Legislator Case Law & Legislation
2-21-11868/126 AI generated

2-21-11868/126 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-11868/126
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, v.a avaldajale riigi õigusabi määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

Legislator headnote

AI generated

2-21-11868/126 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

Keywords

AI generated
deportation despite health issues unfit notwithstanding health condition case of extreme hardship serious illnesses medical care requirements severe depression
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Kaija Koik

Määruse kuupäev

07.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11868

Tsiviilasi

W.D avaldus eestkoste lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (eestkostetav) W.D, riigi õigusabi korras

määratud esindaja advokaat Tiia Tafenau

Puudutatud isik (eestkostja) U.S

Kohalik omavalitsus Tallinna Linnavalitsus (XXX

Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja B.P

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.02.2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda, v.a riigi

õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

4. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, v.a avaldajale riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulude hüvitamise taotlus, mis lahendada eraldi

määrusega.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p 4) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus seadis 07.10.2021 määrusega W.D-le (eestkostetav) tema kõigi asjade

ajamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks U.S-i (eestkostja või tütar). Eestkostetaval on

lubatud iseseisvalt teha igapäevaseid pisitehinguid 50 € ulatuses kuus ilma eestkostja

nõusolekuta ja ta ei ole teovõimetu valimisõiguse tähenduses. Kohus pidi otsustama eestkoste

lõpetamise või pikendamise hiljemalt 07.10.2026.

2. Eestkostetav esitas 28.10.2024 määruskaebuse 07.10.2021 Harju Maakohtu määrusele.

Maakohus keeldus 31.10.2024 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuid käsitles

kaebust eestkostetava avaldusena seatud eestkoste lõpetamiseks ja võttis selle menetlusse

31.10.2024 määrusega.

3. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) leidis, et käesolevalt ei

ole ära langenud eestkostetava eestkostevajadus ja eestkoste lõpetamine ei ole põhjendatud.

Eestkostetav ei tule oma ravi ja elu korraldamisega toime. Tal puudub haiguskriitika, ta ei

hinda oma toimetulekut adekvaatselt ja ta ei võtaks väljaspool hooldekodu elades vastu

pakutud abi. Samuti esineb eestkostetaval jätkuvalt tung alkoholi tarbida, mis piirab

täiendavalt tema suutlikkust adekvaatselt hinnata oma vajadusi ning korraldada elu ja

rahaasju. Eestkostetaval esinevate mälu ja arusaamishäirete, samuti alkoholisõltuvuse tõttu on

oht, et teda võidakse eestkoste lõpetamisel ära kasutada.

4. Tartu Maakohus kuulas 27.11.2024 erinõude korras eestkostetava ära. Eestkostetav leidis,

et ta on terve inimene ja soovib minna koju. Ta avaldas, et ise ei kirjutanud kohtule avaldust,

vaid seda tegi tema sõber. Tütrega läbisaamist tal ei ole. Ta oskab raha kasutada, käib poes ja

mõnikord ostab õlut.

5. Eestkostja ei toetanud avaldust. Eestkostetav ei ole võimeline olukorda adekvaatselt

hindama ega tuleks üksi elamisega toime. Eestkostetaval on jätkuvalt alkoholiprobleemid

(tarbib salaja) ja tal esineb kogumismaania (kogub rämpsu). Eestkostja tegi eestkostetava

korteris oma kulul remondi. Korter on üüril ja eestkostja tasub üürirahast hooldusarveid.

6. /Sotsiaalkeskuse nimetus/ juhataja avaldas, et eestkostetav ei tee töötajatega koostööd ega

seltsi teiste klientidega. Ta elab oma vanas fantaasias, kus tal on sõbrad, erinevad tegevused ja

jalutuskäigud. Eestkostetav on närviline. Päeval magab ja öösel on üleval - häirib siis

töötajaid ja ka teisi kliente. Eestkostetavale on määratud ravi ja ta saab erinevaid ravimeid,

kuid ravivajadust ta ei mõista. Eestkostetava enesehooldus on puudulik – ta korjab sodi ja

peidab seda oma kappi, urineerib kraanikaussi. Eestkostetav tarbib majast väljaspool alkoholi.

Raha kasutamist ei suuda isik planeerida, sest kõik, mis antakse, kulutab kohe ära.

7. Tallinna Linnavalitsus (linnavalitsus) ei toetanud avaldust. Eestkostetav pole võimeline

üksinda elama, ise end esindama ja tema haiguskriitika on puudulik. Eestkostetav ise kohtule

avaldust ei esitanud ja tegelikult polnud ta ise selleks suuteline. Isiku arusaam iseseisvast elust

ja toimetulekust ei ole tegelikkusega kooskõlas. Eestkostetav orienteerub ajas, kohas ja isikus.

Samas ta ei tea, mis on volikiri ega saa aru eestkoste sisust. Tal on süüdistav suhtumine

tütresse. Varasemalt on teada, et eestkostetav kogus suurel hulgal prügi oma korterisse, nii et

uks ei tulnud lahti. Lisaks esineb probleeme alkoholiga tarvitamisega. Turva- ja

sotsiaalkeskuses, kus eestkostetav viibib, on tublid töötajad ja eestkostetav on seal

hoolitsetud. Eestkostetava lahkumisega kaasnes taas suurem tagasilangus. Eestkostetav vajab

kindlasti ka edaspidi üldhooldusteenust. Eestkostetaval on diagnoositud alkoholist tingitud

dementsus.

8. Maakohus määras 31.10.2024 eestkostetavale ekspertiisi, et hinnata tema eestkoste

vajadust. Eksperdi hinnangul on eksperdile esitatud küsimustele vastamiseks vajalik viia läbi

psühholoogiline hindamine ning psühholoogilised uuringud kognitiivse funktsiooni

2 (5)

täpsustamiseks ja kognitiivse defitsiidi ulatuse hindamiseks. Ekspert esitas kohtule taotluse

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi teostamiseks.

9. Maakohus määras 10.12.2024 eestkostetavale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi, et hinnata eestkostevajadust. Eksperdid leidsid, et eestkostetaval esineb

kerge kognitiivne defitsiit kerge orgaanilise tunnetushäirena ning sõltuvus alkoholist, mis on

hõlmatud mõistega „muu psüühikahäire“. Kergest kognitiivsest defitsiidist tulenevalt on

kestvalt piiratud eestkostetava võime aru saada keerukamatest ühiskondlikest, sotsiaalsetest,

majanduslikest, õiguslikest, poliitilistest ning oma varalistest ja elukorralduslikest asjadest.

Eestkostetav on võimeline oma käitumist juhtima oma kognitiivsele võimekusele vastavalt.

Eestkostetaval on kestvalt raskusi keerukamate tegevuste planeerimise ja sihipärase

sooritamisega, sh oma elu korraldamisega ning oma otsuste ja tegude tagajärgede hindamise

ja riskide analüüsimisega. Eestkostetav ei tule iseseisvalt toime adekvaatse enese eest

hoolitsemise, oma elu ja varade korraldamise, vajalike tervishoiuteenuste, ravi ja sotsiaalse

turvalisuse tagamise, ametliku asjaajamise ning oma õiguste ja huvide kaitsmisega.

Eestkostetaval on olemas mõningad teadmised olulisematel päevakajalistel ja poliitilistel

teemadel. Käesolevate ravi ja rehabilitatsioonivõimaluste juures ei ole ette näha paranemist

eestkostetava vaimse võimekuse, kehalise ja psüühilise seisundi ega toimetuleku osas.

Eestkostetava kriitika oma tervisliku seisundi, toimetuleku, vajaduste ja võimaluste osas ning

koostöövalmidus võimalike abistajatega on vähesed. Mingit olulist kõrvalabi ega eestkostet ta

ise vajalikuks ei pea. Eelolevast tulenevalt on keeruline tagada uuritava huvide ja õiguste

kaitsmine ning sotsiaalne turvalisus muude abistajate ja volituste kaudu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

10. Maakohus tegi 13.02.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis eestkostetava

avalduse eestkoste lõpetamiseks rahuldamata. Kohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning

tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute

kanda.

10.1. Eestkostetava terviseseisund ei võimalda lõpetada tema üle seatud eestkostet. Seda

seisukohta toetab läbiviidud ekspertiis. Esindaja, eestkostja ega linnavalitsus eestkostetava

avaldust ei toetanud.

10.2. Kohus leidis, et kuigi eestkostetava tervislik seisund on regulaarse hoolduse ja ravi

tulemusel mõnevõrra paranenud, esineb tal võrreldes eestkoste seadmise ajaga 2021. aastal

tagasilangus vaimse võimekuse osas, mis avaldub eelkõige raskustena oma igapäevaelu

korraldamisel ja asjaajamisel. Praegu on eestkostetava toimetulek tagatud eestkostja ja

hooldekodu töötajate abiga, kuid tal puudub adekvaatne arusaam enda elulisest olukorrast ja

võimalikest lahendustest. Eestkostetava arvates viibib ta hoolekandeasutuses seetõttu, et tema

üle on seatud eestkoste ja see takistab tal tagasi pöörduda oma endise elukorralduse juurde.

Eestkostetav ei mõista, et eestkoste on seatud tulenevalt terviseseisundist, mis piirab tema

võimet ise oma elu korraldamisega toime tulla. Eestkostetaval puudub haigusteadvus ja

haiguskriitika. Ta ei mõista ravivajadust ja püsib alkoholi tarvitamise risk. Jätkuvalt on

kognitiivsete võimete halvenemise tõttu piiratud eestkostetava igapäevane iseseisev

toimetulek ja suutlikkus adekvaatselt hinnata oma vajadusi ning korraldada oma elu ja

rahaasju. Protsess on ajas süvenev ja paranemist ei ole ette näha.

10.3. Eestkostetav ei ole võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning ta

ei suuda oma isiklikke huve ja õigusi kaitsta. Eeltoodust tulenevalt on eestkostetava puhul

tegemist piiratud teovõimega isikuga, kellel esineb TsÜS § 8 lg-s 2 ja PKS § 203 lg 1 kohaselt

eestkoste jätkumise vajadus.

3 (5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Eestkostetav esitas 28.02.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega eestkoste lõpetada. Eestkostetav palub jätta osutatud

riigi õigusabi tasud ja kulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Ühtlasi palub ta vabastada end riigilõivu tasumisest.

11.1. Kohus hindas eestkostetava iseseisvalt toimetulekut ja eestkostevajadust valesti ning

jättis seetõttu ebaõigesti eestkoste lõpetamata. Eestkostetava tervis on korras, ta saaks ise

hakkama vajaliku asjaajamisega ning oma elu ja rahaasjade korraldamisega. Enne

hooldekodusse paigutamist ajas ta ise kõik oma asjad korda. Kohus omistas põhjendamatult

suure tähenduse alkoholitarbimisele. Käesolevaks ajaks on tervis sedavõrd paranenud, et tema

eestkostevajadus on ära langenud.

11.2. Eestkoste määramisest ei saanud eestkostetav aru, sest tal puuduvad õigusteadmised.

Praegu on talle toeks juriidilise haridusega sõber, kes aitab kohtule dokumente vormistada ja

vajadusel aitaks edaspidi juriidilistes küsimustes. Eestkoste tuleb lõpetada ka põhjusel, et

hooldekodus ei ole eestkostetaval mingit tegevust.

11.3. Eestkostetav ei ole nõus, et tema tütar täidab eestkostja ülesandeid. Tal ei ole tütrega

mingeid sidemeid, ta ei ole tütart kooliminekueast alates kasvatanud ega ole temaga suhelnud

enne eestkoste määramist ning ei usalda seetõttu tütart oma asjade ajamisel.

12. Eestkostja ja linnavalitsus vaidlesid kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

14. Maakohus kohaldas eestkoste lõpetamise üle otsustades õigesti materiaalõiguse norme

ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul nähtuvad maakohtu

määrusest piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks puudus alus eestkoste lõpetamiseks.

Kohus on sellisele järeldusele jõudnud tõendeid objektiivselt ja kogumis hinnates ning kohtu

kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Eestkoste määramine ja lõpetamine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi

käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

15. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15.1. PKS § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse

avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsMS § 529 lg 1 näeb ette, et kohus

lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt

tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära

langenud.

15.2. Eestkostetava suhtes on viidud läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja täiendavalt

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis (dtl 460, 475–486). Kokkuvõtvalt

leidsid eksperdid, et eestkostetaval esineb kerge kognitiivne defitsiit kerge orgaanilise

tunnetushäirena ning sõltuvus alkoholist, mis on hõlmatavad mõistega „muu psüühikahäire“.

Eestkostetav ei tule iseseisvalt toime adekvaatse enese eest hoolitsemise, oma elu ja varade

korraldamise, vajalike tervishoiuteenuste, ravi ja sotsiaalse turvalisuse tagamise, ametliku

asjaajamise ning oma õiguste ja huvide kaitsmisega. Käesolevate ravi ja rehabilitatsiooni-

võimaluste juures ei ole ette näha paranemist eestkostetava vaimse võimekuse, kehalise ja

4 (5)

psüühilise seisundi ega toimetuleku osas. Eksperdid leidsid, et keeruline on tagada isiku

huvide ja õiguste kaitsmine ning sotsiaalne turvalisus muude abistajate ja volituste kaudu.

15.3. Kaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele

järeldusele jõudmiseks. Maakohtu menetluses ega ka kaebemenetluses ei esitatud tõendeid, et

eksperdid on oma hinnangus eksinud või on alus ekspertiisiakti tõendina mitte arvestada.

Ekspertiisiaktist nähtuvalt on eksperdid eestkostetavaga isiklikult kohtunud, teda küsitlenud ja

ekspertiisi teostamist ning oma järeldusi vajalikul määral kirjeldanud, mistõttu ei ole tõendit

võimalik pidada ka asjas mittelubatavaks. Maakohus võis asja lahendamisel tugineda lisaks ka

isiklikule veendumusele sellest, et kaebaja on eestkostet vajav isik. Olukorras, kus maakohus

on enda veendumuse kujunemist nõuetekohaselt ja asjas esitatud tõenditele tuginedes

põhjendanud, puudub ringkonnakohtul alus maakohtu lõppjäreldust ümber vaadata. Ka

eestkostetava esindaja ja ülejäänud menetlusosalised ei toetanud eestkoste lõpetamist.

15.4. Kaebuse kohaselt ei soovi eestkostetav, et tema tütar täidaks eestkostja ülesandeid.

Kohtuasja toimikust ei nähtu asjaolusid, mis välistaks tütre jätkamise eestkostjana. Tütar

vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele ja ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et tema

jätkamine eestkostjana kahjustaks eestkostetava huve. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei soovi

enam tütart eestkostjaks, ei ole mõjuv põhjus isiku eestkostja ülesannetest vabastamiseks ja

uue eestkostja määramiseks.

15.5. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määruse lõppjäreldus niisiis põhjendatud ja

õige. Eestkostetava enda kinnitus iseseisvalt hakkama saamisest ei väära eksperdi hinnangut.

Kaebuse põhjendused ei võimalda vaidlustatud määruse muutmist ega tühistamist. Arvestades

eeltoodut, jääb määruskaebus rahuldamata. Määruse kehtima jäämine on eestkostetava

huvides.

16. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel eestkostetava kanda, v.a riigi

õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 ls 2 alusel riigi kanda. Resolutsioonis

märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Teistel menetlus-

osalistel kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava

esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendab kohus täna eraldi

määrusega.

17. Maakohus kohustas eestkostjat 04.03.2025 tasuma eestkostetava nimel riigilõivu 10 €

hiljemalt 11.03.2025 (dtl 561). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv 10 € tasutud

10.03.2025. Kuivõrd puuduvad TsMS § 150 lg-s 1 sätestatud alused riigilõivu tagastamiseks,

siis jätab ringkonnakohus kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata.

18. Käesoleva määruse peale võib esitada TsMS § 532 lg 1 alusel määruskaebuse v.a.

riigilõivu tagastamata jätmine (TsMS § 150 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)