2-23-145125/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-23-145125

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. mai 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-145125

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.I vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1656,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja D.I (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi D.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista D.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks:

2.1. Inbank Finance AS ja D.I vahel 08.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX

alusel põhivõlgnevus summas 279,82 eurot ja viivis 43,96 eurot.

2.2. Inbank Finance AS ja D.I vahel 19.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX

alusel põhivõlgnevus summas 47,18 eurot ja viivis 11,13 eurot.

2.3. Inbank Finance AS ja D.I vahel 17.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX

alusel kohtuotsuse koostamise seisuga (06.05.2025) sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus summas 73,32 eurot ja viivis nimetatud põhivõlgnevuse summalt

kuni selle tasumiseni alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2.3.1.Kohtuotsuse järgselt sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus summas 496,68

eurot arvestades maksetähtpäevadele järgnevast päevast, mis on järgmised:

15.05.2025 8,97 eurot;

15.06.2025 8,78 eurot;

15.07.2025 9,48 eurot;

15.08.2025 9,33 eurot;

15.09.2025 9,60 eurot;

15.10.2025 10,29 eurot;

15.11.2025 10,19 eurot;

2-23-145125

15.12.2025 10,88 eurot;

15.01.2026 10,81 eurot;

15.02.2026 11,13 eurot;

15.03.2026 12,54 eurot;

15.04.2026 11,83 eurot;

15.05.2026 12,52 eurot;

15.06.2026 12,55 eurot;

15.07.2026 13,24 eurot;

15.08.2026 13,32 eurot;

15.09.2026 13,71 eurot;

15.10.2026

14,39 eurot;

15.11.2026 14,54 eurot;

15.12.2026 15,22 eurot;

15.01.2027 15,42 eurot;

15.02.2027 15,88 eurot;

15.03.2027 16,95 eurot;

15.04.2027 16,85 eurot;

15.05.2027 17,52 eurot;

15.06.2027 17,87 eurot;

15.07.2027 18,53 eurot;

15.08.2027 18,95 eurot;

15.09.2027 19,51 eurot;

15.10.2027 20,16 eurot;

15.11.2027 20,68 eurot;

15.12.2027 21,33 eurot;

15.01.2028 21,16 eurot;

2.4. Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga lepingu osas tasumata

põhivõlgnevuselt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ja maksegraafiku

osamaksetelt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevast, millised

on esitatud punktis 2.3.1. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi D.I vastu järgnevates nõuetes:

põhinõue 182,53 eurot, intress 118,07 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 79,38 eurot.

4. Jätta menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv

summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse tasu summas 20 eurot ja õigusabikulud

summas 507 eurot, s.o kokku 877 eurot.

6. Välja mõista D.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 578,82 eurot ja

viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

8. Toimetada kostjale D.I-le TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte

kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

2-23-145125

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

Aktiva Finance Group OÜ esitas 01.02.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja D.I vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Nõue tuleneb AS Inbank Finance ja kostja vahel 08.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr

XXX, AS Inbank Finance ja kostja vahel 19.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX ja

AS Inbank Finance ja kostja vahel 17.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX.

Kostjale võimaldati võlausaldaja poolt lepinguga XXX kauba ostuks järelmaksu summas 819

eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodil 15.02.2022 kuni 15.01.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi 15.02.2022-15.02.2023

põhiosa katteks summas 404,61 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 414,39 eurot.

Pooled on kokku leppinud intressimääraks 16,00% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates

14. osamaksest, s.o 15.03.2023 kuni ülesütlemiseni 27.06.2023.a kokku summas 20,63 eurot

(5,16+ 5,22+ 4,58+ 4,23+ 1,44).

Järelmaksulepingu nr XXX alusel võimaldas võlausaldaja kostjale kauba ostuks järelmaksu

summas 349 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel perioodil 15.06.2022 kuni 15.05.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi 15.02.2023-

15.10.2023 põhiosa katteks summas 253,86 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 95,14

eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääraks 16,00% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus

alates 2. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni ülesütlemiseni 27.06.2023. a kokku summas 94,95

eurot (22,55+ 22,55+ 22,55+ 22,55+ 4,95).

Järelmaksulepingu nr XXX alusel võimaldas võlausaldaja kostjale kauba ostuks järelmaksu

summas 570 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel perioodil 15.02.2023 kuni 15.01.2028. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhivõla

katteks.

Kuna kostja võlausaldajale korrektselt krediiti ei tagastanud, saatis võlausaldaja kostjale kõigi

lepingute osas lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles määras kostjale võlgnevuste tasumiseks

täiendava tähtaja. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, siis ütles võlausaldaja lepingud üles ja

2-23-145125

loovutas 08.11.2023 võlausaldaja nõude hagejale Aktiva Finance Group OÜ ja saatis vastava

teate ülesöeldud lepingute osas kostjale.

Hageja palub kostjalt välja mõista järelmaksulepingutest nr XXX, XXX ja XXX põhinõude

võlgnevuse kokku summas 1079,53 eurot, intressi võlgnevuse summas 118,07 eurot,

sissenõudmiskulud summas 100 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised summas 134,47 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest lepingutest XXX,

XXX tulenevalt põhinõudelt kuni selle tasumiseni määras 16% aastas ja järelmaksulepingust nr

XXX põhinõudelt kuni selle tasumiseni 25% aastas.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja

menetluskulud kokku summas 1130,50 eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 350

eurot ja hageja õigusabikulud summas 780,50 eurot.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 17.05.2024

Kättetoimetamisportaalis KÄPO. Kostja hagile vastust ei ole esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus-

või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb

tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

2.1. AS Inbank Finance ja kostja D.I vahel on sõlmitud kolm järelmaksulepingut.

2.1.1. 08.01.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX (Leping 1), mille alusel kostjale

võimaldati kauba ostuks järelmaksu summas 819 eurot. Lepingus märgitud intressimäär on

16% aastas, lepingutasu 10 eurot, maksegraafikuga 24 kuud (viimase osamakse tähtaeg

15.01.2024) ning viivisemääraga 16%. Krediidikulukuse määraks on märgitud 18,89%

aastas /dtl 159/. Tagasimaksete kogusummaks on 978,72 eurot. Lepingu 1 tagasimakseteks

on kostja kandnud kokku 539,18 eurot /dtl 254/.

2.1.2. 19.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX (Leping 2), mille alusel kostjale

võimaldati kauba ostuks järelmaksu summas 349 eurot. Lepingus märgitud intressimäär on

16% aastas, lepingutasu summas 10 eurot, maksegraafikuga 12 kuud (viimase osamakse

tähtaeg 15.05.2023) ning viivisemääraga 16% aastas. Krediidikulukuse määraks on

märgitud 24,01% aastas /dtl 164/. Tagasimaksete kogusummaks on 390,67 eurot. Lepingu

2 tagasimakseteks on kostja kandnud kokku 301,82 eurot /dtl 254/.

2.1.3. 17.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX (Leping 3), mille alusel kostjale

2-23-145125

võimaldati kauba ostuks järelmaksu summas 570 eurot. Lepingus märgitud intressimäär on

25% aastas, maksegraafikuga 60 kuud (viimase osamakse tähtaeg 15.01.2028).

Krediidikulukuse määraks on märgitud 39,10% aastas /dtl 169/. Tagasimaksete

kogusummaks on 1352,24 eurot. Lepingu 3 tagasimakseteks on kostja kandnud kokku

22,55 eurot /dtl 255/.

2.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis laenuna krediiti ostude eest tasumiseks laenuandjalt väljaspool majandustegevust. Seega

on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

3.1. Kostja oli viivituses tagasimaksetega kõigi lepingute puhul, millest tulenevalt saatis

laenuandja kostjale 06.06.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul teate kuupäevast ning

märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb

laenuandja lepingu üles /dtl 73/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja kostjaga

sõlmitud lepingud 27.06.2023 üles /dtl 74/.

4. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

4.1. AS Inbank Finance selgitas kostjale 06.06.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuskirjas ja

27.06.2023 lepingute ülesütlemise teatises nõuete võõrandamise õigusest kolmandatele

osapooltele /dtl 73-74/. Nõuete loovutamisest hagejale teatati kostjale 08.11.2023 teatisega /dtl

75/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda

kostjalt võlgnevuse tasumist.

5. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et

kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

2-23-145125

5.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

5.1.1.

Kostja sai 08.01.2022 sõlmitud Lepingu 1 alusel võlausaldaja poolt laenu ostu

eest tasumiseks intressimääraga 16% aastas /dtl 45, 59/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud

eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 24 kuu

jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on 16% aastas. Nimetatud tingimustel

on märgitud krediidi kogukuluks 978,72 eurot ja krediidi kulukuse määraks 18,89%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt

välja toodud andmete (antav krediit, ühekordne lisakulu, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel

krediidi kulukuse määr 18,70%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt

avaldatud krediidi kulukuse määr alates 01.01.2022 on 16,95% ning selle kolmekordne määr

50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja

poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

5.1.2.

Kostja sai 19.05.2022 sõlmitud Lepingu 2 alusel võlausaldaja poolt laenu ostu

eest tasumiseks intressimääraga 16% aastas /dtl 45, 64/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud

eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 12 kuu

jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on 16% aastas. Nimetatud tingimustel

on märgitud krediidi kogukuluks 390,67 eurot ja krediidi kulukuse määraks 24,01%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt

välja toodud andmete (antav krediit, ühekordne lisakulu, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel

krediidi kulukuse määr 23,89%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt

avaldatud krediidi kulukuse määr alates 01.01.2022 on 16,95% ning selle kolmekordne määr

50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja

poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

5.1.3.

Kostja sai 19.05.2022 sõlmitud Lepingu 3 alusel võlausaldaja poolt laenu ostu

eest tasumiseks intressimääraga 25% aastas /dtl 45, 69/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud

eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 60 kuu

jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on 25% aastas. Nimetatud tingimustel

on märgitud krediidi kogukuluks 1352,24 eurot ja krediidi kulukuse määraks 39,10%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt

välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse

määr 28,07%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi

kulukuse määr alates 01.01.2022 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega

krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud

andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

5.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

5.2.1.

VÕS § 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

§ 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

2-23-145125

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

5.2.2.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise

metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga

seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

5.2.3.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et

kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet

ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta

andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-

7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

2-23-145125

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

5.2.4.

Kohus kohustas hagejat 10.02.2025 kohtunõudega hagi täpsustama ning

kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja

aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning

kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-

le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale,

et hagejal tuleb esitada täpne arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks

kostja tagasimaksed on arvestatud ning ümberarvestus eelneva põhjal /dtl 247-249/.

5.2.5.

Hageja on 28.02.2025 menetlusdokumendis esitanud seisukoha, et hageja

hinnangul on algne võlausaldaja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

selgitab, et krediidiandja on kogunud piisavalt teavet ja seda hinnanud, mis on tarbija

krediidivõimelisuses veendumiseks piisav, s.o et tarbijal on võimekus kõnealune

krediidikohustus tagasi maksta. Krediidiandja on kontrollinud kostja igakuist sissetulekut

Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, teinud päringud registritesse, kontrollinud maksehäirete

puudumist ning kogunud teavet laenuvõtjalt (hinnanud laenutaotlust ja taotleja esitatud

andmeid). Arvestades võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud piisava

hoolikusega ja põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on esitanud ka

ümberarvestuse ja palub alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja põhinõude, lepingu 3 puhul ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, viivised lepingus sätestatud

määras lepingute 1 ja 2 puhul lepingu lõppemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni ning

lepingu 3 puhul viivist alates kohtuotsuse koostamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni

lepingus sätestatud määras /dtl 251-257/.

5.2.6.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust

VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja

kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist tõendanud.

Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, kuidas laenuandja kontrollis kostja andmeid kostja

väljaminekute, teiste laenukohustuste olemasolu ja sissetulekute-väljaminekute suhet.

Hagis esitatud selgitusest nähtuvalt ei teinud laenuandja enne laenu väljastamist kindlaks

laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode

väljavõtteid. Laenuandja poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ning

2-23-145125

Pensioniregistrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire puudumine, sissetuleku suurus

väljamaksete põhjal) ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes

tarbija laenuvõime (sh tarbija esitatud andmete) kontrollimisel. Sellest tulenevalt ei ole hageja

kohut veennud, kuidas laenuandja jõudis järeldusele, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja

väide, et laen oli väike ja ka igakuine laenumakse oli väike, mistõttu ei olnud vajalik põhjalik

kostja krediidivõime hindamine, ei ole põhjendatud. Seadus ja kohtupraktika ei võimalda

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piiritleda kuidagi laenu või igakuiste

laenumaksete suurusega.

Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud piisavalt kostja krediidivõimelisust ja

tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud

analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja

võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustusi. Kohtule ei ole hageja poolt

esitatud kostja sissetulekute ja väljaminekute suhte kontrollimise kohta andmeid, mistõttu ei

ole tõendatud asjaolu, et laenuandja üldse oleks kostja kohustuste olemasolu ja

krediidivõimelisust kostja andmete alusel kontrollinud.

Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal

tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist. Kohtupraktikas on leitud, et laenuvõtja andmete kontrollimiseks (sh

tegelike kohustuste ja maksekäitumise hindamiseks) tuleb krediidiandjal kontrollida ka

laenuvõtja arvelduskonto väljavõtet.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud

VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust

tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et

laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete (kogumis) analüüsi

teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjeks

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole oli aastatel

2020-2022 (s.h 01.01.2022-31.12.2022) intress 0,00%.

Seega lepingute sõlmimisel (lepingud sõlmiti 08.01.2022, 19.05.2022, 17.08.2022) kostja

intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude

summas 118,07 eurot.

5.4.

Hageja on esitanud andmed selle kohta, et Lepingu 1 alusel on kostja saanud

ostu tasumiseks laenu 819 eurot ja teinud tagasimakseid summas 539,18 eurot /dtl 254/.

Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud

28.02.2025 menetlusdokumendis ja selle lisas 1. Hageja arvestab eelnimetatud kostja poolt

kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt tehtud tagasimaksed ning palub kohtul

alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt,

mõista kostjalt välja põhisumma ja lepingujärgses määras viivised /dtl 254/.

2-23-145125

Kohus leiab, et hagi rahuldamine Lepingu 1 põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt

tuleb välja mõista lepingujärgne põhivõlg 279,82 (819-539,18) eurot.

Lepingu 2 alusel on kostja saanud ostu tasumiseks laenu 349 eurot ja teinud tagasimakseid

summas 301,82 eurot /dtl 254/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille

arvestuse on hageja esitanud 28.02.2025 menetlusdokumendis ja selle lisas 2. Hageja arvestab

eelnimetatud kostja poolt kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt tehtud

tagasimaksed ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma ja lepingujärgses määras

viivised /dtl 254/.

Lepingu 3 alusel on kostja saanud ostu tasumiseks laenu 570 eurot ja teinud tagasimakseid

summas 22,55 eurot /dtl 255/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille

arvestuse on hageja esitanud 28.02.2025 menetlusdokumendis ja sellele lisatud lisas 3. Hageja

arvestab eelnimetatud punktis kostja poolt kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt

tehtud tagasimaksed ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma, mis on muutunud

sissenõutavaks ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed TsMS § 369 alusel vastavalt

graafikule ning lepingujärgses määras viivised alates kohtuotsuse jõustumisest /dtl 255/.

5.5.

Kohus leiab, et lepingute 1, 2, 3 ülesütlemine ei ole kehtiv, kuna kui kostja

tagasimaksed arvestada ainult põhiosa maksetele, siis kostja ei olnud lepingute ülesütlemise

ajal sattunud viivitusse.

5.5.1.

Lepingu 1 osas tegi kostja tagasimakseid summas 539,18 eurot, sh viimase

makse 08.03.2023. Kui arvestada kostja tagasimakse summa põhiosa maksetele, ei olnud

kostja 27.06.2023 kuupäeval põhiosa maksetega võlgnevuses /dtl 60, 254/. Seega ei ole

krediidiandja poolt Lepingu 2 ülesütlemine 27.06.2023 kuupäeval kehtiv. Kuna viimase

osamakse tähtaeg oli lepingu järgi 15.01.2024, on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks

kogu põhinõue Lepingu 1 osas sissenõutavaks muutunud ka ülesütlemise mitte kehtivuse

puhul.

5.5.2.

Lepingu 2 osas tegi kostja tagasimakseid summas 301,82 eurot, sh viimase

makse 08.03.2023. Kui arvestada kostja tagasimakse põhiosa maksetele, ei olnud kostja

27.06.2023 kuupäeval põhiosa maksetega võlgnevuses /dtl 65, 261-263/. Seega ei ole

krediidiandja poolt Lepingu 2 ülesütlemine 27.06.2023 kuupäeval kehtiv. Kuna viimase

osamakse tähtaeg oli lepingu järgi 15.05.2023, on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks

kogu põhinõue Lepingu 2 osas sissenõutavaks muutunud ka ülesütlemise mitte kehtivuse

puhul.

5.5.3.

Lepingu 3 osas tegi kostja tagasimakseid summas 22,55 eurot, sh viimase makse

08.03.2023. Kui arvestada kostja tagasimakse põhiosa maksetele, ei olnud kostja

27.06.2023 kuupäeval põhiosa maksetega võlgnevuses, sh 06.06.2023 kuupäeval vähemalt

kolme maksega osaliselt või täielikult viivituses /dtl 70, 264/. Seega ei ole krediidiandja

poolt Lepingu 3 ülesütlemine 27.06.2023 kuupäeval kehtiv. Kuna viimase osamakse

tähtaeg saabub lepingu järgi 15.01.2028, on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks

põhinõue Lepingu 3 osas sissenõutavaks muutunud osaliselt, hageja arvestuse järgi

kohtuotsuse koostamise ajaks on põhiosa jääk 482,40 eurot, mille hageja palub kohtul

tulevikus sissenõutavate maksetena kostjalt välja mõista /dtl 255/.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja on selgitanud 28.02.2025 menetlusdokumendis, et kostja ei ole pea kaks aastat oma

2-23-145125

lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu võib eeldada, et kostja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu /dtl 256/.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete

väljamõistmine kohtuotsuses TsMS § 369 alusel on põhjendatud, kuivõrd nii

hagimaterjalidest kui ka kohtumenetluses nähtub, et kostja ei ole näidanud omapoolset

soovi võlgnevust tasuda. Kohus määrab kohtuotsuses kostjalt välja mõista Lepingu 3 puhul

põhinõude kohtuotsuse seisuga sissenõutavaks muutunud summas (s.o kuni 15.04.2025

osamakseni, k.a) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt laenuandja

maksegraafikule põhiosa maksete kohta /dtl 255/.

5.6.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise kuni

hagi esitamiseni lepingus sätestatud viivise määras Lepingu 1 ja Lepingu 2 osas ja samas

määras edasiulatuva viivise. Lepingu 3 osas palub hageja kohtul välja mõista edasiulatuva

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest lepingus sätestatud määras.

5.6.1.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata, siis VÕS §

4034 lg 7 tagajärjel kohaldub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

5.6.2.

Kooskõlas VÕS § 403⁴ lg-ga 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses kui

seaduses sätestatud määras. Kuna pooled ei ole siinsel juhul leppinud kokku, et nad sooviksid

viivisemäärale kohaldada intressimäära, tuleb võlasuhtele kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo 28.02.2025 lahend tsiviilasjas 2-23-147731, p. 40).

Lepingutes on märgitud viivisemääradeks Lepingus 1 16%, Lepingus 2 16% ja Lepingus 3

25%. Lepingute kohaselt (teenusetingimuste punkt 8.) tuleb tarbijal maksta viivist

teenusetingimustes sätestatud korras /dtl 59, 64, 69/. Kuna kohus leidis, et krediidiandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenuvõtja andmete kontrollimisega, mõistab

kohus VÕS § 403⁴ lg-ga 7 ja § 415 lg-ga 1 kooskõlas kostjalt välja viivised VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5.6.3.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis põhivõlalt. Nagu

sissenõutavaks muutunud viivise määra osas mõistab kohus kostjalt edasiulatuva viivise välja

hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras kuni kohustuste kohase

täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas, mis on TsMS § 367 järgi lubatav ja kohtu

hinnangul põhjendatud.

5.6.4.

Hageja esitas kohtule 28.02.2025 menetlusdokumendis oma nõude

ümberarvestatuna põhiosa nõudele, mille kohus ka käesolevas otsuses rahuldab. Kuigi hageja

on hagiga palunud mõista kostjalt välja viivis hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

osas ning alates hagi esitamisest jooksev viivis, siis ümberarvestuse osas ei ole hageja viivise

arvestust välja toonud.

Kuna viivisearvestus on hagejal esitamata sissenõutavaks muutunud osas, mis kuupäevast,

milliste osamaksete osas jms, siis kohus rahuldab hageja viivisenõude sissenõutavaks

2-23-145125

muutunud osas alates Lepingu 1 ja Lepingu 2 lõppemisest kohtuotsuse koostamiseni ja

edasiulatuvalt käesoleva kohtuotsuse kuupäevast nii sissenõutavaks muutunud põhinõudelt

Lepingu 1, Lepingu 2 ja Lepingu 3 osas seadusjärgses määras kui määrab viivise

väljamõistmiseks tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt Lepingu 3 osas, nende

sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast seadusjärgses määras.

5.6.5.

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras välja:

5.6.5.1.

Lepingu 1 osas sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 279,82 eurot

perioodi 16.01.2024-06.05.2025 eest summas 43,96 eurot /dtl 268/ ja alates 07.05.2025

põhinõudelt edasiulatuva viivise kuni kohustuse täitmiseni.

5.6.5.2.

Lepingu 2 osas sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 47,18 eurot

perioodi 16.05.2023-06.05.2025 eest summas 11,13 eurot /dtl 270/ ja alates 07.05.2025

põhinõudelt edasiulatuva viivise kuni kohustuse täitmiseni.

5.6.5.3.

Lepingu 3 osas hageja taotlusel viivised sissenõutavaks muutunud põhinõudelt

55,65 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ja tulevikus sissenõutavaks muutuva iga

osamakse puhul osamaksele järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus Lepingu 1 osas summas 279,82 eurot, Lepingu 2 osas summas 47,18

eurot, Lepingu 3 osas sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 73,32 eurot ja ülejäänud

põhiosa summas 496,68 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena vastavalt

graafikule. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõlalt Lepingu 1 osas summas 43,96 eurot, Lepingu 2 osas sissenõutavaks

muutunud viivis summas 11,13 eurot. Kostjalt kuulub välja mõistmisele ka edasiulatuv viivis

alates kohtuotsuse koostamisest Lepingu 1 ja Lepingu 2 põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuste tasumiseni kummagi lepingu osas. Hageja

taotlusel tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Lepingu 3

osas kohtuotsuse koostamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmiseni (kohtuotsuse

koostamise kuupäeval 73,32 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tasumata

osamaksetelt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõue 182,53 eurot, intress 118,07 eurot, sissenõudmiskulud

100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 79,38 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Hageja nõue kostja vastu oli 1432,07 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 952,09 euro

ulatuses, s.o 66% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 34% ulatuses

hageja kanda ja 66% ulatuses kostja kanda.

7.1. Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas

760,50 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohaselt on õigusabikulud täiendavate

alusdokumentidega tutvumiseks, analüüsimiseks ja hagiavalduse ettevalmistamise,

koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning kohtule esitamisele kulunud 4,5 tundi.

2-23-145125

Hageja tunnihinne on 169 eurot ilma käibemaksuta.

7.2. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on

menetluskulude nimekirjas esitanud kinnituse, et on käibemaksukohustuslane ning hageja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust /dtl 57/.

Menetluskulude nimekirjas esitatud hinnad on ilma käibemaksuta.

7.3. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise ja esitamise,

lisade komplekteerimisele kulunud ajamahtu 3 tundi. Kohus lähtub oma hinnangus sellest, et

kuigi maksekäsu kiiremenetluses avalduse esitamisel puudub kohustus tõendite esitamiseks ja

nõude põhjendamiseks, peab avalduse esitamisel olema nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

piisavalt selged, mistõttu ei ole hagiavalduse koostamine olemasolevate asjaolude ja tõendite

pinnalt ajamahukas. Käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid

hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt, samuti ei ole kostja

hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole toimunud. Menetluskulude

väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus peab esinduskulusid

mõistlikuks ja põhjendatuks kokku suuruses 507 eurot.

7.4. Hageja on taotlenud ka menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu summas 20 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kuna riigilõivu tasumine

on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu vastab

TsMS §-s 4842 sätestatule.

7.5. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku summas

877 eurot.

7.6. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

7.7. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 66% hageja menetluskuludest, milleks

kohus määras kokku 877 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud

summas 578,82 eurot.

7.8. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik