4-25-1310/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2025 Jõhvis

Väärteoasja number

4-25-1310 (244025001392)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Tiina Kuningas kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida

prefektuuri 24.03.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

244025001392, millega Tiina Kuningas tunnistati süüdi

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 35

trahviühikut summas 280 eurot

Menetlusalune isik

Tiina Kuningas, isikukood 45605082226, kodakondsus xxx,

elukoht xxx, e-post xxx

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada Tiina Kuningas kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2025

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025001392.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2025 kiirmenetluse otsus osaliselt,

nimelt Tiina Kuningas karistamises LS § 227 lg 2 järgi.

Mõista Tiina Kuningasele LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut summas 200

eurot.

Muus osas jätta otsus muutmata.

Rahatrahv 200 eurot tasuda 45 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole

Swedbank – EE932200221023778606

SEB – EE891010220034796011,

Luminor Pank – EE701700017001577198,

LHV Pank - EE777700771003813400.

Kohustuslik viitenumber 10220192466238.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

1 / 5

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 14.05.2025.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 07.05.2025.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel (ehk 07.06.2025) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik S. S. koostas 24.03.2025

kiirmenetluse otsuse nr 10220192466238 väärteoasjas nr 244025001392, mille kohaselt

24.03.2025 kell 15:45 Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Jõhvi-Tartu-Valga mnt 6-l kilomeetril suunaga

Tartu poole ehk asulasisesel teel juhtis T. Kuningas mootorsõidukit kiirusega 76 +/- 3 km/h,

lubatud suurim kiirus 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Otsuse

kohaselt rikkus menetlusaluse isik LS § 15 lg 1 p 2 sätet ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227

lg 2 järgi.

Otsuse kohaselt puuduvad karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, karistuseks on

määratud 35 trahviühikut ehk summas 280 eurot.

Menetlusalune isik esitas 06.04.2025 Viru Maakohtule kaebuse eelpool nimetatud kohtuvälise

menetleja otsusele. Menetlusalune isik palub vähendada talle määratud trahvi 280 eurot. Ta ei ole

karistatud, tal oli kiire arsti juurde, ta kahetseb.

16.04.2025 teatas menetlusalune isik kohtule, et ei soovi antud asjas kohtuistungit ning on nõus

kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 29.04.2025. kohtuväline menetleja on nõus

kirjaliku menetlusega. Faktiliste asjaolude ja teo õigusliku hinnangu osas puudub vaidlus. Isik

tunnistas ennast süüdi. Vaidlus on karistuses LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule on

määratud karistus 35 trahviühikut, mis on tunduvalt kergem kui sanktsiooni keskmine – 50

trahviühikut, maksimaalne määr on 100 trahviühikut. Menetleja arvestas süü suurust – isik ületas

kiirust vähemalt 23 km/h võrra, mis ongi LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud teo definitsiooni

alammäärale lähedane ( ületamine 21-40 km/h võrra), karistus 35 trahviühikut vastabki sellele.

LS § 227 lg 1 järgi on karistuseks kuni 30 trahviühikut, seda ületamisel kuni 20 km/h..

Eeltoodule tuginedes palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et põhjendatud oleks lubada isikule

tasuda trahvi ositi kolme kuu kestel.

2 / 5

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste

asjaolude kogumise õigusliku hinnangu.

Menetlusalune isik andis kiirmenetluses ütlusi, et ta kiirustas arsti juurde kuni oli jäänud 10

minutit, sõitis 50 km/h piirangualal 70-ga.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et sõiduki kiirust mõõdeti 24.03.2025 Jõhvi-Tartu-

Valga maantee 6-l kilomeetril seadmega Stalker DSR 2X nr DP021146, antennid KR021387 ja

KC068289, tabloo DI014709. Menetlusaluse isiku sõiduki Peugeot xxx liikumise kiiruseks

mõõdeti 76 km/h, laiendmääramatus 3 km/h, lõplik mõõtetulemus 73 km/h. Kiirust mõõdeti asulas

kattega teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademed, teekate märg. Sõiduridade arv 2 ning sõidutee

oli kahesuunaline. Kiirust mõõdeti paigal seistes, mootorsõiduk liikus pärissuunaliselt lähenedes,

režiim kiirema objekti mõõtmine. Protokolli kohaselt mõõdeti kiirust 3 sekundit ja segavaid

faktoreid ei olnud. Isik on näiduga tutvunud.

Kaebuses ei vaidlusta menetlusalune isik mõõdetud sõidukiirusega seonduvat. Menetlusaluse isiku

seisukoht on, et talle ei saa süüks panna lubatud sõidukiiruse ületamist, kuna tema sõidutrajektooril

puudus lubatud suurimat sõidukiirust piirav liiklusmärk. Seega asub kohus seisukohale, sõiduki

kiiruse mõõtmist ja fikseerimist puudutavates faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole. Menetlusaluse

isiku sõiduki liikumiskiiruse fakt kui selline on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga

ning tunnistaja ning menetlusisiku enda ütlustega. Ka kaebuses ei vaidle menetlusalune isik vastu

sellele, et ta liikus vaidlustatavas otsuses näidatud ajal ja kohas ületades kiirust.

Seega loeb kohus tuvastatuks objektiivsest küljest, et 24.03.2025 kella 15:45 paiku juhtis

menetlusalune isik Jõhvi vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 6-l kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 76

+/- 3 km/h, alal, kus lubatud kiirus on 50 km/h ehk asulas, rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 2

sätestatut.

Subjektiivsest küljest on menetlusalune isik teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes – ta teadis, et teostab väärteokoosseisule vastava asjaolu, nimelt sõidab 50 km/h piirangu

alal kiirusega vähemalt 73 km/h, ja sooviski seda. Isiku ütlustest selgub, et tal oligi kiire arsti

juurde ja sõitiski ületamisega.

Rikkumine on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

3 / 5

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval

mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel.

Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule

karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev.

Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja

tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada

koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema

käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-

2232/179, p 71; 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-

1-58-13, p 8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr

3-1-1-11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“

Riigikohtu lahendis 4-24-2633/15 on märgitud karistuse individualiseerimisest:

„7. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1). Tulevaste

süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest

(arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest.

Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni

arvesse võtva karistuse leidmiseks (nt RKKK 23.10.2024, 4-24-1237/24, p-d 9 ja 13). …“

Menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendavaks asjaoluks arvestab

kohus süü tunnistamist. Kuigi otsesõnaliselt ei ole isik kahetsust väljendanud ( pigem õigustab

tegu arsti juurde kiirustamisega), leiab kohus, et süü tunnistamine ja siiras selgitus osutavad

koostoimes sellele, et isik taunib oma tegu.

Isiku süü on LS § 227 lg 2 järgi toimepandud rikkumises pigem minimaalne. LS § 227 lg 2 näeb

ette vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h vahemikus, isik ületas 23 km/h võrra. Tegemist

on üheepisoodilise ohudeliktiga, tagajärge ei ole tekkinud.

T. Kuningas on 1956. a sündinud, isiku tõekspidamised on välja kujunenud. Karistusregistrist

nähtub, et isik ei ole karistatud, andmeid ei ole, et isikul oleks arhiveeritud karistusi, mida

karistuse mõistmisel arvesse võtta. Isik töötab ja omab kindlat sissetulekut. Tegemist on tema elus

üksiku juhusliku laadi rikkumisega.

4 / 5

Karistuse individualiseerimisel on „lai kaalutlusruum“ ja menetlejal puudub kohustus määrata-

mõista karistus rangelt sanktsiooni keskmise joone järgi. Õiguskorra kaitsmise huvid ei nõua

kohtu arvates ilmtingimata rangeid karistusi, oluline on riikliku reageerimise vältimatus

rikkumisele, olgu selleks karistuslik või mittekaristuslik meede.

Kohtu arvates on karistuse individualiseerimisel oluline KarS § 56 lg 1 järgi ettenähtud

karistamise eesmärgipõhine toime, et isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest- ehk kas teda

on vaja mõjutada karistuslikult ja kui vaja mis määral. Samuti oluline, et õiguskord saaks kaitstud.

Viimane karistuse eesmärkide aspekt on antud juhul täidetav isikule karistusmeetme

kohaldamisega.

Kohus leiab, et T. Kuningas on seadusekuulekas ühiskonna liige ( karistatud ei ole) ja senini olnud

eeskujulik autojuht. Sünd. 1956. a. menetlusalune isik ei ole kunagi millegagi eest karistatud,

samuti ei ole andmeid, et isikul oleks probleeme liiklusnõuete järgmisega ( välja arvatud viimane

juhtum).

Kohus leiab, et isikut tuleb siiski mõjutada karistuslikult, anda talle signaali, et ka arsti juurde

kiirustamine ei ole rikkumist õigustav asjaolu ega välistab teo õigusvastasust, kiiruserežiimist

tuleb kinni pidada.

Samas kohus näeb, et vähene süü, isiku varasem eeskujulik käitumine liikluses ja võimalus

mõjutada isikut ka väiksema karistusega, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest,

osutavad pigem sellele, et karistus võib olla sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksemal

määral ega pea olema loogiliselt seotud LS § 227 lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni maksimaalse

määraga 30 trahviühikut summas 240 eurot ( nagu oleks absoluutseks takistuseks mõista LS § 227

lg 2 järgi karistus väiksemal määral, mis on ettenähtud LS § 227 lg 1 järgi maksimummäära.

Sellist piirangut seadus ette ei näe). Teisisõnu, kohus leiab, et käesolevas juhtumis on põhjendatud

karistada rahatrahviga 25 ühikut summas 200 eurot.

KOHTU MEETMED

Tiina Kuningas kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 24.03.2025 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 244025001392 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tühistada karistuse

LS § 227 lg 2 järgi. Tiina Kuningasele tuleb mõista karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 25

trahviühikut summas 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

5 / 5