2-24-11172/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11172

Tsiviilasi

Menetlusosalised

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood

11542046), esindaja Anne-Liis Veski

Kostja X (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

5355,10 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 3000 eurot ja seadusjärgne

viivis 555,14 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X vastu intressi 299,43 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1381,17 euro, teenustasu 84,36 euro ja

sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmiseks.

4. Määrata kindlaks B2 Impact OÜ menetluskulud summas 595 eurot. Xl

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 66% ulatuses X kanda ja 34% ulatuses B2

Impact OÜ kanda.

6. Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

392,70 eurot.

7. Välja mõista Xlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

8. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus

omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa

Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Hageja on toonud välja, et juhul kui kohus jõuab

järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on

hagejal kostja vastu põhinõue summas 3000 eurot. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõtet

krediidiandja hinnanud ei ole. Kohus võtab arvesse hageja ümberarvestatud nõude ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ja seadusjärgse viivise. Muid tasusid

kostja hagejale sel juhul ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik