeldusi ning tõesti suudab edaspidi oma käitumismustreid muuta. Vabanemisel puudub kindel töökoht.

N.P taotl

. eb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör enne tähtaega vabastamist kirjalikult toetab kinnipeetava .

Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et süüdimõistetu annab ausõna, et enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

ja tema kaitsja arv used, ära kuulanud süüdimõistetu am

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta tingimisi enne leiab, et N.P

tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. ime pandud kuriteod on varavastased (muuhulgas Enamuses süüdimõistetu poolt to

röövimine), kuid on ka toime pannud valeütluste andmise ja joobeseisundis mootorsõiduki

3(4)

juhtimise. Isikut on varem neljal korral karistatud ka tingimusliku karistusega, neist ühel korral ennetähtaegsel vabasta kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. misel, Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud va vastase kuriteo (varguse) eest. ra Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3- on väärteokorras 7) on näha, et N.P

6 korral karistatud, nendest 4 korral Alkoholiseaduse alusel, 2 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures mõlemal korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus

N.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses korral distsiplinaarkorras t on näha, et kinnipeetavat on 1 karistatud, karistus on kehtiv.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91- tumine on 06), vangistatu õiguspärane käi vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 17.07.2014 ja Vene Föderatsiooni pass kehtivusega kuni 17.05.2015.

Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema Mxxx Mxxx ja tema elukaaslane Rxxx Lxxx. Korteri omanik on Rxxx xxx

Kinnipeeta asub sinna peale vabanemist elama. va sugulased on nõus, et N.P Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat Samuti puudub tal haridus töökohta ega sissetulekuallikat. ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Kohus leiab, et N.P ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades N.P poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (muuhulgas I astme varavastane kuritegu)

, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles muuhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel (uute kuritegude toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangi

4 korral stusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kr aalhooldus ei osuta N.P-le imin

ju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on piisavalt mõ juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Isiku käitumine . vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samas alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu

N.P temale Viru Maakohtu 03.05.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

4(4)

Kohtunik Inna Kirsipuu

Tartu Ringkonnakohtu 05.01.2012.

kohtumäärusega RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § jätta Viru Maakohtu novembri 2011 29.

määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus N.P

rahuldamata. Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega

24.01.2012

№oremreferent

Liivi Õun