2-25-2148/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2148

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

R.Z.-i hagi R.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

1667 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.Z. (isikukood XXX)

Kostja R.T. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista R.T.-lt R.Z.-i kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlg 500 eurot , intressid

75 eurot, hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 110 eurot, leppetrahv

45 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja hagi esitamisega seotud kulu 225 eurot.

3. Mõista R.T.-lt R.Z.-i kasuks välja viivis 0,5% päevas alates 10. veebruarist 2025

põhinõudelt 500 eurolt kuni põhinõude kohase tasumiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata R.Z.-i menetluskulude suuruseks 315 eurot. Mõista R.T.-lt R.Z.-i kasuks

menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. R.T.-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (315 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

2-25-2148

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

R.Z. (hageja) esitatud hagist nähtub, et hageja ja R.T. (kostja) sõlmisid 14. oktoobril 2024

laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Vastavalt lepingule, pidi kostja laenu koos

intressidega tagastama 3 kuu jooksul. Ühes kuus oli kostaja kohustuseks tasuda laenu põhiosa

osamaksena 166 eurot 67 senti ning intress 25 eurot. Kostja ei tasunud ühtegi osamakset. Hageja

edastas kostjale meeldetuletusteateid kokku 25 euro eest. Lepingus lepiti kokku ka leppetrahvi nõue

45 eurot, hageja soovib selle välja mõistmist.

Hageja arvestas viivise, määraga 0,5% põhivõlast kuni hagiavalduse esitamiseni 110 eurot. Hageja

soovib ka edasiulatuva viivise väljamõistmist.

Lepingus on pooled kokku leppinud ka tsiviilhagimenetluse algatusega ja sellega seonduva tasuga,

milleks on 225 eurot. Hageja nõuab selle välja mõistmist kostjalt.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks 10. aprillil 2025 TsMS

§ 3141 alusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule

vastanud (tähtaeg möödus 24. aprillil 2025).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik

põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-25-2148

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus lähtub käsitlusest, et hageja nõutav 225 eurot ei ole õigusabikulu, vaid on poolte

kokkuleppeline sissenõudmiskulu, mille osas on kohus hageja nõude eespool rahuldanud.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus on kohustanud hageja

osamaksetena tasuma riigilõivu 315 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu

on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt välja

mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik