2-24-15047/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mail 2025.a, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-15047

Tsiviilasi

M. P. hagi Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu) vastu

töövaidluses ja Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu)

taotlus töövaidlusasja nr XXX hagimenetluse korras hagina

läbivaatamiseks

Tsiviilasja hind

9500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. P., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress:

XXX

Kostja: Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu), asukoht:

Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond, e-

posti aadress: e-post: talv.info@just.ee

Kostja esindajad: K. S., e-posti aadress: XXX ja A. R., e-posti

aadress: XXX

Asja läbivaatamine

11.03.2025 kohtuistungil, istungil osalesid hageja M. P. ja

kostja esindajad K. S. ja A. R., edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. P.i (P.) hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu.

2. Tuvastada M. P.i ja Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vahel 19.04.2024 sõlmitud

töölepingu nr 3-6/24/53-1 28.06.2024 erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus.

3. Lugeda TLS § 107 lg 2 alusel M. P.i ja Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vahel

19.04.2024 sõlmitud tööleping nr 3-6/24/53-1 lõppenuks 28.06.2024.

4. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Tallinna Vangla kaudu) M. P.i kasuks TLS § 109 lg 1 alusel

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis 4500 eurot (brutos) ja TLS § 100 lg 5 ja TLS §

97 lg 2 p 2 alusel vähem etteteatatud aja eest hüvitis 1500 eurot (brutos).

5. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) kanda. Menetluskulusid

asjas ei esine ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis

1. Töövaidluskomisjonile 26.07.2024 esitatud avalduses palus M. P. (hageja) Eesti Vabariigilt

(Tallinna Vangla kaudu; kostja) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping TLS §

107 lg 2 alusel lõppenuks. Kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 100 lg 5 alusel vähem

etteteatatud aja eest hüvitis 1500 eurot (brutos, so 30 päeva eest, töösuhe kestis 1-5 aastat) ja TLS §

109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis 4500 eurot (brutos; 3 x 1500). Avalduses

toodud asjaolude järgi ei ole kostja etteheide, et hageja ei toonud töid EVT-sse, on ebaõige. Enamus

puidutsehhi töid on hageja ise toonud, sh X. Kuna X tootmisjuht M. K. on hageja kauaaegne sõber,

siis pidas hageja vajalikuks saada töökäsk kalkulatsioonide tegemiseks müügijuhilt A. A., et kostja ei

süüdistaks hagejat korruptsioonis ja sõbrale hinna tegemises. Hageja kinnitas, et ei ole töötamise ajal

mujalt rahalist kasu (vahendustasu) saanud (dtl 42-44).

2. Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr XXX otsuse 11.09.2024. M. P.i (hageja) avaldus

Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu; kostja) vastu rahuldati. Töövaidluskomisjoni otsusega loeti

kostja 28.06.2024 ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühiseks, töösuhe loeti TLS § 107 lg 2

alusel 28.06.2024 lõppenuks. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses hüvitis 4500 eurot (brutos), TLS § 100 lg 5 ja TLS § 97 lg 2 p 2 alusel

vähem etteteatatud aja eest hüvitis 1500 eurot (brutos) (dtl 5-13; dtl 164-172).

Kostja taotlus ja seisukohad hagimenetluses

3. 03.10.2024 taotles kostja töövaidlusasja nr XXX hagimenetluse korras hagina läbivaatamist (dtl

16-17).

4. 28.10.2024 vastuses palus kostja hagi rahuldamata jätmist. Kostja jäi selle juurde, et 28.06.2024

töölepingu erakorraline (etteteatamistähtaega järgimata) ülesütlemine oli õiguspärane.

Töövaidluskomisjoni istungi protokollile viidates väitis hageja istungil, et 01.04.2024 töölepingu

ülemineku ajal ei töötanud pool kuud arvutid, sest vanad arvutid korjati ära ja uued ei olnud töös. Ka

töövaidluskomisjon tugines otsuses sellele, et kostja ei tõendanud ülesütlemiseavalduse aluseks oleva

rikkumise toimepanemist (viivituse osas) hageja poolt ning päringu edasi mitte saatmine ei olenenud

hageja poolt, kuna tal puudus võimalus varasemalt saada juurdepääs e-postile ja edastada päring enne

03.05.2024. Kostjale teadaolevalt olid uued arvutid vangla territooriumil koheselt olemas ning oma

uuele e-posti aadressile sai siseneda juba aprillikuu esimestel päevadel. Kostja päring registrite ja

infosüsteemide keskusesse näitab seda, et hageja on oma uue AD kontoga eesnimi.perenimi@just.ee

esmakordselt sisse loginud 6 kuud ja 3 nädalat tagasi. Päring RIK-i tehti 21.10.2024, seega 6 kuud ja

3 nädalat tagasi tähendab, et hageja aktiveeris oma uue AD konto aprilli alguses. Järelikult ei vasta

hageja väide tõele, et tal puudus tööandjast tulenevalt ligipääs oma uuele meili aadressile ning

seetõttu ei saanud varem X päringut edastada, kui alles kuu aega hiljem. Vangla territooriumil olid

olemas aprilli alguses arvutid ning uus just.ee lõpuga e-post töötas. Seega ei olnud hagejal takistusi

saatmaks X päringut edasi müügijuhile varem kui alles mai alguses. Vastaspoole tunnistaja A. A.

kinnitas, et vangla territooriumil puudus aprill 2024 alguses juurdepääs arvutitele ning IT-alaseid

probleeme esines. Kostja tsiteerib istungi protokollist, kus hageja küsis A. A.; „Kui läksime 01.04

üle, kas olite teadlikud, et meil arvutid ei tööta pool kuud. Vanad korjati ära ja uued ei olnud töös“,

mille peale A. A. vastas: „Ma ei tea. Tean, mis minu arvutiga oli“, enne seda vastas A. A.

küsimusele, kas aprilli alguses olid eelmise ettevõtte e-kirjad näha, et: „Ma ei ole kindel, et avaldaja

seda nägi, kuna nemad olid vangla territooriumil, siis neil muutus süsteem, ei saanud vanade

tööarvutitega sisse. Mina kui müügiinimesena pidin saama paralleelselt. Oli võimalus ka välisvõrgust

vaadata.“. Seega tunnistaja A. A. ei kinnitanud, et vangla territooriumil puudus aprill 2024 alguses

juurdepääs arvutitele nagu TVK otsuses on välja toodud, vaid möönas, et ta ei teadnud, milline

olukord täpsemalt vangla territooriumil ülemineku hetkel oli arvutitega. Eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul

põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja ei nõustunud asjaoluga, et hageja on

emotsionaalne inimene, kes viitas vestluses vahendustasule, kuid kinnitas, et vahendustasu pole

saadud. Kostja toob välja, et hageja ei viidanud ainult ühe korra vahendustasu saamisele

emotsionaalse jutu ajamise käigus, vaid tegi seda korduvalt erinevates situatsioonides. Hageja väitis

seda märtsis, kui vestles ettevõtluskeskuse juhatajaga E.P. ülemineku teemal ning uuesti mainis

vahendustasu saamist juunis, kui vestles ettevõtluskeskuse piirkonnajuhi T. K., kellele ütles, et

kalkulatsioone ei ole enam mõtet teha, sest hageja leidis teise ettevõtte, kes on nõus seda tegema ning

talle (hagejale) veel vahendustasu maksma selle eest. Hiljem ütles hageja T. K., et tema keeras

hageja raha teenimise võimaluse nässu ja kuna A. A. suhtles X ning töö võib tulla

ettevõtluskeskusele, siis jäi tema (hageja) vahendustasust ilma. Seega ei saa väita, et hageja mainis

vahendustasu pelgalt emotsioonide pinnalt kuna seda juhtus rohkem kui ühe korra. Isegi kui see

oleks olnud ainult emotsioonist ajendatud väljaütlemine, siis korduvalt vahendustasu saamise

mainimine kolmandatelt isikutelt oma tööandjale on suur alus usalduse kaotamiseks ning seetõttu hea

usu põhimõtte järgi ei saa tööandjalt oodata uskumust, et töötaja oma käitumist parandaks. Iga

keskmiselt mõistlik inimene ei hakka korduvalt oma tööandjat ähvardama, et viib tööd konkureeriva

ettevõtte juurde, kui tekib pingeline olukord. Kostja hinnangul on tegemist reaalselt tööandja

võimaliku majandusliku kahju tekke võimalusega ning seeläbi ka töötaja usalduse kaotusega. Seega

kostja ei nõustu sellega, et hagejale etteheidetav tegu polnud niivõrd oluline, et seda ei saaks

kõrvaldada hoiatusega. Hageja tegu on kostja meelest väga oluline, kuna tegemist on

kinnipidamisasutusega ning igasugune vanglatöötaja tegevus, mis vangla eesmärki õõnestab, on

taunitav. Kuivõrd hageja on korduvalt viidanud vahendustasu saamisele, tahtlikult jätnud edastamata

X kirja, esitanud vale väite (hageja ei saanud enne maikuud edastada kirja tööandjast tulenevalt) on

hageja usaldamatus põhjendatud ning seega jääb kostja oma seisukohale, et tööleping nr 3-6/24/53-1

öeldi õiguspäraselt erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 ja TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaega

järgimata. Kostja möönab, et on raske tõestada varasemalt saadud vahendustasu või tööde viimist

mujale, kuid võttes arvesse, et tööandja on vangla, kus kehtivad kõrgemad moraalinõuded ning

väärtushinnangud, siis usalduse kaotus töötaja vastu on niivõrd suure kaaluga, et ei saa eeldada

tööandja eelnevat hoiatust töötajale (dtl 197-199).

5. 25.03.2025 lõplikus seisukohas osundas kostja hageja väitele, et ta ei saanud oma töökohustust

täita, so X tootmisjuhi M. K. saadetud e-kirja edastada tööandjast tuleneval põhjusel, sest töölepingu

üleminekuajal võeti talt vana arvuti ära ja uus arvuti toodi alles aprilli lõpus, töö e-postile pääses ta

ligi alles mai alguses. Eeltoodu lükkas kostja ümber registrite ja infosüsteemide keskusesse tehtud

päringu vastusega. Ka hageja ise möönas 11.03.2025 toimunud kohtuistungil, et tal võis olla ligipääs

juba varasemalt tööarvutile ning oma e-postile. Kostja hinnangul ei vastanud hageja väide seega

tõele, et tal puudus enne mai algust ligipääs oma e-postile ja hageja pole veenvalt põhjendanud, miks

ta viivitas e-kirja edastamisega ligi kuu aega. Seega rikkus hageja oma töökohustusi tahtlikult ja

sellest tulenevalt võis kostja kaotada potensiaalse kliendi. Kui hageja ei saanud ise päringule vastata,

siis oli ta kohustatud vastavalt töökorraldusele edastama kliendi päringu kolleegile. Kostja ei teinud

hagejale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatust, kuid kohtuvaidluse ajal on kinnitust

leidnud, et hagejaga vesteldi mitmeid kordi suuliselt ja hoiatati, et hageja suhtumine ja käitumine ei

lähe kokku vanglateenistuse väärtushinnangutega. Seda, et töötaja ei järginud töösuhtes tööandja

huvisid, kinnitab kaudselt ka asjaolu, et peale ühte sellist vestlust jäi hageja töövõimetuslehele, kuid

jättis töökorraldusreeglites sätestatud korras sellest teavitamata. Seegi oli tööprotsessi häiriv ning

hageja tasemel töötaja pidi vähemalt möönma, et selline mittekonstruktiivne käitumine võib kaasa

tuua töösuhte lõpetamise. Lisaks eelnevale jäi kostja seisukohale, et antud asjas ei ole oluline väide,

et hageja puhul on tegemist emotsionaalse inimesega. Paljud inimesed võivad olla emotsionaalsed

inimesed, kuid sellegipoolest teavad keskmiselt mõistlikud inimesed, et oma tööandjale korduvalt

vihjeid tehes töö viimisest konkureerivale ettevõttele, võidakse käsitleda usalduse kaotamisena. Seda

enam, kui antud väidet on rohkem kui korra välja öeldud. Kostja leidis, et keskmiselt mõistlik

inimene saab aru, et tema tegudel on tagajärjed ja samamoodi on ka välja öeldud sõnadel tagajärjed

ning vastutus. Raske on tõestada varasemalt saadud vahendustasu või tööde viimist mujale, kuid kui

hageja oli seda ise korduvalt väitnud, siis on kostjal ka õigustatud tugev kahtlus, et see nii on võinud

varasemalt ka olla. Kostja hinnangul on TVK poolt välja mõistetud hüvitis ülemäärane. Kuivõrd

TVK otsuses võeti hüvitise määramisel arvesse asjaolu, et hageja tööülesannete täitmine oli

takistatud töövahendite puudumise tõttu, kuid antud menetluses sai tõendatud, et hagejal oli ligipääs

varasemalt oma töövahenditele, siis kostja ei nõustunud TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmine

töötasu summas 4500 eurot välja mõistetud hüvitisega (so selle suurusega). Samuti leidis kostja, et

TLS § 100 lg 5 alusel välja mõistetud hüvitise summa 1500 eurot vähem etteteatatud aja eest oli

kostja hinnangul ülemäärane tuginedes kostja poolt eelnevalt välja toodud asjaoludele. Kokkuvõtvalt

leidis kostja, et hagi on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt vähendada

erakorralise ülesütlemise tühisusel makstavat hüvitise nõuet ning samuti vähendada vähem etteteatud

aja eest hüvitise nõuet vastavalt kohtu ära nägemisel (dtl 245-246).

Hageja vastuväited

6. 26.10.2024 teatas hageja, et jääb töövaidluskomisjonile avalduses esitatud nõuete juurde ning kõik

tõendid on töövaidluskomisjonile esitatud (meilivahetused, kalkulatsioonid on tööarvutis, kuid neile

enam hagejal juurdepääsu pole). Eeltoodule täiendavale midagi lisada ei ole (dtl 191).

7. 15.11.2024 e-kirjas märkis hageja, et tal puudub kokkupuude ja teadmine, mis antud tellimusest

edasi sai, hageja pole seda edasi suunanud ja vaheltkasu saanud. Süüdistus põhineb emotsioonide

najal öeldud sõnadele, mida hageja ütles peale seda kui anti käsk hagejale eelnevalt selle töö suhtes

läbirääkimisi pidada. Sel juhul oleks hageja vallandatud korruptsiooni süüdistusega (dtl 203).

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub

rahuldamisele.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-19.04.2024 töölepingus nr 3-6/24/53-1 sätestatult anti TLS § 112 lg 1 alusel hageja ja AS Eesti

Vanglatööstus vahel 20.01.2020 sõlmitud tööleping nr 149 üle Eesti Vabariigile (Tallinna Vangla

kaudu). 19.04.2024 sõlmitud tähtajatu töölepingu nr 3-6/24/53-1 alusel töötas hageja täistööajaga

peaspetsialisti ametikohal ning hageja igakuiseks töötasuks oli 1500 eurot (brutos) (dtl 80-83; dtl 89).

-kostja ütles 28.06.2024 töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega töölepingu nr 3-6/24/53-1

üles ja hageja viimaseks tööpäevaks loeti avalduses 28.06.2024 (dtl 47-51). Hageja on 28.06.2024

erakorralise töölepingu ülesütlemise kätte saanud 28.06.2024. Vaidlust ei esine poolte vahel

töölepingu lõpetamisel formaalse eelduse osas ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on TsÜS § 69

lg 1 mõistes kehtiv.

Pooled vaidlevad selle üle, kas 28.06.2024 töölepingu erakorralises ülesütlemise avalduses esile

toodud mõjuvad põhjused esinesid ja on tõendatud. Eelmärgituga seonduvalt, kas kostja töölepingu

erakorraline ülesütlemine on kehtiv või tühine (vaidluse keskmes on töölepingu erakorralise

ülesütlemise materiaalsete eelduste olemasolu ja tõendatus). Vaidlus seisneb ka selles, kas nõutavad

hüvitised on põhjendatud ja kui, siis kas hüvitised kuuluvad vähendamisele.

11. Asjas kuuluvad lahendamisele menetlusse võetud nõuded (so töövaidluskomisjoni 11.09.2024

otsuses rahuldatud nõuded):

1) tuvastada 28.06.2024 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus.

2) lõpetada pooltevaheline töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel 28.06.2024.

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis 4500 eurot

(brutos) (TLS § 109 lg 1).

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis vähem etteteatatud aja eest 1500 eurot (brutos) (TLS §

100 lg 5 ja TLS § 97 lg 2 p 2).

12. Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel võib tööandja töölepingu

erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve

järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu

teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töötaja on kohustatud TLS § 15 lg 2 p

1 kohaselt tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ja p 3 kohaselt

täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama

(TLS § 95 lg 2). TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele

mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 eeldab, et tööandja on hoiatanud

töötajat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping

erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib

töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS §

88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui

töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud

asjaolud (VÕS § 196 lg 2).

Kostjal on TsMS § 230 lg 1 mõistes töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses 28.06.2024 esile

toodud mõjuvate põhjuste osas tõendamiskohustus.

13. 28.06.2024 töölepingu erakorralises ülesütlemise avaldusega ütles kostja hagejaga 19.04.2024

sõlmitud töölepingu nr 3-6/24/53-1 etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles (dtl 47-51).

Avalduses märgitult on töölepingu lõpetamise aluseks olnud mõjuvad põhjused ja asjaolud

järgmised:

-T. K.i (vanglate ettevõtluskeskuse piirkonna juht) ja E. P. (vanglate ettevõtluskeskuse juhataja)

vahelises 11.06.2024 toimunud telefonikõnes teavitas T. K. E. P. sellest, et 10.06.2024 sai T. K.

teada, et hageja M. P. (töötaja) sai 01.04.2024 oma tööalasele e-posti aadressile X tööde teostamiseks

päringu, millele ei ole M. P. vastanud (so pakkumist teinud). T. K. suhtles antud küsimuses A. A.ga

(vanglate ettevõtluskeskuse müügiosakonna müügitöötaja) ja palus tal välja selgitada, kas X on

endiselt tööst huvitatud, misjärel selgus, et X oli jätkuvalt huvi tööde teostamiseks vanglate

ettevõtluskeskuses. T. K. palus 11.06.2024 M. P.il teha pakkumuse tegemiseks vajalikud

kalkulatsioonid, kuid M. P. vastas, et leidis X asemele teise ettevõtte, kes maksab M. P.ile töö

sissetoomise eest ka vahendustasu.

-13.06.2024 protokollitud (sh allkirjastatud) vestluses osalesid E. P., T. K. ja M. P. (protokollis

kajastatuga ei nõustunud, kuna tekst oli kontekstist välja rebitud). Vestluse teemaks oli ettevõttele

raha eest tööde pakkumine olukorras, mil vanglate ettevõtluskeskuse eesmärgiks on pakkuda

tööhõivet kinnipeetavatele. M. P. selgitas, et pakkus tööd teistele, kui arvas, et vangla seda ei

tahtnud. Konkreetsel juhtumil A. A. ei reageerinud e-kirjale kuu aega, seda M. P. talle meelde ei

tuletanud ja e-kirja saatis M. P. edasi T. K. M. P. ei vaielnud vastu sellele, et ta ütles T. K.ile, et

sellega ei ole vaja tegeleda, kuna pakkus tööd teisele ettevõttele ning ta saab selle eest raha ja kaks

päeva hiljem, et diil keerati pekki ning et tuleb leida teisi võimalusi, kui palgast ära ei ela, selliselt on

ta tegutsenud aastaid. E. P. tõi märtsis M. P.iga toimunud vestlusest välja, et viimane ütles, et valib

teenuse/tööde teostamiseks päringu saamisel, kas tema jaoks on kasumlikum tuua töö vanglasse või

pakkuda seda kellelegi teisele, kus ta raha teeniks. E. P. selgitas M. P.ile, et selline käitumine ei ole

aktsepteeritav, M.P. vastas, et ei ole juba kolm aastat kuskilt raha saanud. M. P. teatas, et ta võib

öelda, mida tahab ja E. P.l tuleb tõendada, et ta on raha saanud ja E. P. teatas, et ei näe koostöö

jätkumise võimalust M. P.iga.

-13.06.2024 andis A. A. e-kirja teel omapoolsed selgitused ja algsest kirjavahetusest nähtub, et M. P.

saatis oma tööalaselt e-posti aadressilt päringu kommentaarideta edasi A. A.le 03.05.2024. A. A.

edastas sama e-kirja samal päeval, so 03.05.2024 kommentaarideta T. Kle, et viimane aitaks M. P.il

koostada kalkulatsiooni. M. P. pidi kliendilt kalkulatsiooni tegemiseks veel tehnilisi küsimusi

küsima. Juhuseid, kus M. P. võtab kliendiga asja ajamise üle ja täpsustab tehnilisi nüansse on olnud

ka varem. Kuna A. A. oli kindel, et asjaga tegeletakse, siis rohkem ta ei sekkunud. A. A. selgituste

kohaselt teeb tema pakkumise kliendile, mille aluseks on meister M. P.i poolt koostatud ja kinnitatud

(sh kinnitatud ka T. K poolt) kalkulatsioon, misjärel määrab A. A. müügijuhina kalkulatsiooni alusel

kliendile müügihinna. A. A. selgitas, et 10.06.2024 helistas talle T. K., kes uuris, kas ta on X töö osas

suhelnud, kuna M. P.il saab töö otsa. A. A. teavitas T. K.it, et ta ei ole asjaga edasi tegelenud, kuna

pole M. P.ilt kalkulatsiooni osas infot (ka selle kohta, kas ettevõtluskeskus on võimeline seda tööd

tegema) saanud. Asjaolu, et T. K. oli M. P.ilt saanud info, et tööks vajalikud materjalid oleks

ettevõtluskeskus saanud tellijalt, näitab A. A. hinnangul seda, M. P. oli kliendiga juba suhelnud,

kuna muidu ta seda infot ei oleks teadnud, aga ta keeldus sellele tööle kalkulatsioon tegemast. T. K.i

palvel võttis A. A. 11.06.2024 ise ühendust X tootmisjuhiga ja sai kinnituse, et X on küll olemas

ajutine lahendus, kuid nad on jätkuvalt huvitatud vangla pakkumisest. A. A. edastas telefonivestluses

saadud info koos transpordi umbkaudse maksumusega kalkulatsiooni tegemiseks M. P.ile. A. A.

selgituste kohaselt sai ta samal päeval T. K.ilt tagasiside, et on kliendile helistades M. P.i nn äri tuksi

keeranud ja M. P. oli olnud tema peale väga pahane.

-13.06.2024 edastas vanglate ettevõtluskeskuse piirkonnajuht T. K. M. P.i poolt 10.06.2024 saadetud

e-kirja Tallinna Vangla sisekontrolli talituse peaspetsialist E. E.le. E-kirja andmetest nähtuvalt on

tegemist algselt M. P.i tööalasele e-posti aadressile 01.04.2024 X tööde teostamiseks küsitud

päringuga, mille M. P. on 22.05.2024 saatnud edasi T. Kle koos selgitusega, et saatis selle kirja

ammu A.A.le, kuid pole mingit vastust saanud. M. P. selgitab veel, et X otsib partnerit, kes

pakkimiseks vajamineva staablilipi kataks Foumiga (pakendites värvikihi kaitsmiseks) ning sellega

saaks komplekteerimistsehhi tööd. 22.05.2024 on T. K M. P.ile vastanud märkides, et kirjast ei saa

täpselt aru, kas tahetakse vahelippide terviklikku tootmist või ainult pehme materjaliga katmist – M.

P. kirjutab pehme materjaliga katmisest, X esindaja küsimus on, kas saab selliseid vahelippe toota.

22.05.2024 vastas M. P. T. K e-kirjale viidates, et seal on kontaktid olemas ning kuna X on oma

saeveski, siis vaevalt nad lippi tahavad.

-14.06.2024 andis M. P.i tegevuse kohta täiendavad selgitused vanglate ettevõtluskeskuse

piirkonnajuht T. K.. T. K. selgitas, et M. P. saatis talle 10.06.2024 edasi e-kirja, mille oli saanud

01.04.2024 X M. K.lt oma tööalasele e-posti aadressile ja milles X uuris, kas oleks võimalik toota

pehmendusega puidust vahelippe. T. K. rääkis e-kirjast samal päeval müügiosakonnast A.A.ga, kes

ütles, et ta ei saa enne pakkumist teha, kui on tehtud kalkulatsioonid (M. P. pidi välja arvutama palju

see töö ettevõtluskeskusele maksma läheb, mille pinnalt saab A. A. teha ettevõttele pakkumise). A.

A. palus, et T. K. ütleks M. P.ile, et too teeks kalkulatsioonid. T. K. ütles info M. P.ile edasi. T. K.

palus A. A.l X ka suhelda ja uurida, kas nad on endiselt tööst huvitatud. 11.06.2024 palus T. K.

uuesti M. P.il teha kalkulatsioonid, mille peale too ütles, et seda ei ole mõtet enam teha, sest ta leidis

teise ettevõtte, kes on nõus seda tööd tegema ning M. P.ile veel vahendustasu maksma selle eest, et

M. P. töö neile sisse tõi. T. K.i jaoks ületas vastus igasuguse piiri, kuid kuna vestlus toimus avalikus

kohas (pääsla õuepoolses koridoris) ning juures oli ka ettevõtluskeskuse pesumaja meister A. L., ei

hakanud T. K. seal teemat edasi rääkima. T. K. helistas kohe ettevõtluskeskuse juhataja E. P.le. T. K.

arvab, et helistas ka A. A.le, sest A. A. oli talle pool tundi varem öelnud, et X on tööst väga

huvitatud. Pärast seda (T. K. ei mäleta täpset päeva) ütles M. P. T. K.ile, et too keeras tema raha

teenimise võimaluse nässu ja kuna A. A. X suhtles ja töö võib tulla ettevõtluskeskusele jäi M. P.

vahendustasust ilma. T. K. märgib, et lõpuks tegi M. P. X kalkulatsiooni ka ära.

-14.06.2024 helistas vanglate ettevõtluskeskuse piirkonnajuht T. K. vanglate ettevõtluskeskuse

juhataja E.P.le ning teavitas, et 14.06.2024 M. P. tööle ei ilmunud. Kuna M. P. tööle mitte

ilmumisest ega selle põhjustest tööandjat ei teavitanud, helistas T. K. kell 14.06. M. P.ile ning sai

teada, et too on alates 14.06.2024 haiguslehele jäänud.

-26.06.2024 esitas e-kirja teel selgitused T. K.i ja M. P.i 11.06.2024 vestluse juures viibinud vanglate

ettevõtluskeskuse peaspetsialist A. L. . A. L. selgitas, et nad tulid T. K.iga 11.06.2024 kella 11-12

paiku sööklast, kui nägid M. P.it sööklasse minemas. T. K. palus M. P.il teha kalkulatsioon uue

potensiaalse kliendi tootele, mille peale M. P. vastas, et tema viis kliendi tellimuse mujale, kust

kohast saab vahendustasu.

Avalduse kokkuvõttes heidetakse hagejale ette seda, et:

-M. P. edastas enda tööalasele e-posti aadressile saadud X 01.04.2024 päringu ühekuulise

hilinemisega.

-M. P. viivitas X müügipakkumise tegemiseks vajaliku kalkulatsiooni tegemisega enam kui kaks

kuud. Teisalt aga, jättis pakkumuseks vajalikud kalkulatsioonid tegemata.

- 11.06.2024 seisuga oli M. P. otsinud X soovitud töö tegemiseks teise ettevõtte, kellelt oleks ta

saanud töö sisse toomisel isiklikku kasu vahendustasu näol. M. P. avaldas rahulolematust, et vanglate

ettevõtluskeskuse töötajad T. K. ja A. A. rikkusid rahateenimise võimaluse ära. Tööalasele e-postile

laekunud päringute puhul puudus M. P.il vabadus valida töötegijat või töö tegemise kohta.

Tööpäringuid ei olnud M. P.il õigus vahendada töövälistele ettevõtetele, sh isiklikest huvidest

kantuna, selline käitumine oli keelatud, seda selgitas märtsis 2024 M. P.ile ka E. P.. Vastav

omakasupüüdlik käitumine ei ole kooskõlas tööandja huvidega ega ole lojaalne. Kostja hinnangul

rikkus M. P. töökohustusi ja tema käitumist arvestades, ei olnud kostjal veendumust (sh ka usaldust

hageja suhtes), et hageja täidaks tulevikus oma kohustusi lojaalselt tööandja huvisid arvestades,

väldiks oma tegevusega tööandja kahjustamist (endale kasumlike tehingute tegemist ei jätka), sh

kinnipeetavate taasühiskonnastamise ohtu seadmist. M. P.i käitumisest tingitult tekkinud

usaldamatusest tulenevalt ei saanud kostja võtta riski lubada vangla territooriumile isikut, kelle

kohase käitumise osas on kahtlusi, mistõttu oli töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud,

muuhulgas hoiatuseta ja etteteatamistähtaega järgimata. Tööleping öeldi üles TLS § 88 lg 1 p 3

alusel, viimaseks tööpäevaks määratleti 28.06.2024.

14. Tööleping lõpetati TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohus kontrollib esmalt, kas TLS § 88 lg 1 p 3

alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olid materiaalsed eeldused täidetud ja tõendatud.

Töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses seisnevad etteheited ühekuulises viivituses

01.04.2024 X päringu tööalaselt e-posti aadressilt edastamisel müügijuhile ning enam kui

kahekuulises viivituses X müügipakkumise tegemise aluseks oleva kalkulatsiooni tegemisel.

Ametijuhendi p 3.5 kohaselt on hageja ametikoha põhiülesanneteks töögraafikute, kalkulatsioonide,

palgaarvestuse ja muude aruannete koostamine. Töölepingu p 5.1.1 kohaselt oli hageja kohustatud

tööülesannete täitmisel tegutsema tööandja huvides ning talle lojaalselt. Tööülesannete täitmise

takistuse esitamisel või muude probleemide tekkimisel kohustus hageja asuma iseseisvalt otsima

parimat lahendust, kaasates selleks vajadusel muid isikuid (lep p 5.1.2); tegutsema tööandjale parima

kasuga ja majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (lep p 5.1.5).

Tõendatult on M. K. (X) edastanud 01.04.2024 päringu töö tegemiseks hagejale (so vanale ja uuele

tööalasele e-posti aadressile) (dtl 136-137).

03.05.2024 kommentaarideta M. K. päringu saatis hageja A. A.le (dtl 132).

03.05.2024 on A.A. edastanud X päringu kommentaarideta toomisjuhile T. Kle (dtl 124). Lisaks on

A. A. 13.06.2024 e-kirjas E. E. ja E. P.le selgitanud omalt poolt, et edastas kirja T. Kle, et viimane

aitaks koostada hagejale kalkulatsiooni (dtl 123). Ka 28.08.2024 TVK istungil kinnitas A. A., et

saatis päringu edasi tootmisjuhile, et vaja on kalkulatsiooni tööle (dtl 160). A. A. on kinnitanud, et

väga palju tänu hageja kontaktidele tuli tööd ettevõttesse sisse (dtl 161).13.06.2024 e-kirjas vastas A.

A. E. E. küsimustele. Nii palju kui mina tean, siis mõlemad nad on (M. K. ja hageja) väga head

tuttavad, sest M. K. nimi on meie vestlustes ka eelnevalt läbi käinud aga mitte tööga seoses vaid nn.

P.i seiklustega Lääne Virumaal“ (dtl 122, dtl 123).

22.05.2024 on hageja e-kirja saatnud T. Kle, milles märkis, et on A. A.le M. K. e-kirja (tööpäringu)

juba ammu saatnud, kuid vastust pole saanud. T. K täpsustab 22.05.2024 e-kirjas töö sisu, millele

järgnevalt on hageja samal päeval e-kirja teel vastanud, et tööd saaks komplekteerimistšehh ja M. K.

e-kirjas on kontaktid olemas, millest järelduvalt saab T. K töö sisu M. K.lt (X) täpsustada (dtl 136).

28.08.2024 on M. K. TVK-le edastatud e-kirjaga tõendatud, et pakkumine töö osas saadi 14.06.2024

A. A. (dtl 130).

T. K. on kinnitanud, et hageja tegi kalkulatsiooni X ära (dtl 119, 14.06.2024 selgituste võtmise

protokoll).

Kui A. A. lõpuks 12.06.2024 kirja saatis X ja vastused tulid, siis saatis A. A. kirja hagejale ja nendel

alustel tegi hageja samal päeval kalkulatsiooni ja saatis ära (dtl 162, 28.08.2024 TVK istungil hageja

selgitus).

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud, kui edastas korruptsiooniohu

vältimiseks ja töökorralduslikult E. P. nõuandeid järgides, so läbipaistvuse tagamiseks X 01.04.2024

päringu töö kohta A. A.le, kes teadis 13.06.2024 e-kirjast tulenevalt hageja ja M. K. seotusest (M. K.

oli hageja pikaajaline tuttav). A. A. saatis kalkulatsioonikohustusega päringu täitmiseks edasi

tootmisjuhile T. Kle. Eelnevaga oli töökohustuste täitmine aga 03.05.2024 üle antud ja

kalkulatsioonikohustuse täitmisega viivitamist ei saa omistada hageja rikkumiseks. Ka on hageja

käitunud kostja majanduslikest huvidest lähtuvalt, kui tundis 22.05.2024 huvi, mis on päringust

saanud ja A. A. kinnitusel tõi hageja kontaktid palju tööd vanglasse sisse. Kalkulatsioonid teostas

hageja pärast müügijuhi A. A. töökäsku (dtl 162). Seega lõpptulemina tegi hageja töökäsu alusel

saadud kalkulatsioonid ja täitis oma töökohustust.

Ülemineku perioodiga kaasnevalt ei saanud hageja enda väitel X 01.04.2024 päringut e-kirja teel

enne 03.05.2024 edastada, kuna vanad arvutid korjati ära aprilli alguses, uued toodi asemele ja uuele

e-posti kontole ligipääs puudus. Hageja ei näinud vanu ega uusi meile. Arvuti sai hageja tööle aprilli

teise nädala lõpuks äkki, täpset kuupäeva ei tea. Hageja möönis, et 03.04.2024 võis konto olla (dtl

159; dtl 232; dtl 237). A.A. osundas, et süsteem muutus ja vanade tööarvutitega ei saadud sisse, IT

probleeme esines (dtl 160, dtl 161). Asjas esitatud muude tõendite pinnalt ei ole tuvastatav, millal

just hageja tegelikkuses ülemineku ajal uue arvuti sai ja tööalaselt e-posti aadressi kasutama hakkas.

T. S. on 21.10.2024 kell 14:33 e-kirjas selgitanud, et 6 kuud ja 3 nädalat tagasi tähistab hetke, kui

isik avas siseveebi aadressi: https://vanglateenistus.just.sise/, kuid see ei näita aga seda, et AD konto

oleks aktiveeritud. Isiku konto loomine ei toimu automaatselt AD konto loomisega. Eeltoodud teave

ei ole see, mis tõendaks, millal hageja ülemineku perioodil aprillis 2024 tööalasele e-posti kontole

sisse logis (dtl 195 ja dtl 196). Kohus on seisukohal, et üheselt ei ole selge ega tõendatud see, et

hageja kasutas enne 03.05.2024 tööalast vana või uut e-posti kontot e-kirjade saatmisel, seda kostja

otseselt tõendanud ei ole. Järelduvalt ei ole kostja etteheide 01.04.2024 X tööpäringu viivitusega

edastamises põhjendatud.

Lisaks eeltoodule ei ole kostja tõendanud, kuidas oli töölepingute ülemineku ajal tööjaotus meistri,

müügijuhi ja tootmisjuhi vahel vanglasiseselt kehtestatud ja seda oleks hagejale allkirja vastu

tutvustatud ning hageja oli (hageja tuttava 01.04.2024 tööpäringust lähtuvalt) tööprotsessiliselt

käsuahelast ning käitumisjuhistest teadlik. Tõendamata on, millise aja jooksul lasus hagejal

reglementeeritult, nt ametijuhendi, töölepingu või muu juhendi järgi, sh kellele, päringu edastamise

või kalkulatsiooni tegemise kohustus. Kohtu hinnangul ei ole kostja asjas veenvalt põhjendanud ja

tõendanud, et väidetav kuuajaline viivitus päringu edastamise osas (so enne 03.05.2024) oleks olnud

hagejapoolne töökohustuste (mh oluline) rikkumine.

Kohus peab vajalikuks märkida, et üleminekuperioodil tekkinud segadust sissetulnud töödega ja

edasiste käitumisjuhistega seonduvalt on kinnitanud selgelt tunnistaja A. A. (dtl 161). Kuid samas ei

tulene asja materjalidest seda, et kostja oleks tõendatult sissetulevate tööde osas andnud selgeid

juhiseid ja kontrollinud, kas töökäskude ahel on töötajatele (hagejale, müügijuhile ja tootmisjuhile)

arusaadav ja kas/kuidas see toimib.

Kohtu hinnangul ei ole kokkuvõtvalt kostja tõendanud varasemat (nõuetekohast) hoiatamist

tööprotsesside rikkumise osas ja töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid mõjuvaid

põhjuseid (sh et hageja oleks oma töökohustusi rikkunud), mis puudutavad viivitusega päringu

edastamist ja kalkulatsiooni teostamist.

15. Kostjal on töölepingu ülesütlemisavalduses mõjuva põhjusena esile toodud ka etteheide, mis

seisnes hageja enda huvidest kantuna töö vahendamises ja vahendustasu saamises või selle

võimaluses.

Kohus tuvastas, et hageja Luminor Bank AS arvelduskonto nr EEXXX väljavõte (periood

01.10.2023-28.06.2024; dtl 52-79), vahendustasu saamist ei tõenda. Ka puuduvad tõendid, et hageja

oleks vahendustasu saanud muul viisil.

Töövaidluskomisjonile 12.08.2024 esitatud vastuse lisas 3 on toodud 13.06.2024 protokoll (teemaks

teistele ettevõtetele tööde pakkumine raha eest), T. K.i juuresolekul E. P. ja hageja vahelise vestluse

kohta. Hageja on protokolli lõppu käsikirjaliselt märkinud, et: „Ei nõustu, kuna tekst on kontekstist

välja rebitud“. Kohtu hinnangul on hageja esitanud 13.06.2024 protokollile tervikuna vastuväite,

mistõttu ei kinnita protokoll, sõltumata tunnistajate T.K.i ja E. P. poolt protokollile antud allkirjadest,

hageja ütlusi tõendina ja kohus vastavat tõendit ei arvesta.

12.06.2024 seletuskirjas on hageja öelnud, et: „Võib otsida teise teenusepakkuja, kuna tundub, et

vangla ei soovinud seda tööd“ (12.08.2024 vastuse lisa 4 hageja poolt allkirjastatud seletuskiri, dtl

116). 14.06.2024 E. E. (selgituste võtja; Tallinna Vangla sisekontrolli valdkonna peaspetsialist) ja T.

K.i (selgituste andja; Tallinna Vangla ettevõtluskeskuse piirkonnajuht) selgituste võtmise protokollis

(dtl 118-119) on T. K. väljendanud, et: „Kalkulatsioone pole mõtet enam teha, sest ta leidis teise

ettevõtte, kes on nõus tegema tööd ning vahendustasu maksma selle eest, et ta töö sisse tõi. Ei

mäleta, mis päeval, kuid hageja ütles T. K.ile, et ta keeras tema raha teenimise nässu ja kuna A. A.

XXX suhtles ja töö võib tulla ettevõtluskeskusele, siis jäi tema vahendustasust ilma“. 13.06.2024 A.

A. (vanglate ettevõtluskeskuse valdkonnajuht) e-kiri E. E.le ja E. P.le: „Samal päeval helistas mulle

T. uuesti ja ütles, et ma olin kliendile helistades M.e nn äri tuksi keeranud ja oli väga pahane mu

peale olnud. Sama info edastas mulle ka E., kui me eile koos kliendi külastust tegime“. 26.06.2024

A. L. (vanglate ettevõtluskeskuse peaspetsialist) e-kiri E. P.le ja T. K.ile: „Tulime T. K.iga

11.06.2024 kella 11-12 paiku sööklast, kui nägime M. P.it sööklasse minemas. T. palus M.el teha

kalkulatsiooni uue potensiaalse kliendi tootele, mille peale M. vastas, et tema viis kliendi tellimuse

mujale, kust kohast saab vahendustasu“ (dtl 120).

28.08.2024 töövaidluskomisjonis töövaidlusasjas nr 4-1/1409/24 antud A. A. ütlused: „Kliendilt

tuleb tavaliselt päring, kui seda ei tule, siis A. A., hageja leiab töö ja meister vaatab töö üle, kas on

võimalik teha või mitte. Hageja küsimusele, et: „Kas meile öeldi 01.04, et töötajad ei tohi tööd sisse

tuua, kuna on korruptsiooni oht ?; A. A. vastas, et selles osas oli segadus, kas tööd tohib sisse tuua.

Hageja on emotsionaalne, aga ka tore inimene“ (dtl 160-161). Tunnistaja E. P. ütlused: „Seoses

üleminekuga vestles tunnistaja kõikide töötajatega ja tol hetkel oli segadust palju, puudus ülevaade,

millised tööd täpsemalt klientide osas pooleli on. Enne tehti tööd oma tuttavatele ja rõhutas, et

töökorraldus peab olema vanglas läbipaistev. Ettevõte, kes tuleb võib olla kellegi tuttav ja võtame

neilt töid vastu, aga kõik peab olema korrektselt tehtud. Hageja ütles talle, et ta valib millise tööandja

juurde on kasumlikum töö tuua. Hageja ei kinnitanud talle, et tal oleks teine töökoht, samas olevat

hageja talle öelnud, et küll raamatupidaja leiab võimaluse teisest kohast saadava töötasu maksmiseks

(dtl 161-162).

Hageja selgitused TVK istungil: „Selline vahendustasu jutt on sellepärast, et nad saaksid aru, mis

võib juhtuda, kui ei reageerita töödele, mis tuleb. See, et ma olen sealt vahendustasu saanud on küll

jama. Võibolla oli emotsiooni pealt öeldud. Ma olin emotsionaalne. Ma saatsin panga väljavõtte. X

eesmärk oligi saada vanglatööstuselt see töö. Enne oli nii, et ma pidin otsima kliente. Kui see läks

Tallina vangla alla, siis juhataja vestlusel ütles, et kõik nii ei tohi teha see on korruptsioon. Peale

seda läbi minu ei tulnud ühtegi tööd enam. Ma saatsin edasi kontori inimestele, kes võtavad vastu

otsuseid, kas hakkame sellega tööle või ei hakka. Minu töö on ikkagi vaadata, et tellimused valmis

saavad. Tööandja esindaja küsimusele, et kas võis olla, et emotsionaalselt ütlesite, et kui õigel ajal

tööd ära ei tehta, viin selle mujale ja saan küsida vahendustasusid ? Hageja vastas, et kõik võib olla,

ei lükka ümber, on impulsiivne inimene. Võisin öelda, aga ei saa oma sõbra tööd kuskile mujale viia.

Et selline väljend läks hageja poolt välja, hageja nõustus (dtl 159-160). Eetikavastaseid tegevusi ei

ole hageja teinud (dtl 162).

11.03.2025 kohtuistungi selgitas hageja: „Süüks pandi seda, et ma suure emotsionaalse viha käigus

ütlesin, et andsin töö mujale. Et kui teie sellega tegeleda ei taha, annan töö inimestele, kes tahaks

sellega tegeleda. Need olid lihtsalt sõnad. Selle taga ei olnud mingit tegu. Ma ei andnud sellest

ühelegi ettevõttele teada, et selline töö päring M. K. poolt tuli meile meili teel. Lõpuks kui

samamoodi süüdistati mind, ütlesin, et te ei taha sellega tegeleda, ma juba saan sealt dividende.

Kuigi sellel väitel ei olnud ka tõepõhja all, sest ma lihtsalt tahtsin panna meie juhtkonda liigutama, et

meie töötajatel oleks tööd aga seda pannakse mulle nüüd süüks (dtl 231). Kohtu küsimusele, et kas

hageja on saanud vahendustasu, vastas hageja, et ei, see ei ole võimalik (dtl 234).

11.03.2025 kohtuistungil tunnistaja A. L. ütlused: „Hageja on emotsionaalsem isik. Ei ole kuulnud,

et hageja oleks väitnud, et viib tööd mujale. Pärast üleminekut, täpselt ei mäleta, aga hageja ütles, et

andis selle töö juba ära. Ei tea, et hageja oleks avaldanud, et ta oleks kuskilt vahendustasu tööde osas

saanud (dtl 238, dtl 239). Tunnistaja T. K.i ütlused: „M. ütles, et kuna sellest päringust on nii kaua

möödas, leidis teise ettevõtte, kes X selle töö ära teeb. M. ütles mulle, et rikkusin tema äritehingu või

diili ära teise potentsiaalse kliendiga, kes oleks töö teinud (dtl 240).

Kohus leiab, et eeltoodud isikuliste ja dokumentaalsete tõendite (dtl 52-79; dtl 116; 118-119; dtl 120;

dtl 159-162; dtl 231; dtl 234; dtl 238-240) kogumist nähtuvalt ei ole kostja TsMS § 230 lg 1 mõistes

tõendanud, et hageja oleks töövahendusega tegelikkuses tegelenud (so konkurentsi korras viinud töid

teistele ettevõtetele) ja vahendustasu saanud. Kogu vahendusega seonduv teemakäsitlus piirdus

hageja poolt emotsionaalselt kolleegidele väljaöeldud lausetest, mida hageja ei ole menetluses ka

varjanud.

Kohtu hinnangul ei ole eelneva näol tegemist olulise mõjuva põhjusega ehk rikkumisega, mis oleks

andnud kostjale aluse koheseks töölepingu lõpetamiseks. TLS § 88 lg 1, lg 3 ja lg 1 p 5 koosmõjust

tuleneb ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest

hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena. Kohus on seisukohal, et töökollektiivis töölepingute

üleminekuga kaasnenud pingelises olukorras saanuks juhtumit lahendada hoiatusega, sellega

kaasnevalt analüüsida probleemi olemust ja parandada ebaselget töökorraldust. Puuduvad tõendid, et

kostja oleks hagejale esitanud kirjaliku hoiatuse. Selget suulist hoiatust ei ole hagejale samuti

esitatud, millega oleks hagejale arusaadavalt selgitatud rikkumise sisu (käitumise õigusvastasust),

antud mõistlik aeg käitumise parandamiseks ja et seesuguste väljenduste kordumise järgselt toimub

töölepingu lõpetamine (so hoiatuses peab otseselt avalduma tööandja tahe tuua kaasa õiguslik

tagajärg töölepingu ülesütlemise osas; TsÜS § 68 lg 1 ja 2; TsÜS § 77 lg 1). Kostja pole ka

tõendanud, et hageja korduvate väljendustega ehk tegevusega oleks tööandjat (mh mainet)

kahjustatud või ohtu seatud organisatsiooni eesmärkide täitmine.

16. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustel ei ole asjas tõendatud hagejapoolselt töökohustuste olulisi

rikkumisi, mis oleks andnud kostjale aluse etteteatamistähtaega järgimata ja hoiatamata töölepingu

lõpetamiseks. 28.06.2024 töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine.

17. Hageja taotles Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) ja hageja vahel 19.04.2024 sõlmitud

töölepingu nr 3-6/24/53-1 TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamist 28.06.2024.

TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva

aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus lõikes 1 sätestatud juhul

tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse

korral. Riigikohus on lahendi 2-16-708 p 18 selgitanud, et TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või

töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või

seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud,

loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et kui esineb TLS § 107

lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel

töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kolleegium on

varasemas praktikas selgitanud, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-

tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (vt Riigikohtu üldkogu 14.

mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 20; 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-

12, p 16).

Pooled ei ole vaidlustanud töösuhte lõppemise aega, so 28.06.2024. Kohus on seisukohal, et hageja

taotlus on põhjendatud ja kohus loeb TLS § 107 lg 2 alusel eelmärgitud töölepingu lõppenuks

päevast, mil kostja on töösuhte ülesöelnud, st 28.06.2024.

18. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva

seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid.

Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.

Seadusandja eesmärk on nimetatud hüvitise sätestamisel olnud, et hüvitis täidab olulist rikkumist

kompenseerivat ja preventiivset funktsiooni, st lepingut rikkunud tööandja peab heastama oma

käitumise.

Hageja nõuab kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses rahalist hüvitist

summas 4500 eurot (brutos). Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue 4500 euro (brutos) ulatuses ei ole

ülemäärane. Hüvitise suurus on põhjendatud ja õiglane. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et töölepingu

erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine ning kohus lõpetas töölepingu TLS § 107

lg 2 alusel ning sellest tulenevalt on TLS § 109 lg 1 hüvitise väljamõistmise eeldused täidetud.

Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et kostja ei ole enne töölepingu erakorralist ülesütlemist teinud

nõuetekohast hoiatust, asja materjalidest tulenevalt esinesid töölepingute ülemineku perioodil

töökorralduslikud ja käitumisjuhiste andmata jätmisest tingitud puudused, väidetavad viivitused

päringu edastamisel ja kalkulatsiooni teostamisel ei olnud omistatavad hagejale ja selles hageja

töökohustusi ei rikkunud, töösuhte jooksul ei ole hageja pannud toime rikkumisi ega tööandja teinud

hagejale (mh nõuetekohaseid) hoiatusi (kostja eelnevat üheselt tõendanud ei ole), kostja tegevuse

tõttu lõppes alusetult (sh etteteatamata) tööleping ning hageja kaotas seeläbi töökoha ja sissetuleku.

Samuti tuleb arvestada, et hageja töötas tööandja juures rohkem kui 4. aastat (hageja ja AS Eesti

Vanglatööstuse vahel 20.01.2020 sõlmitud tööleping nr 149 viidi üle EV Tallinna Vangla alla).

Kohtu ette ei ole käesoleva asjaga seonduvalt toodud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel

saaks kohus kaaluda hüvitise määra vähendamist. Kostja vastuväited ei anna alust hüvitise

vähendamiseks. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja hageja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses hüvitise summas 4500 eurot (brutos; 3 x 1500).

19. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on

seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada

keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati.

TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitist saab välja mõista ka juhul, kui ülesütlemine on tühine. TLS § 100

lg 5 hüvitise eesmärk on eelkõige tagada töötaja sissetulekukaitse olukorras, kus tööandja ei täida

seaduses ettenähtud etteteatamise tingimusi. TLS § 100 lg 5 ja TLS § 109 lg 1 alustel on tegemist

eraldiseisvate hüvitistega, mis kannavad erinevat eesmärki (vähem etteteatatud aja kompenseerimine

vs õigusvastase ülesütlemise kompenseerimine) ning TLS § 109 lg 1 hüvitist ei käsitleta enam

kahjuhüvitisena. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale 30

kalendripäeva ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat.

Hageja taotleb kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel vähem etteteatatud aja eest hüvitise 1500 euro (brutos)

ulatuses väljamõistmist. Vaidlustamata asjaoluna algas töösuhe 20.01.2020 ja töölepingu lõppedes

28.06.2024 oli hageja töötanud rohkem kui 4. aastat. Hagejal on õigus hüvitisele tööpäevade eest,

mis jäävad etteteatamata 30 kalendripäeva sisse. Kostja pole töötasu suurusele vastuväiteid esitanud

ja omapoolset arvestust esitatud ei ole. Kohus leiab, et hageja TLS § 97 lg 2 p 2 ja § 100 lg 5 alusel

vähem etteteatatud aja eest hüvitise 1500 euro (brutos) nõue ei ole ülemäärane ning on põhjendatud.

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Pooltel asjas menetluskulusid ei esine ja kohus

otsusega menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik